SlideShare a Scribd company logo
1 of 33
MEEDIAÜLEVAADE 13. – 19. JAANUAR 2011
              Jaan Toots
2




SISUKORD

13. jaanuar 2011 ....................................................................................................................................5

   TV 3.....................................................................................................................................................5

   Kanal 2................................................................................................................................................5

   ETV.....................................................................................................................................................5

   ETV 2...................................................................................................................................................5

   Reporter.ee........................................................................................................................................5

   Õhtuleht Online..................................................................................................................................5

   Õhtuleht Online..................................................................................................................................6

   Delfi.ee...............................................................................................................................................6

   Delfi.ee...............................................................................................................................................6

   Delfi.ru................................................................................................................................................6

   ERR Uudised.......................................................................................................................................7

   Eesti Päevaleht Online........................................................................................................................7

   Postimees Online................................................................................................................................7

   Postimees Online................................................................................................................................7

   Postimees Online................................................................................................................................9

   Äripäev Online....................................................................................................................................9

14. jaanuar 2011 ..................................................................................................................................10

   Põhjarannik.......................................................................................................................................10

   Põhjarannik.......................................................................................................................................10

   Sakala...............................................................................................................................................10

   Põhjarannik ja Severnoje Poberežje.................................................................................................11

   Linnaleht (Tallinn).............................................................................................................................12

   ETV....................................................................................................................................................12
3


   Õhtuleht...........................................................................................................................................12

   Eesti Päevaleht, Delfi.ee...................................................................................................................12

   Postimees.........................................................................................................................................13

   Äripäev.............................................................................................................................................14

   Õhtuleht Online, Delfi.ru..................................................................................................................14

   Delfi.ee.............................................................................................................................................14

   ERR Uudised, Postimees Online........................................................................................................15

   Eesti Päevaleht Online......................................................................................................................15

   Äripäev Online..................................................................................................................................16

   Kuku raadio.......................................................................................................................................16

15. jaanuar 2011...................................................................................................................................18

   Põhjarannik, Severnoje Poberežje ...................................................................................................18

   Valgamaalane...................................................................................................................................18

   Kuku raadio.......................................................................................................................................18

   Vikerraadio.......................................................................................................................................18

   Õhtuleht...........................................................................................................................................20

   Õhtuleht...........................................................................................................................................20

   Postimees, Postimees Online...........................................................................................................20

   Postimees Online..............................................................................................................................21

16. jaanuar 2011...................................................................................................................................22

   TV 3...................................................................................................................................................22

   ETV....................................................................................................................................................22

   ETV 2.................................................................................................................................................22

   Raadio 2............................................................................................................................................22

   Õhtuleht Online................................................................................................................................23

   Delfi.ee.............................................................................................................................................23

   Delfi.ee.............................................................................................................................................23
4


   ERR uudised......................................................................................................................................24

   Eesti Päevaleht Online......................................................................................................................25

   Postimees Online..............................................................................................................................25

   Äripäev Online..................................................................................................................................26

17. jaanuar 2011...................................................................................................................................27

   Eesti Päevaleht.................................................................................................................................27

   Äripäev.............................................................................................................................................28

   Kuku raadio.......................................................................................................................................28

   Postimees Online..............................................................................................................................29

18. jaanuar 2011...................................................................................................................................30

   Virumaa Teataja...............................................................................................................................30

   Valgamaalane...................................................................................................................................31

   Põhjarannik ja Severnoje Poberežje.................................................................................................32

   Eesti Päevaleht.................................................................................................................................33
5


13. jaanuar 2011

TV 3
TV3 uudised [Rahvaliidu peaministrikandidaadiks saab Jaan Toots]
Kevadistel riigikogu valimistel saab suure tõenäosusega Rahvaliidu peaministrikandidaadiks viimastel
aastatel ärijuhina töötanud endine eriteenistuse juht Jaan Toots. Toots kandideerib Ida-Virumaal
esinumbrina.

Kanal 2
Reporter [Rahvaliidu peaministrikandidaat on Jaan Toots]
Rahvaliidu juhatus otsustas eile esitada oma peaministrikandidaadiks parteitu ärimehe Jaan Tootsi.
Toots pole Rahvaliitu veel astunud kuid on andnud lubaduse kandideerida valimistel Ida-Virumaal.
Rahvaliit läheb valimistele sõnumiga "Eestimaist leiba ja tööd!", sest ollakse veendunud, et kõige
rohkem vajab Eesti inimene praegu tööd just oma kodumaal.

ETV
Aktuaalne kaamera 21:00 [Rahvaliidu peaministrikandidaadiks saab Jaan Toots]
Kevadistel riigikogu valimistel saab suure tõenäosusega Rahvaliidu peaministrikandidaadiks viimastel
aastatel ärijuhina töötanud endine eriteenistuse juht Jaan Toots.

ETV 2
Aktuaalne kaamera 19:30 [Jaan Toots on Rahvaliidu peaministrikandidaat ]
Rahvaliidu peaministrikandidaat eelseisvatel riigikogu valimistel on Jaan Toots. Jaan Toots ei ole
kunagi kuulunud ühtegi erakonda. Ta on ärimees ja endine kõrge politseiametnik. 1990. aastate
keskpaigas oli ta siseministeeriumi kantsler.

Reporter.ee
Rahvaliit püüab Jaan Tootsi peaministriks pakkumisega tervendada Eestimaa poliitelu
Rahvaliidu juhatus otsustas eile esitada oma peaministrikandidaadiks parteitu ärimehe Jaan Tootsi.

Õhtuleht Online
Rahvaliidu esimees: tahame maad harida ja kauba Vene turule viia
Rahvaliidu esimees Andrus Blok ütles Kuku raadiole antud intervjuus, et Rahvaliit loodab riigikogu
valimistel künnise ületada. Erakonna eesmärgiks nimetab ta maa harimise ja kauba Vene turule
viimise.
Erakonna loosung on tänavu "Eestimaist leiba ja tööd!". Blok selgitas, et olukord, kus massiliselt
käiakse Soomes ja Rootsis tööl, ei ole normaalne: lapsed peavad vanemateta kasvama ja pered
lagunevad. Ta märkis, et tuleb ettevõtlust turgutada, eriti maal.
Bloki sõnul on riigil umbes 300 000 hektarit maad, mida saaks kasutusele võtta. Ta märkis, et
toodangu võiks viia Venemaale, Peterburgi. Bloki sõnul on küsimus poliitilises tahtes ja oma
naabritega peab normaalselt läbi saama ning see ei tähenda, et Eesti peaks igasuguseid järeleandmisi
tegema.
Valimistel saab suure tõenäosusega Rahvaliidu peaministrikandidaadiks viimastel aastatel ärijuhina
töötanud, endine eriteenistuse juht Jaan Toots. Blok ütles, et läbirääkimisi peeti Tootsiga pikalt, eile
löödi käed. Rahvaliidu esimehe sõnul ei karda Toots, et valimiste eel hakkaks tema kapist luukered
välja ilmuma.
6




Õhtuleht Online
Peaministrikandidaat Jaan Toots: "Mulle ei meeldi suurte parteide poliitika!"
Ta ei tee saladust, et juhtivad parteid tegid talle ahvatlevaid ettepanekuid, kuid ta otsustas Rahvaliidu
kasuks. ?Tundsin, et tahaksin minna Rahvaliidule appi ning arendada maaelu ja väiettevõtlust maal,"
selgitas Toots, miks ta valis juhtfiguuridest ilma jäänud partei kasuks.
Toots sai ettepaneku kandideerida peaministriks kogu partei juhatuselt ning pidas mitmete
liikmetega pikki läbirääkimisi: ?Otsuse langetamiseks kulus päris palju aega, 2-3 nädalat," kinnitas
Toots, et otsus pole kiiruga langetatud.
Tootsi ei kõiguta fakt, et Rahvaliit meenutab viimasel ajal uppumisohtlikku erakonnalaeva. "See, et
partei tuumikust on paljud tugevad figuurid kadunud, ei tähenda, et parteil pole tulevikku. Ülejäänud
partei liikmed pole selles süüdi. Valijaskonda ei saa alt vedada," selgitas Toots.
Värske peaministrikandidaat on eelseisvate valimiste eel realistlik ning mõistab, et väikese partei
liikmena on tal vähe ?ansse peaministriks saada, kuid usub, et Rahvaliidul läheb valimistel piisavalt
hästi ning nad ületavad valimiskünnist.
Kui võimul olev peaminister Andrus Ansip on keeldunud Keskerakonna juhi Edgar Savisaarega
koostööd tegema, siis Toots arvab, et koostööd tuleb teha kõigi parteidega. Iseasi on see, kellega
koalitsiooni moodustada.
Olgu öeldud, et Rahvaliit esitab ametlikult Jaan Tootsi peaministrikandidaadiks pühapäevasel
koosolekul.
Jaan Toots on töötanud miilitsas, politseiameti peadirektori esimese asetäitjana, siseministri
kantslerina ning eriteenistuse juhina.

Delfi.ee
Rahvaliidu peaministrikandidaadiks saab Jaan Toots
Pühapäevasel volikogu istungil esitab Rahvaliidu juhatus peaministri kandidaadiks Jaan Tootsi.
„Jaan Toots aktsepteerib Rahvaliidu seisukohti nii maaelu osas kui ka ettevõtluse osas,“ ütles Delfile
Rahvaliidu esimees Andrus Blok.
Ettevõtjana tegutsev Jaan Toots on töötanud politseiameti peadirektori esimese asetäitjana ja
siseministri kantslerina ning oli ka endine eriteenistuse juht.

Delfi.ee
ONLINE-INTERVJUU: Küsi Rahvaliidu peaministrikandidaat Jaan Tootsilt!
Pühapäevasel volikogu istungil esitab Rahvaliidu juhatus peaministri kandidaadiks Jaan Tootsi, kes
nõustus        sellega    seoses     vastama        ka     Delfi   lugejate       küsimustele.
Hea lugeja, kui sa tahad teada, mida Jaan Toots peaministrina teha kavatseb, siis jäta oma küsimus
siia artikli kommentaaridesse. Küsimusi saab esitada kolmapäevani.

Delfi.ru
Rahvaliidu peaministrikandidaadiks saab Jaan Toots
Pühapäevasel volikogu istungil esitab Rahvaliidu juhatus peaministri kandidaadiks Jaan Tootsi.
“Jaan Toots aktsepteerib Rahvaliidu seisukohti nii maaelu osas kui ka ettevõtluse osas,” ütles Delfile
Rahvaliidu esimees Andrus Blok.
Ettevõtjana tegutsev Jaan Toots on töötanud politseiameti peadirektori esimese asetäitjana ja
siseministri kantslerina ning oli ka endine eriteenistuse juht.
Кандидатом на пост премьера от Народного союза станет Яан Тоотс
В воскресенье на съезде правление Народного союза представит в качестве кандидата на пост
премьер-министра Яана Тоотса.
7


"Ян Тоотс разделяет принципы Народного союза как в сельской жизни, так и в сфере
предпринимательства", — сказал порталу Delfi председатель Народного союза Андрус Блок.
Предприниматель Яан Тоотс работал первым заместителем гендиректора Департамента
полиции и канцлером Министерства внутренних дел. Он также был руководителем
спецподразделения.

ERR Uudised
Jaan Toots on Rahvaliidu peaministrikandidaat
Rahvaliidu peaministrikandidaat eelseisvatel riigikogu valimistel on Jaan Toots.
Rahvaliidu pressiesindaja Andres Raid ütles ERRi uudisteportaalile, et kuigi Jaan Toots ei ole ühegi
erakonna liige, esitatakse ta peaministrikandidaadiks.
Jaan Toots ei ole kunagi kuulunud ühtegi erakonda. Ta on ärimees ja endine kõrge politseiametnik.
1990. aastate keskpaigas oli ta siseministeeriumi kantsler.

Eesti Päevaleht Online
Rahvaliidu peaministrikandidaadiks saab Jaan Toots
Pühapäevasel volikogu istungil esitab Rahvaliidu juhatus peaministri kandidaadiks Jaan Tootsi.
?Jaan Toots aktsepteerib Rahvaliidu seisukohti nii maaelu osas kui ka ettevõtluse osas,? ütles Delfile
Rahvaliidu esimees Andrus Blok. Ettevõtjana tegutsev Jaan Toots on töötanud politseiameti
peadirektori esimese asetäitjana ja siseministri kantslerina ning oli ka endine eriteenistuse juht.

Postimees Online
Rahvaliit tahab peaministriks Jaan Tootsi
Rahvaliit esitas oma peaministrikandidaadiks mitmete skandaalidega meedias pildil olnud ärimees
Jaan Tootsi, kes kandideerib partei esinumbrina Ida-Virumaal.
Toots ütles Postimees.ee?le, et ei astu siiski erakonda ning võtab peaministrikandidaadiks saamist
pigem poliitilise mänguna. Erakonna üldnimekirja esinumbriks Toots siiski Postimees.ee andmetel ei
saa.

Postimees Online
Jaan Toots raviks transiidi abil idavirulaste tööpuudust
Äsja Rahvaliidu peaministrikandidaadiks esitatud ärimees Jaan Toots käsitleb erakonda kui noort
tüdrukut, kellega veel abielluda ei saa. Ta ütles intervjuus Postimees.ee?le, et poliitilisi luukeresid ei
pelga ning tahab Eesti-Vene transiidi soodustamise abil idavirulastele tööd pakkuda.
Rahvaliit tegi üllatuse ja leidis endale uue tuntud näo valimistele, on mul õigus? Jah. Väga palju
kõrgeid politseiametnikke on läinud parteidesse ja paljud neist on öelnud, et neil on südames olnud
ammu see partei. Näiteks üks mu kolleeg ütles, et oli hingelt sotsiaaldemokraat juba ammu. Mina ei
astunud parteisse, ma olen Rahvaliidu nimekirjas. Tõsi, ma andsin nõusoleku kandideerida Ida-
Virumaal esinumbrina. Nagu partei esimees ütles, mind nimetati ka Rahvaliidu
peaministrikandidaadiks. Me anname kõik aru, et Rahvaliit ei ole nende parteide hulgas, kes sinna
küündiks, aga see on poliitiline mäng, et igal parteil peab olema üks esindaja ümarlaua ümber, kes
seda funktsiooni täidab. Miks Rahvaliitu? Minuga pikalt peeti aru. Ma ei varja, et mitmed parteid on
mitte ainult nüüd, vaid ka juba neli aastat tagasi teinud ettepanekuid, kuna ma olen olnud 13 aastat
äris. Pean õigeks, et kui riigitööl oled saanud suured kogemused, siis suundud ärisse, et teha endale
perekondlik kindlustatus. Ja siis võib uuesti minna kas poliitikasse või nõunikuks kõrges riigiametis.
Mis mulle üldse ei meeldi, on, et suured parteid otsustavad ette ära, kes saab üle künnise, kes ei saa.
See ei ole soliidne. Rahvaliidul on 9200 liiget, valijaskond on tunduvalt suurem. Rahvaliit ei ole
tegelikult kunagi Tallinnas tegija olnud, siin on tööstus, teadus- ja õppeasutused. Rahvaliidu valija on
maakonnas, alustades Ida-Virumaast, lõpetades Lõuna-Eestiga. Te kandideerite Ida-Virumaa
8


esinumbrina. Miks just seal? Kuna mul on oma majandustegevuses olnud palju kokkupuuteid
transiidiga. Kui ma läksin riigitöölt ära, olin Tallinkis juhiks, pärast seda Tallinna Sadamas, siis Vene
transiidifirmas ja nüüd viimased neli aastat kinnisvara peal. Eelmised kogemused just. Ma olen
puutunud sadamajuhina väga palju raudteega kokku, mis jookseb teatavasti just läbi Ida-Virumaa.
Raudteemahtude vähendamine, koondamised - väga palju Ida- ja Lääne-Viru töötajaid olid just
raudteega seotud. Kui raudteemahud ja sadamamahud vähenesid, vähenesid ka autotranspordi
mahud. See töötuse probleem, mis on tingitud üldpoliitikast, tuleks ära klaarida. Transiit on ikkagi
väga tähtis asi Eestile, sealt tulevad töökohad. Kui me räägime Rahvaliidu seisukohast, siis jutt on
rahva tööhõivest, mitte transiidist, aga need on üksteisega väga seotud. Siit läheb mõte selle suunas,
kas läbi teie vaatab Rahvaliit Venemaa poole sõbralikumalt kui üks konservatiivne erakond
tavapäraselt võiks vaadata? Ei, üldse mitte Venemaa suhtes. Ma räägime Eestimaal elavatest
inimestest. Küsimus on, kuidas on meie seadused tehtud. Transiit tuleb ise. Ma räägin Eesti
tööhõivest maal. Ida-Virumaa on ikkagi Eestimaa osa. Ja seal on paljud töötajad töökohad kaotanud.
Need on ju eelkõige venekeelne valijaskond? Te ise küsite ja vastate. Ida-Virumaal on venekeelset
valijaskonda tibake rohkem küll kui eestikeelset, jah. Te üritate viia Venemaa suhete peale, see ei ole
nii. Ma räägin inimestest, kes on Eestimaal sündinud, seal elavad ja kelle kodu on Eestimaa, ja võib-
olla mitte esimest, vaid juba teist põlvkonda. Tavaliselt on peaministrikandidaat erakonna esinumber
üldnimekirjas. Kuidas teiega on? Üldnimekirjad kinnitab pühapäeval volikogu. Minul ei ole
ambitsioone, mitmendaks mind nimekirjas pannakse, seda ma ütlesin kohe partei esimehele. Tõsi,
see on siiamaani nii olnud, et tavaliselt on peaministrikandidaat partei esimees. Ma arvan, et siin on
veel 1-2 parteid, kus seekord valimistel nii ei lähe, nimetamata parteisid. Rahvaliit on üks nendest ja
võib-olla nad leidsid, et tahavad kedagi teist enda esindajaks. See ei ole küsimus minule. Kui te
kandideerite Rahvaliidu nimekirjas ja lausa peaministrikandidaadina, siis miks te erakonnaga ei
liitunud? Erakonnaga liitumine käib nii nagu? Te küsite: Teile tüdruk meeldib, miks te homme ei
abiellu?. Käimise aeg on ka ette nähtud. Üsna tõenäoline on, et Rahvaliit ei ületa valimiskünnist.
Pragmaatiline poliitiku loogika ütleks, et mõttekam on kandideerida mõnes erakonnas, kust ka
riigikokku sisse saab. Vaadake, neid pakkumisi on palju olnud. Kui juht (Villu Reiljan ? toim) lahkus,
nägid paljud poliitikud, et äkki ei tule Rahvaliit üle künnise, aga riigikokku on vaja saada. Ja lasid jalga.
Vaat see oli tõuge, miks ma andsin nõusoleku. Mina ei ole kindel, et Rahvaliit ei ületa künnist.
Loomulikult ei ületa ta seda palju, aga mina arvan, et ületab. Tuletan veelkord meelde Rahvaliidu
9200 liiget pluss nende pered, toetajaskond ja maarahvas, kes ei pruugi astuda alati liikmeks. Need
hääled on olemas, kes tahavad, et ka nende esindus oleks parlamendis. Õigesti küsisite, et miks. Kui
minu õilis eelistus oleks saada parlamenti, siis ma loomulikult oleksin valinud ühe suure partei, ja ma
arvan, et millegi pärast oleks pakutud kohta selle numbri hulgas, kust kindlasti sisse saab. Enne
valimisi otsitakse poliitikutelt luukeresid. Ka teie puhul on olnud õhus igasuguseid spekulatsioone
aastate jooksul? Kaks asja. Ma tuletan ise meelde. Mul ei ole rohkem luukeresid olnud, kui 1997.
aastal ma viisin lapsi ametiautoga kooli, mis, nagu pärast välja tuli, oli normaalne tegevus. Sest
valitsus tegi üks nädal pärast minu õigeksmõistvat kohtuotsust otsuse, ning siiamaani on Eesti
kantsleritel ja ministritel personaalautod ja -juhid. Kohe seadustati see asi ära. Teine asi, mille ümber
suur kisa oli, oli minu perekonnseisu vahetus, naisevahetus. Ma ei taha minna väga isiklikuks, aga te
võite esitada sama küsimuse meie kõigile riigijuhtidele, kes meil on teist või kolmandat korda abielus.
See, ma ei leia, et oleks olnud suur kisa minu ümber. Aga see kehtis, jah, pool aastat. Minu küsimus
on pigem, kuna te satute nüüd enne valimisi fookusesse, olete te kindel, kuskilt kapist ei või veel
mõni luukere teie kohta välja tulla? Mida te ootate? Kas te võite käe südamele panna ja öelda, et teil
ei ole midagi karta? Mis tähendab luukere? Siis ma pettun küll ise kõrge politseiametnikuna meie
õiguskaitseorganites, kui te ütlete, et mingi luukere tuleb nähtavale siis, kui inimene tuleb jälle
nähtavale. Ma olen tegelikult nähtaval kogu aeg olnud. Olen kümme aastat olnud kaubandus-
tööstuskoja juhatuse liige, olen Eesti Olümpiakomitee presiidiumi liige, jalgrattaliidu president, teist
korda valitud. Ma olen olnud kõrgetes ametites, Tallinna Sadama juhatuses viis aastat, ja kuskil pole
probleeme olnud. Ma ei saa teie küsimuse sisust aru, mis peaks see luukere olema, mis ei oleks sel
ajal välja käidud. Rahvaliit on olnud hädas valimiste jaoks raha leidmisega. Kas teil on plaanis
9


erakonda ka rahaliselt toetada? Mina teen oma valimispropaganda oma rahadega. Ma ei ole praegu
partei juhatuses. Olles nende päevadega kurssi läinud, siis Rahvaliit ei kavatse suuri plakateid panna,
sest lihtsalt pole raha. Suurtel parteidel on omavahel löömist nii palju, et see plakat plakati otsas sega
juba sõitmist. Mina pooldan, et ühtegi minu näoga plakatit kuhugi ei tule. Tuleb rahvaga rääkida ja
maakondades käia. Olen ise kogu aeg valija olnud ja ütlen teile ausalt välja, mina küll ühegi plakati
järgi ei ole ühtegi parteid valinud. Kas te olete varem ka ise Rahvaliitu valinud? Olen valinud
Rahvaliitu ja ühte teist parteid.

Postimees Online
Blok: Jaan Toots toetab maaelu jätkusuutlikku arengut
Rahvaliidu esimees Andrus Blok põhjendas Jaan Tootsi saamist erakonna peaministrikandidaadiks
sellega, et tema põhimõtted ja nägemused ühtisid Rahvaliidu omadega, milleks on maaelu
jätkusuutlik areng ja maaelu toetamine.
Andrus Ansip on ju pika aega olnud peaminister. Eks igal erakonnal on omad valikud ja eks Rahvaliit
pidi ka üles seadma oma peaministrikandidaadi, põhjendas Blok Postimees.ee?le erakonna
valitsusjuhi kandidaadi valikut. Jaan Toots on pikka aega olnud väga väärikatel ametipostidel alates
kantslerist, siis on ta olnud ühiskondlikel ametipostidel nagu rattaliidu president, sõnas Blok.
Läbirääkimised Jaan Tootsiga, et ta lööks koos Rahvaliiduga kaasa riigikogu valimistel olid Bloki
kinnitusel pikad ja algasid juba suvel. Eks need läbirääkimised algasid tõsisemalt siis, kui minust sai
erakonna esimees, lisas Blok. Kindlasti teeb selliste inimeste tulek poliitikasse, kes on asja kõrvalt
vaadanud, poliitikat mitmekesisemaks ja kahtlemata on tal ka midagi poliitikale anda, uskus
Rahvaliidu juht.

Äripäev Online
Rahvaliidu peaministrikandidaadiks saab Jaan Toots
Pühapäevasel volikogu istungil esitab Rahvaliidu juhatus peaministri kandidaadiks Jaan Tootsi.
„Jaan Toots aktsepteerib Rahvaliidu seisukohti nii maaelu osas kui ka ettevõtluse osas,“ ütles Delfile
Rahvaliidu esimees Andrus Blok.
10




14. jaanuar 2011

Põhjarannik
Kes tunneb Jaan Tootsi?
Kunagine politseijuht ja ärimees Jaan Toots on Eestis muidugi tuntud tegelane. Viimastel aegadel küll
vähem, aga veel mõne aasta eest säras ta klantsajakirjade kaantel seoses oma eraeluliste
sündmustega.
Tuleb tõdeda: fakt, et mees kandideerib eelseisvatel valimistel riigikogusse just Rahvaliidu nimekirjas
ning nimelt Ida-Virumaal, on ootamatu ja üllatav. Aga kas ka piisav selleks, et saada siin arvestatav
valimistulemus?
Iseenesest läheb pilt senisest veel huvitavamaks, sest kui siiani olid kahe Ida-Virus kandideeriva
partei esinumbrid olümpiavõitja (IRL) ja teatrilavastaja (sotsiaaldemokraadid), siis nüüd on Rahvaliit
seadnud nende kõrvale endise turvamehe ja politseipealiku, seltskonnaajakirjanduse lemmiku Jaan
Tootsi. Vaid kaks suurerakonda käituvad igavalt, saates siin tulle poliitveteranid.
Keegi ei kahtle, et maakonnas teeb puhta töö Keskerakond, noppides enamuse mandaate.
Reformierakonnal läheb raskeks, kuid mismoodi jagub rahva hääli Erki Noolele, Jaak Allikule ning Jaan
Tootsile, on omaette vaatemäng isegi sel juhul, kui ükski teine erakond peale Savisaare oma siit
otsemandaati parlamenti ei saa.
Arvata on, et kõige parem šanss on Noolel. Olümpiavõitja staatus on valimistel võimas trump. Samal
ajal kui Alliku ja Tootsi maine on olnud kohati üsna vastuoluline.
Muidugi see, et Jaan Toots on Rahvaliidu peaministrikandidaat, kippus küll ületama hea maitse piiri.
Kui see ikka oli nali.

Põhjarannik
Päeva lause (Jaan Toots)
"Suurtel parteidel on omavahel löömist nii palju, et see plakat plakati otsas segab juba sõitmist."
Parlamendivalimistel Rahvaliidu esinumbrina Ida-Virus kandideeriv Jaan Toots valimiskampaaniast.
(Postimees.ee, 13. jaanuar)

Sakala
Jaan Toots otsustas avada poliitikaukse
Kevadistel riigikogu valimistel saab suure tõenäosusega Rahvaliidu peaministrikandidaadiks viimastel
aastatel ärijuhina töötanud endine eriteenistuse juht Jaan Toots.
Rahvaliidu esimees Andrus Blok (pildil) ütles, et pärast seda, kui Jaan Tootsiga oli peetud pikka aega
läbirääkimisi, andis too nõusoleku ja erakonna juhatus tegi volikogule üksmeelse ettepaneku
nimetada ta erakonna peaministrikandidaadiks.
Rahvaliidu volikogu kinnitab riigikogu valimiste programmi ja nimekirja pühapäeval.
«Toots aktsepteerib Rahvaliidu seisukohti nii maaelu kui väikeettevõtluse osas, samuti on ta ennast
tõestanud riigiettevõtete juhina ja ühiskondlikes ülesannetes,» iseloomustas Blok. «Ta on väga tubli
mees, kes võiks peaministrina Eesti riiki juhtida.»
Esinumber Ida-Virumaal
Märtsis peetavatel valimistel kandideerib Toots Rahvaliidu esinumbrina Ida-Virumaal, samuti on ta
erakonna üldnimekirjas esimeste hulgas.
Jaan Toots ütles, et nõustus Rahvaliidu peaministrikandidaadiks saama pärast seda, kui oli kolm
nädalat pidanud kõnelusi erakonna juhatuse liikmetega. Ta märkis, et möödunud aastal, kui nurjus
sotsiaaldemokraatidega ühinemine, hakkas partei juhtkond lagunema ning nüüd on Rahvaliidus
jäänud vedajaid väheks.
11


«Loodan, et suudan kaasata uusi inimesi ja jõude, sest tahan, et rahvas, kes on Rahvaliitu seni
valinud, saaks seda teha ka nendel valimistel,» lausus Toots. «Tegusaid ja entusiastlikke inimesi on
Rahvaliidus väheks jäänud, sest lagunemine käis väga ruttu.»
Toots nimetab endale sümpaatseks nii Rahvaliidu põhimõtteid kui valimisloosungit «Eestimaist leiba
ja tööd!». Eelkõige peab ta enda sõnul vajalikuks arendada Eesti maapiirkondades väiketootmist ja
aidata maarahvast, kes on sattunud tööpuuduse tõttu raskesse olukorda.
Erakonda astuda ei plaani
Erakonda astumisega ei ütle ta end kiirustavat. «Praegu on küsimus, kas Rahvaliit tuleb üle künnise ja
jääb ellu või ei jää,» lisas Jaan Toots.
«Postimehe» võrguväljaandele märkis ta, et ei astu siiski erakonda ning võtab
peaministrikandidaadiks saamist pigem poliitilise mänguna.
«Me anname endale kõik aru, et Rahvaliit ei ole nende parteide hulgas, kes sinna küündiks, aga see
on poliitiline mäng, et igal parteil peab olema ümarlaua ümber üks esindaja, kes seda funktsiooni
täidab,» tähendas ta.

Põhjarannik ja Severnoje Poberežje
Rahvaliidu esinumber maakonnas on Jaan Toots
Maakonnas parlamendierakondadest viimasena oma kandidaate paljastanud Rahvaliit suutis üllatada
esinumbriga, kelleks on jõu- ja äristruktuuridest tuntud Jaan Toots.
Rahvaliidu Ida-Viru maakonnaorganisatsiooni esimehe Urve Eriksoni sõnul on maakonna
rahvaliitlaste pingerida riigikogu valimisteks ametlikult selge pärast pühapäeval toimuvat erakonna
volikogu.
Protestikandidaat
Küll on selge Rahvaliidu esinumber maakonnas, kelleks on tuntud ettevõtja ja omaaegne
jõustruktuuride esindaja Jaan Toots.
Toots ütles, et otsustavaks nõustumisel kandideerida Rahvaliidu nimekirjas said nn suurte
erakondade väljastatud signaalid selle kohta, kellel on ja kellel ei ole riigikokku asja.
"Seda, mis Villu Reiljaniga juhtus, ei muuda. Kahju on rahvaliitlastest, kes kannatavad karjäärihimulis-
te ülejooksikute pärast, kes esimeste raskuste puhul erakonna hülgasid. Nagu erakonna nimigi ütleb,
on tegu rahvast esindava erakonnaga ja seetõttu oleks äärmiselt kurb, kui see hääbuks," ütles Toots.
Rahvaliit andis talle valida mitme valimisringkonna vahel ja ta valis Ida-Virumaa. "Mitte ainult selle
tõttu, et seal pakutakse mulle esinumbri kohta. Maakond meeldib mulle. Riigikogus on vastu võetud
otsuseid, mis kahjustavad transiiti, aga see omakorda on vähendanud töökohti Ida-Virus," rääkis
Toots.
Peaministrikandidaat
"Olen realist ja saan aru, et Rahvaliit sel korral valimisi ei võida. Küll võib erakonnast saada
koalitsiooni-erakond ja kaalukeel," ütles Toots.
Mehe prognooside järgi võiks Rahvaliit eelolevatel valimistel võtta 5-6 parlamendikohta. Mehe sõnul
on teda kutsutud nii Reformi- kui Keskerakonda, kus parlamendikoht oleks suisa garanteeritud.
Küsimusele, miks mees, kes Rahvaliidu poolt eile koguni erakonnapoolseks peaministrikandidaadiks
nimetati, ise erakonda ei kuulu, vastas Toots, et see on nagu sümpaatse naisega. "Kui sulle keegi
meeldib, ega sa temaga päeva pealt ei abiellu," ütles Toots.
Erikson nimetas maakonnas kandideerivaist rahvaliitlastest veel Lohusuu vallavolikogu esimeest
Toivo Kivi,
kaht koolidirektorit Narvast -Nadežda Tšerkašinat ja Jekaterina Golubtsovat, Lüganuse vallavolikogu
esimeest Evald Männiksaart ja Aseri abivallavanemat Koit Orast.
Enda kandideerimise kohta ütleb Tudulinna vallavolikogu esimehest Erikson, et see on reaalne, kui
erakonnal on sellest abi.
"Ainus eesmärk ei saa olla Eesti viie rikkama riigi hulka viimine, ka kohalikud probleemid vajavad
lahendamist. See ongi Rahvaliidu peamine sõnum üle Eesti," ütles Erikson.
JAAN TOOTS
12


* Lõpetas 1981 Tallinna tehnikaülikooli.
* 1990-1993 Eesti eriteenistuse peadirektor.
* 1993-1995 politsei peadirektori esimene asetäitja ja peadirektori kohusetäitja.
* 1995-1997 siseministeeriumi kantsler.
* 1997-1999 ASi Tallink direktor.
* 1999-2004 ASi Tallinna Sadam juhatuse esimees ja aseesimees.
* 2004-2007 ASi Transgroup Invest nõukogu esimees.
* Alates 2007 Rotermanni Grupi juhatuse ja nõukogu esimees.

Linnaleht (Tallinn)
Rahvaliidu õlekõrs
Erakonna volikogu otsusega nimetati peaministri kandidaadiks valdavalt Kroonika veergudel oma
eraeluga tuntuks saanud ärimees Jaan Toots, kes on lubanud maarahvast aidata. Muidugi on kindel,
et isegi kui Rahvaliidul õnnestuks imemoel riigikokku pääseda, siis Toots peaministriks ei saa. Aga igal
juhul on vahva jälgida, kuidas rahvaliitlased niisama end maha ei kanna, vaid pingutavad viimase
veretilgani. Visa hingega küll see Rahvaliit, ent küllap oleks väärikam lihtsalt laiali minna.

ETV
Ringvaade [Toots: olen valmis valitsust juhtima]
Rahvaliidu peaministrikandidaadi, ärimees Jaan Tootsi sõnul on tema vaim valitsusjuhi ametiks
valmis, juhul kui selline võimalus peaks talle tõepoolest avanema.
Ta ütles, et peaministrikandidaadi valimine on erakondades välja kujunenud traditsioon. "Oma
elulugu läbi arutades ja tagasi vaadates, olen ma enam-vähem kursis nii riigiametite kui ka
majanduseluga," arvas Toots.
Oma nõusoleku asuda valitsusjuhi kandidaadiks andis ta nädal aega tagasi. Tootsi sõnul helistas ta
paljudesse Eesti piirkondadesse, uuris, milline on seal Rahvaliidu olukord ning andis oma jah-sõna.

Saatejuht Marko Reikopi küsimusele, mis on Tootsil kui jõukal ja hästitasustatud linnainimesel ühist
maarahvaga, vastas saatekülaline, et ta on pärit Tartust ning enamik tema sugulasi elab maal. "Nii et
ma olen väga kursis ja tihti käin maal," märkis ta. "Ise elan ka mitte linnas, vaid momendil Keila-Joal,"
lisas saatekülaline.
Jaan Toots ei ole kunagi kuulunud ühtegi erakonda. Ta on praegu ärimees, varem aga töötas kõrge
politseiametnikuna. 1990. aastate keskpaigas oli ta siseministeeriumi kantsler.

Õhtuleht
Peaministrikandidaat Jaan Toots
Rahvaliidu esimees Andrus Blok teatas, et pühapäeval peetaval volikogu istungil teeb juhatus
ettepaneku nimetada Rahvaliidu poolt peaministrikandidaadiks ärimees Jaan Toots .
Varem on Toots olnud politseiameti peadirektori asetäitja ja siseministeeriumi kantsler. Ta on
parteitu, kuid Bloki sõnul aktsepteerib Rahvaliidu seisukohti maaelu ja ettevõtluse korraldamisel.

Eesti Päevaleht, Delfi.ee
Jaan Toots: vaid hull võib arvata, et saan peaministriks
Rahvaliit nimetas peaministrikandidaadiks Jaan Tootsi, keda on avalikkuses korduvalt süüdistatud
enda ja riigi rahakoti segamini ajamises.
Jaan Toots, miks otsustasite Rahvaliidu juhatuse pakkumise hakata peaministrikandidaadiks vastu
võtta?
13


Täie mõistuse juures olevad inimesed saavad kõik aru, et Rahvaliit ei ole partei, mis valitsust
moodustama hakkaks. Kuna seadustes on kirja pandud, et igal parteil on oma peaministrikandidaat,
siis Rahvaliit leidis, et mina oleksin sobiv isik, ja ma andsin nõusoleku.
Mind häirib, et ühe partei, kus täna on 9200 liiget ja kuskil 25 000 toetajat, juhtkond… – teeme nii, et
ma kedagi ei arvusta –, läks ära. Mul on väga piinlik, et koos juhiga lahkus ka juhtkond. Minus
kihvatas väike viha, et täna on maarahvast esindaval parteil totter olukord, kus neil ei tule
valimiskünnist kätte.
Ütlesite, et Rahvaliit valitsust igal juhul ei moodusta. Riigikokku pääsemise ambitsioon on teil siiski
olemas?
On, muidu ma ei oleks seda ametit võtnud. Kui sisse pääsen, siis kindlasti ka lähen.
Kas te ei karda, et saate järjekordseks osaks kogu sellest tsirkusest, mis on Rahvaliidu ümber
viimase poole aasta jooksul toimunud?
Seda küsimust ootasin esimesena. Sellepärast ma üldse nõus olingi. Rahvaliidu 9200 liiget ei ole seda
väärt, et nendel täna juhatust ei ole. Mul on ääretult häbi, et paljud minu sõbrad, kes olid varem
maavanemad, lasid Rahvaliidust jalga. See ei ole soliidne ja see oli üks põhjustest, miks olin nõus
sellele kohale asuma. Nii ei käituta. Kui partei satub hätta, siis inimesed, kes on olnud sellest parteist
ministriteks, võiksid erakonnaga olla ausalt lõpuni. Aga Eesti poliitika on kord selline. See on
paratamatus, aga mulle see ei meeldi.
Kas olete mõelnud ise erakonda juhtima hakata?
See on ajakohatu küsimus. Erakonnal on väga tubli esimees. Küsisin temalt, miks ta mulle seda kohta
pakub. Ta vastas, et tal endal ei ole kogemusi.

Postimees
Rahvaliit esitas Jaan Tootsi peaministrikandidaadiks
Mullu mitu sisetüli ja pereheitmist üle elanud Rahvaliidu juhatus esitas partei
peaministrikandidaadiks kinnisvaraärimehe Jaan Tootsi, kes parteisse veel siiski astunud ei ole.
Viimastel aastatel rohkem kõmuajakirjade veergudel silma paistnud Toots peaks saama erakonna
üleriigilises valimisnimekirjas neljanda asetuse ning olema Ida-Virumaa esinumber.
Partei esimehe Andrus Bloki sõnul on Tootsiga kokkulepe, et ta liitub ka Rahvaliiduga, kuid vaid juhul,
kui erakond ületab valimiskünnise. Bloki väitel langes valik Urmas Sõõrumaale kuuluva
kinnisvaraarendusfirma Rotermann Grupi juhatuse esimehele Tootsile, kuna mees on olnud elu
jooksul mitmel väärikal ametikohal ning ka ühiskondlikult aktiivne, näiteks jalgrattaliidu juht.

Samuti leiti ühine ideoloogiline keel. «Jaan Tootsi põhimõtted ja nägemused ühtisid Rahvaliidu
omadega, see tähendab maaelu jätkusuutlikku arengut ja toetamist,» lisas Blok.
Toots ise ütles, et võtab peaministrikandidaadiks saamist pigem poliitmänguna. «Me anname kõik
endale aru, et Rahvaliit ei ole nende parteide hulgas, kes sinna (peaministritoolile – toim) küündiks,
aga see on poliitiline mäng, et igal parteil peab olema üks esindaja ümarlaua ümber, kes seda
funktsiooni täidab,» rääkis ta.
Kandideerimisse suhtub 1990. aastate alguses eriteenistust juhtinud Toots siiski tõsiselt ning lubab
keskenduda idavirulaste tööpuuduse leevendamisele. Seda kavatseb ta teha esmajoones Eesti-Vene
transiidi soodustamise abil, viidates oma kogemusele transiidifirma Transgroup Investi nõukogu
esimehena ning muudel transpordiga seotud ametikohtadel.
«Töötuse probleem, mis on tingitud üldpoliitikast, tuleks ära klaarida. Transiit on väga tähtis asi
Eestile, sealt tulevad töökohad,» ütles Toots intervjuus postimees.ee-le.
1990. aastatel politseis ja siseministeeriumis töötamise ajal korrakaitsjatele usinalt uusi autosid
ostnud ja nii meedia tähelepanu pälvinud Toots ei karda, et temaga seotud skandaalid uuesti lõkkele
löövad.

Tootsi väitel on tema ümber olnud ainult kaks skandaali. 1997. aastal, siseministeeriumi kantslerina,
14


lasi ta asutuse autojuhil ametiautoga oma lapsi kooli viia, mille tõttu ta vabastati ametist. Kuid Toots
võitis kohtus ning pärast seda muudeti seadus selliseks, et nii tohibki käituda.
Teiseks vahetas ta abikaasa uue kaaslase vastu. Tootsi sõnul on aga selliseid poliitikuid palju. Toots
väitis, et tema kapis ei ole uusi luukeresid, mis võiksid nüüd lagedale tulla.

Äripäev
Rõõmustab ja kurvastab
RÕÕMUSTAB
Statistika hakkab huvitavaks minema. Kõikvõimalikud statistilised majandusnäitajad hakkavad üha
enam rõõmu pakkuma. Eksport on kõigi aegade rekordtasemel, turistide majutamise arv selle sajandi
kõrgseisus. Jah, tõuseb ka inflatsioon, kuid siin peaksid rekordnumbrid varsti mõneks ajaks unustatud
saama.
Rahvaliit oskab ikka üllatada. Riigikogusse pääsemise künnise eest võitlev Rahvaliit esitab
peaministrikandidaadiks Jaan Tootsi. Kaks aastat tagasi, kui ÄP küsis Tootsilt, miks ta ei
kandideerinud Kaubanduskoja juhi kohale, vastas mees: “Seal on tööd ikka palju-palju teha. Mul on
neid tegemisi endal küll ja küll.” Samas... võimalus, et Rahvaliit saaks peaministrikoha, on väike.
Diplomaatiliselt öeldult.
Usk Bulgaaria heinamaasse püsib. Aastad tagasi Tõnis Haaveli poolt Bulgaaria pealinna lähiste
heinamaade soetamisse kaasatud Eesti investorid leidsid nüüd hapuks läinud investeeringu
konserveerimiseks lisaraha. Ilma irooniata, see sihikindlus rõõmustab.
KURVASTAB
Keskkonnaminister teeb imelikke otsuseid. Detsembris otsustab Jaanus Tamkivi, et Eestis tohib
müüa vähem keskkonnaohtlikke vedelkütuseid ja kütteõli. Kümme päeva hiljem otsustab sama
reformierakonna mees, et müüme Eestis ikka keskkonnaohtlikumat kütust edasi. Kerge kütteõli
suurim maaletooja aitas omal ajal Reformierakonnal teha võimupöörde Paldiskis. Juhuslik ja
vägivaldne seos?
Mu-ni-tsi-paal-polit-sei! Po-lit-sei! Munitsipaalpolitsei juht osutus altkäemaksuvõtjaks. Seda kurbust
süvendab asjaolu, et altkäemaksuvõtjaks osutus ka Lõuna Prefektuuri juhtiv kriminaalpolitseiametnik.
Börsiralli Eesti tanklates. Mõningase liialdamisega võib öelda, et Eesti suuremad tanklaketid
muudavad kütuse hinda tihedamini, kui muutuvad hinnad Tallinna börsil. Kas peab nüüd nii usin
olema?

Õhtuleht Online, Delfi.ru
Jaan Toots ei kiirusta Rahvaliitu astumisega
Rahvaliidu peaministrikandidaadi Jaan Tootsi sõnul ta erakonda astumisega ei kiirusta.
Toots ütles KUKU raadio "Äratajale" antud intervjuus, et Rahvaliitu astumine võib kõne alla tulla
pärast valimisi, juhul kui erakond valimistel künnise ületab. Toots tunnistas, et poliitikasse on teda ka
varem kutsutud, pakkumisi on teinud kaks erakonda.
Tänases Eestis on Tootsi hinnangul suureks probleemiks korruptsioon, eriti hull on tema hinnangul
see, et korruptsioonis kahtlustatakse kohtunikke ja kõrgeid politseiametnikke. Küsimusele, kuidas
Jaan Toots hindab Andrus Ansipi valitsuse tegemisi, andis Toots kaks vastust.
Ta ütles, et kuna temast on nüüd saanud Rahvaliidu peaministrikandidaat, siis ei sobi tal isiklukku
hinnangut anda, aga tema kui Jaan Toots, mitte poliitikaga seotud inimene, hindab valitsuse tegemisi
pigem positiivselt.

Delfi.ee
Kalle Klandorf: Toots ei ole parteifunktsionäär ega poliitbroiler
15


Rahvaliidu peaministrikandidaadina poliitikasse siirduva Jaan Tootsi kolleeg eriteenistuse päevilt Kalle
Klandorf hindab Tootsi elukogemust kõrgelt ja kinnitab, et mees pole parteifunktsionäär ega
poliitbroiler.
„See oli mulle tegelikult meeldiv üllatus, aga mitte väga suur üllatus,“ ütles Klandorf Delfile. „Jaan on
minu arvates Rahvaliidu inimestega pikka aega juba tuttav. Rahvaliidul on ka sellised ajad, kus nad
otsivad uusi inimesi poliitikasse.“
„Eks seda näitab valimistulemus, kui tugevad nad on,“ sõnas Klandorf. „Kui nad parlamenti pääsevad
ja künnise ületavad, on alati võimalusi igasugusteks kokkulepeteks.“
„Minu jaoks on ainult imelik see, et tavaliselt on partei esimehed peaministri kandidaadid, aga Jaan
veel pole partei esimees,“ lausus Klandorf.
Hindab Tootsi kõrgelt
„Jaan on poliitika lähedal kogu aeg olnud ja poliitikast palju teadlikum, kui mõni poliitik ise,“ hindas
Klandorf. „Jaanil on tugev elukogemus ja majanduspõhi.“
Klandorfi sõnul ei ole Toots parteifunktsionäär ega poliitbroiler.
„Me saame paljudest asjadest üsna ühte moodi aru. Oleme neist asjust rääkinud. Ta käis just eelmisel
nädalal sünnipäeval ja me rääkisime paljudest asjadest.“
Keskerakonna nimekirjas märtsivalimistel kandideeriv Klandorf kinnitas, et pole ise Tootsi poliitikasse
kutsunud.
„Me üksteist ei värba. Tunneme vanadest aegades üksteist kui kolleegid. See on iga inimese
tunnetus, millal ta poliitikasse minekuks valmis on. Mul tekkis see viis aastat tagasi, Jaanil viis aastat
hiljem.“
Klandorf leidis, et poliitikas peakski olema „rohkem vanakesi kui õhku täis noori“.
„Me mõlemad oleme palju näinud,“ meenutas Klandorf vanu aegu kolleeg Jaan Tootsiga. „Võiks
küsida, mida me näinud ei ole? Võib-olla tuumakatastroofi.“
Klandorf soovis poliitikasse siirduvale sõbrale paksu nahka ja et need ambitsioonid, mida ta on endale
seadnud, täituksid. „Eks ta on paksu nahka endale juba väljaspool poliitikat ka mõnda aega
kasvatanud.“

ERR Uudised, Postimees Online
Toots: olen valmis valitst juhtima
Rahvaliidu peaministrikandidaadi, ärimees Jaan Tootsi sõnul on tema vaim valitsusjuhi ametiks
valmis, juhul kui selline võimalus peaks talle tõepoolest avanema.
Ta ütles ETV saates "Ringvaade", et peaministrikandidaadi valimine on erakondades välja kujunenud
traditsioon. "Oma elulugu läbi arutades ja tagasi vaadates, olen ma enam-vähem kursis nii
riigiametite kui ka majanduseluga," arvas Toots.
Oma nõusoleku asuda valitsusjuhi kandidaadiks andis ta nädal aega tagasi. Tootsi sõnul helistas ta
paljudesse Eesti piirkondadesse, uuris, milline on seal Rahvaliidu olukord ning andis oma jah-sõna.

Saatejuht Marko Reikopi küsimusele, mis on Tootsil kui jõukal ja hästitasustatud linnainimesel ühist
maarahvaga, vastas saatekülaline, et ta on pärit Tartust ning enamik tema sugulasi elab maal. "Nii et
ma olen väga kursis ja tihti käin maal," märkis ta. "Ise elan ka mitte linnas, vaid momendil Keila-Joal,"
lisas saatekülaline.
Jaan Toots ei ole kunagi kuulunud ühtegi erakonda. Ta on praegu ärimees, varem aga töötas kõrge
politseiametnikuna. 1990. aastate keskpaigas oli ta siseministeeriumi kantsler.

Eesti Päevaleht Online
Jaan Tootsi on ka varem parteidesse moositud
Rahvaliidu peaministrikandidaat Jaan Toots ütles, et kaks erakonda on püüdnud teda ka varem
liituma meelitanud. Rahvaliitu astumise otsustab Toots siis, kui partei riigikokku pääseb.
16


Rahvaliidu peaministrikandidaadi Jaan Tootsi sõnul ta erakonda astumisega ei kiirusta. Toots ütles
Kuku raadio Äratajale antud intervjuus, et Rahvaliitu astumine võib kõne alla tulla pärast valimisi,
juhul kui erakond valimistel künnise ületab. Toots tunnistas, et poliitikasse on teda ka varem
kutsutud, pakkumisi on teinud kaks erakonda.
Tänases Eestis on Tootsi hinnangul suureks probleemiks korruptsioon, eriti hull on tema hinnangul
see, et korruptsioonis kahtlustatakse kohtunikke ja kõrgeid politseiametnikke. Küsimusele, kuidas
Jaan Toots hindab Andrus Ansipi valitsuse tegemisi, andis Toots kaks vastust. Ta ütles, et kuna temast
on nüüd saanud Rahvaliidu peaministrikandidaat, siis ei sobi tal isiklukku hinnangut anda, aga tema
kui Jaan Toots, mitte poliitikaga seotud inimene, hindab valitsuse tegemisi pigem positiivselt.

Äripäev Online
Jaan Toots: Vene raha ei pea kartma
Täna hommikul Kuku raadio ?Ärataja? saatele intervjuu andnud Rahvaliidu peaministri kandidaat
Jaan Toots ütles, et Eesti ei peaks Vene raha kartma. Tema sõnul elavad Vene transiidiettevõtjad
ammu enam mitte Venemaal, vaid laias maailmas ning rahagi on muutunud rahvusvaheliseks.

Kuku raadio
Küsib Jaan Tootsilt: Kas Rahvaliidu ettepanek tuli teile ootamatult?
 Suht      ootamatult.     Üks      paar     nädalat     olid     jutuajamised     ja    läbirääkimised.
Ma ei kavatsenud tegelikult poliitikasse minna.
See oli Rahvaliidu juhatuse ärarääkimise oskus ja eesti keeles appikutsumise küsimus, et see partei
oleks riigikogus esindatud.
See on partei, millel on oma toetajaskond kogu aeg olnud ning viimases kolmes valitsuses
koalitsioonis. See, et partei juhtkond teatud põhjustel pidi lahkuma, pole näitajaks sellele, et osa
maarahvast ilma esindajateta jääb. See oligi tõuge.
Kas peibutuspardi tunnet pole?
Küsimus on selles, kas tullakse üle künnise ja kas saadakse esindus parlamenti, või mitte. Tegijad
inimesed sealt eesotsast, endised ministrid, kõrged ametnikud lasid ju erinevatesse parteidesse jalga.
See on muidugi nende küsimus, kui näitab, et kui partei eesotsas midagi juhtub, siis reedetakse oma
sisemised tundmused.
Mis on lahti Eestis, kui vaadata viimase aja üha sagenevaid korruptsioonijuhtumeid?
Korruptsioonimaik on väga tugev. Ei oska seletusi sellele anda. Olen kaua sisekaitseorganites
töötanud, kuid tekib imelik tunne, et sellised olukorrad ja nn vahelejäämised olid omased 1992-1994
aastatel. See on väga suur probleem. Üks asi, kui on kurikaelad, kuid kõige hullem, kui
seaduserikkumine läheb kõrgete politseiametnike ja kohtuni. Isegi prokuratuurist on süüdi
mõistetud. See on, mis paneb rahvale väga suured kahtlused Eesti riigi eksistentsist.
Millised hinde paneksite Ansipi valitsusele?
Kui te oleksite küsinud kaks nädalat tagasi, oleksin vastanud. Praegu ma esindan Rahvaliitu ning täna
ma        seda       teile     ei     vasta.       Pigem        positiivne,    kui     negatiivne.
Kui suur roll on Eesti majanduses vene rahal, vene võimul ja vene transiidil?
Vene rahal tänases Eesti majanduses pole suur roll. Transiidis küll. Vene raha transiidis ei mõjuta
Eesti majandust, vaid on lisaprodukt, mis jookseb siit läbi. See jääb siia inimeste palkadena,
sotsiaalmaksudena ja ka tarbimisena. Tõsi, transiidi omanikud on Venemaal, kuid ka poolest saadik.
Pooled transiidi omanikud, vene taustaga inimesed ei ela teps enam mitte Venemaal, vaid Norras,
Inglismaal, ?veitsis. Seetõttu on raske öelda, kelle raha, sest see on muutunud rahvusvaheliseks.
Miks kandideerin Ida-Virumaal?
Ida-Virumaalt jookseb läbi raudtee, väga palju inimesi on koondatud, sest mahud on vähenenud. Kui
raudteelt vähendatakse mahtusid, siis vähenevad autoveod ja autojuhid jäävad tööta. Kaupasid enam
ei kindlustata-kindlustustel tuleb miinus, samuti ei tule neid valvata ja sealt tuleb miinus aga seal on
17


taga inimesed. Aga nemad on suhteliselt keskmisest ülemakstud, kes töötavad transiiti ning järelikult
jääb puudus ka tarbimisel. Kui jälgime rahavoogu, siis see pole nii väike raha, kui arvatakse.
Kas peaksime vene raha kartma?
Miks me peaksime kartma, kui ta pole enam vene raha? Need on eurod, mis tulevad ja mis siin
tarbimisse lähevad. Aga ega nad siia riiki ei jää, jäävad vaid palkadena.
Ei ole veel ükski suur vene miljardär Eestisse investeerinud, välja arvatud sadamasse oma tootmise
laiendamiseks.
Kas võiks investeerida?
Aga miks mitte. Mis see raha hullem on, kui Poolast või elavnenud T?ehhist tulnud? Venemaa on
suhteliselt        suur        riik         ja         nende         raha        Euroopas      liigub.
Kui palju teie andmetel vene transiidi raha Eesti parteidesse on investeeritud?
Seda peate küsima kaitsepolitseist.
18




15. jaanuar 2011

Põhjarannik, Severnoje Poberežje
Nädala kuju - Jaan Toots
Tema renomee on olnud üsna skandaalne alates sellest, kui ta Eesti politseijuhina jäi vahele sellega,
et viis ametiautoga lapsi kooli, lõpetades segase looga jälgimisseadmetest tema korteris. Sellised
persoonid on kollase ajakirjanduse maiuspala.
Ja nüüd äkki Rahvaliidu kandidaat number üks Ida-Virumaal! Partei peaministrikandidaat! Ühest
küljest pole Rahvaliidul Ida-Virumaal kunagi olnud nii tuntud kandidaati, teisalt aga tekib kohe
küsimus, mida Toots üldse Ida-Viru asjadest teab ning mil määral neisse puutub. Endise tuntud
turvamehe Jaanus Rahumäega meil juba on kurbi kogemusi. Kaks korda on ta Ida-Virust hääli
korjanud, kuid pärast parlamenti pääsemist pole ta siia eriti jalgagi tõstnud. Kas Tootsiga juhtub
samuti? Elame-näeme. Võib-olla.

Valgamaalane
Arvamus (Jaan Toots)
«Täie mõistuse juures olevad inimesed saavad kõik aru, et Rahvaliit ei ole partei, mis valitsust
moodustama hakkaks.»
JAAN TOOTS, Rahvaliidu peaministrikandidaat. (Eesti Päevaleht)

Kuku raadio
Keskpäevatund [Lähenevatest Riigikogu valimistest]
Saatejuht Priit Hõbemägi vestluskaaslasteks olid ärimehed-ettevõtjad Rein Kilk ja Meelis Atonen.
Esimene saatekolmandik pühendati arengutele lähenevate riigikogu valimiste eel, keskendudes
Rahvaliidule ja rohelistele.
Atonen tahtis esmalt tõsta esile Rahvaliidu otsust nimetada endale Jaan Tootsi näol sõltumatu
peaministrikandidaat – mis tema hinnangul on sõltumatute kandidaatide teema omamoodi
paroodiaks, sest tegemist on seltskonnategelase ja ärimehega, kes ei kajasta kuigivõrd Rahvaliidu
kuvandit valija silmis.
Rein Kilk nentis, et ilmselt ei osutu tõeks nende kartused, et tulevad igavad valimised.
Hõbemägi tahtis omalt poolt taaskord kaitsta üksikkandidaate,oponeerides Kalle Muuli
selleteemalisele mõtteavaldusele reedeses Postimehes.
Kilgi arvates jällegi korduvad eelolevate valimiste näol suuresti 1992. aasta valimised, mil ilma tegid
samuti (nagu nüüdsed rohelised) sõltumatuid ja rohelisi kandidaate endaga punti haaranud
kuningriiklased.
Järgnevalt arutleti pikemalt roheliste väljavaadete üle, peatudes sellel, kes kelle üle mängib kas
sõltumatud Marek Strandbergi või vastupidi?

Vikerraadio
Rahva teenrid [Olukorrast riigikogu valimiste eel]
Saatejuht Lauri Hussar vestluskaaslasteks olid ajakirjanikud Sulev Vedler ja Sulev Valner.
Suurem osa saatest räägiti eelseisvate riigikogu valimiste seotud teemadel.
Pikemalt peatuti rohelise erakonna poolt võetud positsioonil sõltumatute kandidaatide ehk
niinimetatud vabameeste kaasamisel. Ka olid kõne alla „päris“ üksikkandidaadid ja Eesti tänane
valimissüsteem üldse.
19


Sulev Vedler ütles, et tema silmis on „roheliste erakond omandanud vikerkaarevärvi erakonna
värvingu; see on väga kirju ja ma ei saa sellest erakonnast üldse aru“. Vedleri hinnangul tekitab
sõltumatute esinemine roheliste nimekirjas ainult segadust.
Valneri sõnul selgub nende saadikute vabadusaste alles hiljem – kui nad üldse riigikokku pääsevad.
Sulev Valner leidis, et sarnaselt Res Publica kunagisele kampaaniale üritavad ka nüüdsed roheliste
nimekirja parteitud üksikkandidaadid vastanduda ülejäänud riigikogu liikmetele, kes justkui ei olekski
vabad ega äraostmatud. Roheliste nimekirjas kandideerimisel vabameeste sildi kasutamine on tema
hinnangul sarnane Res Publica 2003. aasta äraostmatute-sildiga, sest nemadki püüdsid vastanduda
ülejäänud riigikogu liikmetele.
"Mind paneb isegi imestama, et teistest parlamendierakondadest ja tänastest riigikogu saadikutest
mitte keegi ei tunne end sellest puudutatuna, et üks seltskond ennast vabadeks meesteks nimetab,
justkui andes mõista, et nemad seda ei ole," märkis Valner.
Valner võrdles „sõltumatute roheliste“ kandideerimist Indrek Tarandi aktsiooniga europarlamendi
valimistel.
Hussari sõnul talle mingil hetkel lausa tundus, et kogu selle roheliste aktsiooni taga ongi Indrek
Tarand, kuid mida aeg edasi, seda enam tundub, et selle vabameeste aktsiooni taga paistavad hoopis
Marek Strandbergi kõrvad ning vabamehed võivad kujuneda hoopis raketikütuseks roheliste
nimekirja saadikutele Strandbergile, Lotmanile ja Trapidole.
Nii Vedler kui Valner olid ka seda meelt, et roheliste nimekirjas kandideerivad sõltumatud
kvalifitseeruvad roheliste erakonna seisukohalt selgelt peibutuspartideks.
Vabameeste sildi üleskerkimine on Valneri sõnul diagnoos olukorrale, mis riigikogu viimastes
koosseisudes on selgelt üleval olnud - saadikute vabadus kalduda kõrvale parteilisest liinist on
muutunud liiga väikseks.
Rohelised leidsid selliste kandidaatidega ka väljapääsu probleemile, et parteid ei uuene piisavalt ning
sellega avati nagu mingi uus kanal poliitikasse jõudmiseks.
Valneri sõnul võtavad roheliste ridades kandideerivad inimesed siiski riski, et nad ei pruugi ka
üheskoos künnist ületada, kuid kui piisav kogus häid inimesi kokku tuleb, on see võimalik ja tundub
tõenäolisem kui veel kuu aega tagasi, mil paljud inimesed arvasid, et rohelised riigikokku ei pääse.
Teema raames peatuti ka Eesti tänasel valimissüsteemil ja võimalustel, mida see pakub.
Hussari sõnul tuleb varasemaga võrrelduna rohkem teadustada seda, et 90ndatel kehtinud
valimissüsteemiga võrreldus on meil nüüd rohkem tegemist isikuvalimistele ja hea häältesaagi korral
võib kergemini riigikokku pääseda ka mõni saadikukandidaat, kes on ringikonnas oma nimekirja
lõpus, nagu näiteks Marju Lauristin sotside nimekirjas Tartus.
Valner märkis, et tänase olukorra puhul riigikogus võib siiski väga oluliseks kujuneda iga üksiku
saadiku hääletamine, sest see võib vabalt osutuda kaalukeeleks.
Hussar märkis ka roheliste „vabameeste“ kohta, et olles kõige kriitilisemad Keskerakonna ja
Reformierakonna kohta, siis paradoksiks on see, et pigem võtavad nad hääli ära SDE-lt ja IRL-ilt.
Ka arvas Hussar, et „vabamehed“ on nüüd sisuliselt kaaperdanud sotside Uue alguse ideed ja
vähendanud ka sotside uue liidri Sven Mikseri võimalusi esitleda ennast uue tulija ja tegijana suures
poliitikas.
Valneri arvates võiksid sotside pakkuda ennast jõulisemat välja (ainuvõimaliku) alternatiivina
praegusele valitsuskoalitsioonile, mitte aga „mängida sellist väikese venna mängu“.
Järgnevalt oli kõne all olukord IRLis ning kahe tiiva vastasseis selles erakonnas, kus üks tiib tunneb
ennast selgelt kõrvaletõrjutuna.
Valner märkis, et näiteks, et IRLi esimehes Mart Laarist ja tema võimalikust kolmandast tulekust pole
praegu midagi kuulda. Hussari sõnul see tema ümbermaailmareisilolekut
Vedler võttis järgnevalt jutuks Rahvaliidu otsuse esitada peaministrikandidaadiks erakonda mitte
kuuluv Jaan Toots - mis Vedleri sõnul on „nädala nali“. Vedler meenutas, et Jaan Toots maksis ligi
poole kinni Indrek Tarandi eurovalimiste kampaaniast.
Hussari arvates võib see tekitada keerulise olukorra ka seoses algavate valimiseelsete debattidega.
20


Valner arvas, et Rahvaliidul pole kaotada midagi ning seda ka siis, kui nad nüüd Jaan Tootsi oma
esinumbriks peaks kinnitama.
Vedleri sõnul on seoses toimuvaga positiivne see, et välja ilmunud on täiesti uusi nägusid.

Õhtuleht
Tsitaat (Jaan Toots)
Küsisin temalt, miks ta mulle seda kohta pakub. Ta vastas, et tal endal ei ole kogemusi.
Jaan Toots sellest, miks Rahvaliidu esimees Andrus Blok talle valitsusjuhi kohta pakkus.

Õhtuleht
Nädala tipud
1 Kapo koputused
Ühe teatud asutuse uksel võiks olla teatis: «Euro altkäemaksu hinda ei tõsta». Või siis pistise või
meelehea hinda, olenevalt olukorrast. Viimasel ajal tuleb nii sageli teateid kapo töörindelt, et juba
läheb arvepidamine segi: kes, kus on kinni võetud ja läbi otsitud. Kui kapo oma valimisnimekirjaga
parlamendivalimistel osaleks, teeksid nad ilmselt puhta töö. Aga kas meil on seda vaja? Kes siis ridu
puhastab?
2 Jaanuarisõda
Möödus 20 aastat veristest sündmustest Vilniuses. Möödub 20 aastat Riia võitlustest ja sellest, et
meil siin õnnestus 1991. aasta jaanuaris napilt veresaunast pääseda. Okupatsiooniväe katse vabadus
lämmatada luhtus. Siis olid kolm Balti riiki kui üks suur rusikas. Nüüd oleme justkui ka, aga vahepeal
suures osas mitte. Mis saab pärast jaanuari meenutuspäevi? Ning kuidas president Ilves baltlaste
kohta ütleski?
3 Toots ja Tootsi
Juhuslik kokkulangevus, kuid ikkagi: samal ajal kui tuli uudis Tootsi briketitehase lõpust, teatas
Rahvaliit, et nende peaministrikandidaat on Jaan Toots. Kahju, et nii võimsa ajalooga tehas, kus isegi
president käis töörahvaga kohtumas, uksed kinni paneb. Toots võiks ju olla värskendav tuul, aga
tõesti: vaid hull võib arvata, et temast Ansipi järglane saab.
4 Paanika, paanika
Suhkrupaanika olla läbi, kuid ikka näeb kauplusest väljuvaid ostjaid, mitukümmend pakki suhkrut
käevangus. Saavadki sellest kõhu täis?! Mida vähem seda valget ainet pugida, seda tervislikum. Ka
terve elu propageerija Evelin Ilves pidas seda paanikat arusaamatuks ja soovitas suhkrut vähem
tarbida. Kuid vaadake, mis maksab tatar pärast tatrapaanikat? Ja mis toiduõli hinnast ikkagi saab?
5 Nõuka-sündroom
Üllatav, millise õhina ja uhkusega näidatakse ja meenutatakse meil meid okupeerinud riigi tegemisi.
Vähe sellest, et meil on nõukaaja-telesari, ka suur osa ETV aastavahetuse programmist oli ses
meelsuses. Nüüd KGB muuseum hotellis. Iroonia irooniaks ja mineviku üle võib naerda, aga on meil
seda kõike ikka vaja?

Postimees, Postimees Online
Endale kaevatud auk
Jaan Toots (53) mõjub Rahvaliidu peaministrikandidaadina mõjub sama totralt kui vahepealse
parteijuhi Juhan Aare kemplused toonase peasekretäri Lauri Vitsutiga või vaidlused erakonnajuhile
parteikassast videote väntamise eest makstud raha üle.
Esiteks ei kuulu Toots parteisse, ei pruugi sinna üldse astuda ja äsja kiitis valitsusjuht Andrus Ansipit,
keda        rahvaliitlased     on       läbi     kogu       valimisperioodi         ohtralt     sarjanud.

Üsna mitmed Tootsi kulgemised on olnud sillutatud segadustega. 2004. aastal oli tal lausa oma
21


lindiskandaal, mille üksikasjad on leitavad toonasest meediast. Märksõnadeks eraviisiline jälitamine,
salakaamerad, kapo ja muu sarnane. Palju õnne Rahvaliidule järjekordse targa valiku puhul!

Postimees Online
Atonen: Toots teeb sõltumatute kandidaatide paroodiat
Reformierakondlase Meelis Atoneni hinnangul kujutab Jaan Tootsi saamine Rahvaliidu
peaministrikandidaadiks endast väikest paroodiat sõltumatute kandidaatide kohta.
Meenutan, et Jaan Toots on sõltumatuna Rahvaliidu nimekirjas, ta kasutab erakonnast rääkides sõna
nemad, rääkis Atonen Kuku raadio saates Keskpäevatund. See viib kogu poliitika uuele tasemele. Ta
rikkus veidi ära ka sõltumatute kandideerimist teistes nimekirjas, näidates ära, et selline käitumine
võib ka täiesti naeruväärne olla, leidis Atonen. Seltskonnaajakirjanduse superstaar ja suurärimees
Rahvaliidu peaministrikandidaadina ei ole see, keda valija ootas, uskus ta. Täielik maasikas todil on,
kui Jaan Toots ütleb, et on ise ka maamees, et on Tartus elanud ja teiseks ütleb, et elab praegugi ju
maal, Keila-Joal. President võiks siis ka öelda, et elab maal - Kadrioru metsas, leidis Meelis Atonen.
Ütlen ka, et Rahvaliit üle valimiskünnise ei saa seekord, sõnas ettevõtja Rein Kilk.
22




16. jaanuar 2011

TV 3
TV3 uudised [Valimiskogude eile alanud ralli sai tänasega ühelepoole]
Valimiskogude eile alanud ralli sai tänasega ühelpoole. Täna reastasid oma kandidaadid SDE, Rahvaliit
ja Keskerakond. Nende kolme platvormi peal on palja sarnasusi.
SDE juhi Sven Mikseri sõnavõtus oli tunda kindlameelsust. „Me tahame ju sellist riiki, kus Eesti
inimene saab elada,“ sõnas Mikser. „Olulisem on see, et me oskame kaasa rääkida uue valitsuse
loomisel,“ lisas Mikser.
„Valimispäeval oli on ja jääb meie valija kuningaks,“ rääkis Keskerakonna esimees Edgar Savisaar.
Koostööosas pilgutas Savisaar silma rahvaliitlastele ja sotsidele.
President Arnold Rüütel sõnas, et Rahvaliidu peaministri kandidaat Jaan Toots on väga suurte
majanduslike kogemustega aga ka ettevõtluse organiseerimises.

ETV
Aktuaalne kaamera 21:00 [Jaan Toots on Rahvaliidu valimisnimekirjas teisel kohal]
Rahvaliidu üleriigilises valimisnimekirjas on teisel kohal erakonna peaministrikandidaadiks nimetatud
Jaan Toots.
Rahvaliidu üleriigilist valimisnimekirja juhib erakonna esimees Andrus Blok, teisel kohal on viimastel
aastatel ärijuhina töötanud endine eriteenistuse juht Jaan Toots, kelle erakond nimetas oma
peaministrikandidaadiks.
Blokile ja Tootsile järgnevad Mai Treial, Riina Kull ja Viljar Jaamu.

ETV 2
Aktuaalne kaamera 19:30 [Rahvaliidu esinumbrid on Blok ja Toots ]
Rahvaliidu volikogu kinnitas täna riigikogu valimiste platvormi ja üldnimekirja, mille eesotsas on
erakonna esimees Andrus Blok ja peaministrikandidaat Jaan Toots.
Rahvaliidu valimisplatvorm lähtub peasõnumist "Eestimaist leiba ja tööd!" ning seab tähelepanu
keskmesse inimese. Rahvaliit on veendunud, et poliitilise tahte olemasolu korral on aruka juhtimisega
võimalik anda kõigile meie inimestele tööd ja leiba.
Rahvaliit tahab ka tervishoiu- ja perepoliitika meetmetega kaasa aidata, et hoida eestlasi kodumaal
ning vältida nende hajumist suurte rahvaste hulgas.

Raadio 2
Olukorrast riigis [erakondade valimisnimekirjad]
Kalle Muuli ja Anvar Samost rääkisid erakondade valimisnimekirjadest.
Samost tunnistas, et vabanimed roheliste nimekirjas on suhteliselt tundmatud.
Muuli ütles otse, et ei usu, et rohelised riigikogusse pääsevad. Muuli arvates ei ole valijale sõltumatut
kandidaati valides päris täpselt selge, kellele ta oma hääle annab.
„Kui erakonna peaministrikandidaat on sõltumatu ja parteitu, siis see on asja tipp,“ kommenteeris
Muuli Rahvaliidu ja Jaan Tootsi käitumist.
Samost arvas, et seda teemat ei maksa arutada, sest Rahvaliit ei pääse ei riigikokku ega Tootsist ei
saa peaministrit. „Rahvaliidu majandusprogramm pole tõsiseltvõetav, nad on ületanud teatud piiri ja
ilmselt pöördumatult. Roheliste majandusprogramm on aga korralik,“ ütles Samost.
„Jüri Jaansoni perspektiiv poliitikuna ei tundu eriti veenev. Valides tuleb mõelda, kellele ikka su hääl
läheb,“ lisas ta.
Muuli tunnistas, et Reformierakonna nimekirjas on sümpaatne, et palju on esiotsas kohalikke inimesi.
23


Samosti arvates jääb Reformierakonna nimekirjas aga puudu uutest nimedest ja värsketest ideedest.

Õhtuleht Online
Rahvaliidu valimisnimekirja teine number on Jaan Toots
Rahvaliidu volikogu kinnitas täna erakonna platvormi Riigikogu valimisteks ning oma
valimisnimekirja. Üleriigilist valimisnimekirja juhib Rahvaliidu esimees Andrus Blok, talle järgnevad
peaministrikandidaat Jaan Toots ning erakonna aseesimehed Mai Treial, Riina Kull ja Viljar Jaamu.
Rahvaliidu valimisplatvorm lähtub peasõnumist "Eestimaist leiba ja tööd!" ning seab tähelepanu
keskmesse inimese. Rahvaliit on veendunud, et poliitilise tahte olemasolu korral on aruka juhtimisega
võimalik anda kõigile meie inimestele tööd ja leiba siinsamas, oma kodumaal.
Rahvaliit tahab ka tervishoiu- ja perepoliitika meetmetega kaasa aidata, et hoida eestlasi kodumaal
ning vältida nende hajumist suurte rahvaste hulgas. Samas annab Rahvaliit endale aru, et
toetusmeetmed toovad riigile senisest suuremaid kulutusi, ning pakub ka lahendusi lisaraha
leidmiseks. "Peame vajalikuks vähendada tarbimismakse, sealhulgas langetada esmatarbekaupade
käibemaks seniselt 20 protsendilt 5-le, ning kehtestada tulumaksuvabastus alampalga ulatuses,"
selgitas erakonna esimees Andrus Blok.
Tervishoiu rahastamisel pooldab Rahvaliit õigluse jaluleseadmist, mis muu hulgas aitab tagada
esmatasandi arstiabi ka ravikindlustamata inimestele.
Eesti riigi ja rahva kestmajäämise võtmeküsimuseks peab Rahvaliit maaelu püsimist. Maaelu
päästmisel peab erakond vajalikuks seada keskmesse kodumaise ettevõtluse areng, et suudaksime
katta oma rahva toidulaua, kaotada regionaalsest eripärast tingitud sotsiaalne ebavõrdsus ning teha
haridus kõigile kättesaadavaks.

Delfi.ee
FOTOD: Rahvaliidu volikogu kogunes hotellis Salzburg
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-rahvaliidu-volikogu-kogunes-hotellis-
salzburg.d?id=38515967
Täna päeval kell 11 kogunes hotellis Salzburg Rahvaliidu volikogu.
Rahvaliidu juhatus esitas volikogule kinnitamiseks peaministri kandidaadina Jaan Tootsi.
Ettevõtjana tegutsev Jaan Toots on töötanud politseiameti peadirektori esimese asetäitjana ja
siseministri kantslerina ning oli ka endine eriteenistuse juht.

Delfi.ee
Rahvaliidu nimekirja juhivad Andrus Blok ja Jaan Toots
Rahvaliidu volikogu kinnitas täna erakonna platvormi Riigikogu valimisteks ning oma valimisnimekirja.
Üleriigilist valimisnimekirja juhib Rahvaliidu esimees Andrus Blok, talle järgnevad
peaministrikandidaat Jaan Toots ning erakonna aseesimehed Mai Treial, Riina Kull ja Viljar Jaamu.
Rahvaliidu valimisplatvorm lähtub peasõnumist „Eestimaist leiba ja tööd!“ ning seab tähelepanu
keskmesse inimese. Rahvaliit on veendunud, et poliitilise tahte olemasolu korral on aruka juhtimisega
võimalik anda kõigile meie inimestele tööd ja leiba siinsamas, oma kodumaal, teatas erakonna
pressiesindaja.
Rahvaliit tahab ka tervishoiu- ja perepoliitika meetmetega kaasa aidata, et hoida eestlasi kodumaal
ning vältida nende hajumist suurte rahvaste hulgas. Samas annab Rahvaliit endale aru, et
toetusmeetmed toovad riigile senisest suuremaid kulutusi, ning pakub ka lahendusi lisaraha
leidmiseks.
"Eestist väljaviidav kasum tuleb tingimata maksustada,“ ütles Rahvaliidu esimees Andrus Blok.
„Peame vajalikuks vähendada tarbimismakse, sealhulgas langetada esmatarbekaupade käibemaks
seniselt 20 protsendilt viiele, ning kehtestada tulumaksuvabastus alampalga ulatuses,“ täpsustas ta.
24


Tervishoiu rahastamisel pooldab Rahvaliit õigluse jaluleseadmist, mis muu hulgas aitab tagada
esmatasandi arstiabi ka ravikindlustamata inimestele.
"Oma südameasjaks oleme võtnud teha hambaravi kõigile kättesaadavaks, praegu käib see kõrge
hinna tõttu paljudele lihtsalt üle jõu. Kui tahame võtta eeskuju põhjamaisest heaoluühiskonnast,
peame väärtustama inimese tervist ning kiiremas korras viima hambaravi esmatasandi
tervishoiuteenuseks,“ selgitas Blok.
Eesti riigi ja rahva kestmajäämise võtmeküsimuseks peab Rahvaliit maaelu püsimist. Maaelu
päästmisel peab erakond vajalikuks seada keskmesse kodumaise ettevõtluse areng, et suudaksime
katta oma rahva toidulaua, kaotada regionaalsest eripärast tingitud sotsiaalne ebavõrdsus ning teha
haridus kõigile kättesaadavaks.
"Riik peab soodustama maaettevõtlust, sealhulgas tootmise ja teeninduse edendamist maal.
Väikeettevõtlus on enamiku Eesti valdade ja väikelinnade eluküsimus ning seda ei tohi
„euronormide“ rakendamisega kahjustada," ütles Blok.
"Peame hoidma maad - oma põlisvara - ning jääma ise selle peremeesteks," lisas ta.

ERR uudised
Rahvaliidu esinumbrid on Blok ja Toots
Rahvaliidu volikogu kinnitas täna riigikogu valimiste platvormi ja üldnimekirja, mille eesotsas on
erakonna esimees Andrus Blok ja peaministrikandidaat Jaan Toots.

Üleriigilise valimisnimekirjas järgnevad Blokile ja Tootsile erakonna aseesimehed Mai Treial, Riina Kull
ja Viljar Jaamu, teatas erakond.

Rahvaliidu valimisplatvorm lähtub peasõnumist "Eestimaist leiba ja tööd!" ning seab tähelepanu
keskmesse inimese. Rahvaliit on veendunud, et poliitilise tahte olemasolu korral on aruka juhtimisega
võimalik anda kõigile meie inimestele tööd ja leiba.

Rahvaliit tahab ka tervishoiu- ja perepoliitika meetmetega kaasa aidata, et hoida eestlasi kodumaal
ning vältida nende hajumist suurte rahvaste hulgas. Samas tõdeb Rahvaliit, et toetusmeetmed
toovad riigile senisest suuremaid kulutusi. "Eestist väljaviidav kasum tuleb tingimata maksustada,"
ütles Rahvaliidu esimees Andrus Blok. "Peame vajalikuks vähendada tarbimismakse, sealhulgas
langetada esmatarbekaupade käibemaks seniselt 20 protsendilt 5-le, ning kehtestada
tulumaksuvabastus alampalga ulatuses," täpsustas ta.

Tervishoiu rahastamisel soovib Rahvaliit tagada esmatasandi arstiabi ka ravikindlustamata inimestele.
"Oma südameasjaks oleme võtnud teha hambaravi kõigile kättesaadavaks, praegu käib see kõrge
hinna tõttu paljudele lihtsalt üle jõu," selgitas Blok.

Erakond peab ka vajalikuks seada keskmesse kodumaise ettevõtluse areng. "Riik peab soodustama
maaettevõtlust, sealhulgas tootmise ja teeninduse edendamist maal. Väikeettevõtlus on enamiku
Eesti valdade ja väikelinnade eluküsimus ning seda ei tohi 'euronormide' rakendamisega kahjustada,"
ütles Blok.

Eesti Päevaleht Online
Rahvaliidu valimisnimekirja juhivad Blok ja Toots
Rahvaliidu volikogu kinnitatud üleriigilist valimisnimekirja juhib partei esimees Andrus Blok, talle
järgnevad peaministrikandidaat Jaan Toots ning erakonna aseesimehed Mai Treial, Riina Kull ja Viljar
Jaamu.
Rahvaliidu valimisplatvorm lähtub peasõnumist ”Eestimaist leiba ja tööd!” ning seab tähelepanu
keskmesse inimese, teatas erakond. Rahvaliit on veendunud, et poliitilise tahte olemasolu korral on
aruka juhtimisega võimalik anda kõigile meie inimestele tööd ja leiba siinsamas, oma kodumaal.
25



Rahvaliit tahab ka tervishoiu- ja perepoliitika meetmetega kaasa aidata, et hoida eestlasi kodumaal
ning vältida nende hajumist suurte rahvaste hulgas. Samas annab Rahvaliit endale aru, et
toetusmeetmed toovad riigile senisest suuremaid kulutusi, ning pakub ka lahendusi lisaraha
leidmiseks. „Eestist väljaviidav kasum tuleb tingimata maksustada,“ ütles Rahvaliidu esimees Andrus
Blok. „Peame vajalikuks vähendada tarbimismakse, sealhulgas langetada esmatarbekaupade
käibemaks seniselt 20 protsendilt 5-le, ning kehtestada tulumaksuvabastus alampalga ulatuses.“

Eesti riigi ja rahva kestmajäämise võtmeküsimuseks peab Rahvaliit maaelu püsimist. Maaelu
päästmisel peab erakond vajalikuks seada keskmesse kodumaise ettevõtluse areng, et suudaksime
katta oma rahva toidulaua, kaotada regionaalsest eripärast tingitud sotsiaalne ebavõrdsus ning teha
haridus kõigile kättesaadavaks.

Eesti Päevaleht Online
Nädalavahetusel selgusid pea kõigi suuremate erakondade valimisnimekirjad

Eile ja täna said selgeks viie parlamendierakonna üleriigilised valimisnimekirjad 6. märtsil
toimuvateks riigikogu valimisteks.
Eile kinnitatud Reformierakonna üleriigilises nimekirjas on 20 esimest nime Andrus Ansip, Jürgen Ligi,
Keit Pentus, Peep Aru, Urmas Paet, Igor Gräzin, Lauri Luik, Rein Lang, Kristen Michal, Urmas Kruuse,
Kalev Lillo, Meelis Mälberg, Valdo Randpere, Taavi Rõivas, Kristiina Ojuland, Kalle Jents, Urmas Klaas,
Laine Jänes, Hanno Pevkur ja Arto Aas.
Samal päeval avalikustaid nimekirjad oma kärajatel ka rohelised, kellel erakonna liikmed ja
vabamehed vaheldumisi: Aleksei Lotman, Eerik-Niiles Kross, Marek Strandberg, Artur Talvik, Valdur
Lahtvee, Pille Tomson, Peep Mardiste, Madis Melzar, Toomas Trapido, Urmas Hallika, Triin Veber ja
Kaarel Tarand.
Täna selgusid sotsiaaldemokraatide ja Keskerakonna valimisnimekirjad.
SDE üleriigilises nimekirjas on Sven Mikser, Indrek Saar, Rannar Vassiljev, Urve Palo, Jaak Allik, Jaan
Õunapuu, Karel Rüütli, Eiki Nestor, Kajar Lember, Kalev Kotkas, Jaanus Marrandi, Marianne Mikko,
Peeter Kreitzberg, Randel Länts, Kalvi Kõva, Heljo Pikhof, Jüri Morozov, Andres Anvelt, Katrin Saks ja
Kairit Pihlak.
Keskerakonna nimekiri on järgmine: Edgar Savisaar, Kadri Simson, Enn Eesmaa, Mailis Reps, Kalev
Kallo, Olga Sõtnik, Jüri Ratas, Inara Luigas, Mihhail Stalnuhhin, Ester Tuiksoo, Priit Toobal, Vladimir
Velman, Lauri Laasi, Tarmo Tamm, Siret Kotka, Arvo Sarapuu, Toivo Tootsen, Margi Ein, Ülle Lumi ja
Jaanus Karilaid.
Rahvaliidu volikogu kinnitatud üleriigilist valimisnimekirja juhib partei esimees Andrus Blok, talle
järgnevad peaministrikandidaat Jaan Toots ning erakonna aseesimehed Mai Treial, Riina Kull ja Viljar
Jaamu.

Postimees Online
Rahvaliidu nimekirja veavad Blok, Toots ja Treial
Rahvaliidu volikogu kinnitas täna erakonna platvormi riigikogu valimisteks ning oma valimisnimekirja,
mida juhib Rahvaliidu esimees Andrus Blok, talle järgnevad peaministrikandidaat Jaan Toots ning
erakonna aseesimehed Mai Treial, Riina Kull ja Viljar Jaamu.
Rahvaliidu valimisplatvorm lähtub peasõnumist Eestimaist leiba ja tööd! ning seab tähelepanu
keskmesse inimese. Rahvaliit on veendunud, et poliitilise tahte olemasolu korral on aruka juhtimisega
võimalik anda kõigile meie inimestele tööd ja leiba siinsamas, oma kodumaal, vahendas partei
pressiesindaja. Rahvaliit tahab ka tervishoiu- ja perepoliitika meetmetega kaasa aidata, et hoida
eestlasi kodumaal ning vältida nende hajumist suurte rahvaste hulgas. Samas annab Rahvaliit endale
aru, et toetusmeetmed toovad riigile senisest suuremaid kulutusi, ning pakub ka lahendusi lisaraha
26


leidmiseks. Eestist väljaviidav kasum tuleb tingimata maksustada, ütles Rahvaliidu esimees Andrus
Blok. Peame vajalikuks vähendada tarbimismakse, sealhulgas langetada esmatarbekaupade
käibemaks seniselt 20 protsendilt 5-le, ning kehtestada tulumaksuvabastus alampalga ulatuses,
täpsustas ta. Tervishoiu rahastamisel pooldab Rahvaliit õigluse jaluleseadmist, mis muu hulgas aitab
tagada esmatasandi arstiabi ka ravikindlustamata inimestele. Oma südameasjaks oleme võtnud teha
hambaravi kõigile kättesaadavaks, praegu käib see kõrge hinna tõttu paljudele lihtsalt üle jõu. Kui
tahame võtta eeskuju põhjamaisest heaoluühiskonnast, peame väärtustama inimese tervist ning
kiiremas korras viima hambaravi esmatasandi tervishoiuteenuseks, selgitas Blok. Eesti riigi ja rahva
kestmajäämise võtmeküsimuseks peab Rahvaliit maaelu püsimist. Maaelu päästmisel peab erakond
vajalikuks seada keskmesse kodumaise ettevõtluse areng, et suudaksime katta oma rahva toidulaua,
kaotada regionaalsest eripärast tingitud sotsiaalne ebavõrdsus ning teha haridus kõigile
kättesaadavaks. Riik peab soodustama maaettevõtlust, sealhulgas tootmise ja teeninduse
edendamist maal. Väikeettevõtlus on enamiku Eesti valdade ja väikelinnade eluküsimus ning seda ei
tohi euronormide rakendamisega kahjustada, ütles Blok. Peame hoidma maad - oma põlisvara - ning
jääma ise selle peremeesteks, lisas ta.

Äripäev Online

Blok, Toots, Treial ? Rahvaliidu esikolmik valimistel
Rahvaliidu volikogu kinnitas täna erakonna platvormi riigikogu valimisteks ning oma valimisnimekirja.
Üleriigilist valimisnimekirja juhib Rahvaliidu esimees Andrus Blok, talle järgnevad
peaministrikandidaat Jaan Toots ning erakonna aseesimehed Mai Treial, Riina Kull ja Viljar Jaamu.
Rahvaliidu valimisplatvorm lähtub peasõnumist „Eestimaist leiba ja tööd!“ ning seab tähelepanu
keskmesse inimese. Rahvaliit on veendunud, et poliitilise tahte olemasolu korral on aruka juhtimisega
võimalik anda kõigile meie inimestele tööd ja leiba siinsamas, oma kodumaal, edastas erakond oma
pressiteates.
Eesti riigi ja rahva kestmajäämise võtmeküsimuseks peab Rahvaliit maaelu püsimist. Maaelu
päästmisel peab erakond vajalikuks seada keskmesse kodumaise ettevõtluse areng, et suudaksime
katta oma rahva toidulaua, kaotada regionaalsest eripärast tingitud sotsiaalse ebavõrdsuse ning teha
haridus kõigile kättesaadavaks.
„Riik peab soodustama maaettevõtlust, sealhulgas tootmise ja teeninduse edendamist maal.
Väikeettevõtlus on enamiku Eesti valdade ja väikelinnade eluküsimus ning seda ei tohi
„euronormide“ rakendamisega kahjustada,“ ütles Andrus Blok. „Peame hoidma maad - oma põlisvara
- ning jääma ise selle peremeesteks,“ lisas ta.
27




17. jaanuar 2011

Eesti Päevaleht
Valimisteks valmis?
Nädalavahetusel kogunesid Tallinnas Reformierakond, Rahvaliit, Erakond Eestimaa Rohelised,
Keskerakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond ning kinnitasid kandidaatide nimekirjad märtsis
toimuvateks riigikogu valimisteks. IRL kinnitas selle juba varem.
Võtsime nemad ka kampa ja küsisime iga erakonna ühelt liikmelt kaks küsimust: 1. Mis on Eesti riigi
järgmine suur eesmärk? 2. Mis on kõige kiiremat lahendamist vajav probleem?
Lisaks avaldame valimisnimekirjade esimesed kümme kohta.
Erakond Eestimaa Rohelised
Eerik-Niiles Kross
1. Saavutada Euroopa kõige elamisväärsema keskkonnaga riigi staatus.
2. Lõplikult, õigemini keskpikaks ajaks, tuleks lukku lüüa riigikaitse arengu suund. Ehk et lõppeks
vaidlus ajateenistuse ja elukutselise sõjaväe valiku üle. Ja et oleksime kindlad, et see iseseisev,
ajateenistusele tuginev kaitsevõime on olemas ja välja arendatud.
1. Aleksei Lotman 2. Eerik-Niiles Kross 3. Marek Strandberg 4. Artur Talvik 5. Valdur Lahtvee 6. Pille
Tomson 7. Peep Mardiste 8. Madis Melzar 9. Toomas Trapido 10. Urmas Hallika
Sotsiaaldemokraatlik Erakond
Ivari Padar
1. Üleüldise elujõu ja rahva, kultuuri säilimine. Need eesmärgid on ju ka põhiseaduses kirjas.
2. Probleemiks on tööturult kadunud inimesed. Nad minetavad praegu usku, et nad kunagi veel
tööturule tagasi lähevad. See on siis tööpuuduse likvideerimise teema. Kuid samavõrra tähtis teema
on lastele võrdsete võimaluste loomine. Meil ei tohi tekkida kibestunud lapsi, kel on väiksemad
võimalused. Lahendus on vastutustundlik eelarvepoliitika.
1. Sven Mikser 2. Indrek Saar 3. Rannar Vassiljev 4. Urve Palo 5. Jaak Allik 6. Jaan Õunapuu 7. Karel
Rüütli 8. Eiki Nestor 9. Kajar Lember 10. Kalev Kotkas
Reformierakond
Taavi Rõivas
1. Järgmine suur eesmärk on kogu Eesti ühiskonna elatustaseme suur kasv. Seda saab saavutada
üksnes selle kaudu, et meie majanduskeskkond on piirkonna parim. Ma ei pea selle piirkonna all
silmas mitte Baltimaid.
2. Inimesed peaksid olema senisest rohkem valmis majandusstruktuuri muudatusteks. See tähendab,
et uued töökohad, mis luuakse senisest erinevates sektorites ja on tõenäoliselt kõrgema palga ja
paremate töötingimustega, eeldavad inimestelt ka teistsuguseid oskusi ja haridust.
1. Andrus Ansip 2. Jürgen Ligi 3. Keit Pentus 4. Peep Aru 5. Urmas Paet 6. Igor Gräzin 7. Lauri Luik 8.
Rein Lang 9. Kristen Michal 10. Urmas Kruuse
Isamaa ja Res Publica Liit
Jaak Aaviksoo
1. Ma arvan, et nende suurte eesmärkidega peaks minema tegelikult tagasi normaalse riigi juurde. Nii
nagu meie põhja- või läänenaabrid. Ühe suure eesmärgi poole püüdlemine ja vaid sinna
investeerimine pole küpse riigi tunnus. Sellest etapist peaks minu arvates tasapisi välja jõudma.
2. Kõige olulisem on majanduskasvu tagamine ja ekspordi tugevdamine ja kõrgema lisandväärtusega
majandus. Selge on see, et me peame oma majandust restruktureerima. Oleksin senisest palju
nõudlikum meie euroraha kasutamisel. Me pole suutnud euroraha kasutada majanduse
konkurentsivõime kasvatamiseks, vaid pigem teiste eelarveliste ja ka sotsiaalprobleemide
lahendamiseks.
1. Mart Laar 2. Juhan Parts 3. Ene Ergma 4. Helir-Valdor Seeder 5. Ken-Marti Vaher 6. Margus
Tsahkna 7. Erki Nool 8. Urmas Reinsalu 9. Sven Sester 10. Marko Mihkelson
28


Keskerakond
Jüri Ratas
1. Suur eesmärk on inimeste toimetulek ning tootva tootmise ja tootmissektori igakülgne toetamine
Eesti majanduspoliitikas.
2. Irooniliselt vastates: lume koristamine tänavatelt. Lahendus oleks see, et traktorid läheks
tänavatele. Kuid tõsiselt: tuleb tegeleda sotsiaalse tõrjutuse leevendamisega. Olgu selleks
koolivägivald, olgu need inimesed, kes Eestist lahkuvad, või eakad.
1. Edgar Savisaar 2. Kadri Simson 3. Enn Eesmaa 4. Mailis Reps 5. Kalev Kallo 6. Olga Sõtnik 7. Jüri
Ratas 8. Inara Luigas 9. Mihhail Stalnuhhin 10. Ester Tuiksoo
Rahvaliit
Jaan Toots
1. Saavutatu säilitada ja kõik muud asjad ellu viia – see ongi meie eesmärk.
2. Ümber tuleb vaadata haridussüsteem, sest meil on täna liiga palju kõrgkoole ja peaaegu olematud
keskeriõppeasutused. See on mu isiklik seisukoht. Teine asi, mida ma ütlen partei poolt, on riigivõimu
korrastamine. 51 parlamendi liiget on meie riigile piisav. Kolmandaks – mis siis, et veidi pikaks läheb
see loetelu – oleks elektri hinna langetamine. Elektri hinna tõusuga tõuseb meil kõik, eranditult kõik.
1. Andrus Blok 2. Jaan Toots 3. Mai Treial 4. Riina Kull 5. Viljar Jaamu Rahvaliit eile õhtul edasi ei
mõelnud.

Äripäev
Jaan Toots: Vene raha ei pea kartma
Reede hommikul Kuku raadio "Ärataja" saatele intervjuu andnud Rahvaliidu peaministrikandidaat
Jaan Toots ütles, et Eesti ei peaks Vene raha kartma. Tema sõnul ei ela Vene transiidiettevõtjad enam
ammu Venemaal, vaid laias maailmas, ning rahagi on muutunud rahvusvaheliseks.

Kuku raadio
Intervjuu Jaan Tootsiga
Kas Rahvaliidu ettepanek tuli Teile ootamatult?
Suht ootamatult. Paar nädalat olid jutuajamised ja läbirääkimised. Ma ei kavatsenud tegelikult
poliitikasse minna. See oli Rahvaliidu juhatuse ärarääkimise oskus ja appikutsumise küsimus, et see
partei oleks riigikogus esindatud. See on partei, millel on oma toetajaskond kogu aeg olnud.
Seepärast, et partei juhtkond teatud põhjustel pidi lahkuma, ei peaks osa maarahvast ilma
esindajateta jääma. See oligi tõuge.
Kas peibutuspardi tunnet pole?
Küsimus on selles, kas tullakse üle künnise ja kas saadakse esindus parlamenti. Tegijad inimesed,
endised ministrid ja kõrged ametnikud, lasid ju erinevatesse parteidesse jalga. Kui partei eesotsas
midagi juhtub, siis reedetakse oma sisemised tundmused.
Mis on lahti Eestis, kui vaadata viimase aja üha sagenevaid korruptsioonijuhtumeid?
  Korruptsioonimaik on väga tugev. Ei oska seletusi sellele anda. Olen kaua sisekaitseorganites
töötanud, kuid tekib imelik tunne, et sellised olukorrad ja nn vahelejäämised olid omased
1992.-1994. aastale. See on väga suur probleem. Üks asi, kui on kurikaelad, kuid kõige hullem, kui
seaduserikkumine läheb kõrgete politseiametnike ja kohtuni. Isegi prokuratuurist on süüdi
mõistetud. See paneb rahvale väga suured kahtlused Eesti riigi eksistentsi suhtes.
Millised hinde paneksite Ansipi valitsusele?
Kui oleksite küsinud kaks nädalat tagasi, oleksin vastanud. Praegu ma esindan Rahvaliitu ning ma ei
vasta. Siiski pigem positiivne kui negatiivne.
Kui suur roll on Eesti majanduses Vene rahal, Vene võimul ja Vene transiidil?
Vene rahal pole Eesti majanduses suurt rolli. Transiidis küll. Vene raha transiidis ei mõjuta Eesti
majandust, vaid on lisaprodukt, mis jookseb siit läbi. See jääb siia inimeste palkade, sotsiaalmaksude
29


ja ka tarbimisena. Tõsi, transiidi omanikud on Venemaal, kuid poolest saadik. Pooled transiidi
omanikud - Vene taustaga inimesed - ei ela teps enam mitte Venemaal, vaid Norras, Inglismaal,
Šveitsis. Seetõttu on raske öelda, kelle raha, sest see on muutunud rahvusvaheliseks.
Kas peaksime Vene raha kartma?
Miks me peaksime kartma, kui ta pole enam Vene raha? Need on eurod, mis tulevad ja mis siin
tarbimisse lähevad. Aga ega nad siia riiki ei jää, jäävad vaid palkadena. Ei ole veel ükski suur Vene
miljardär Eestisse investeerinud, välja arvatud sadamasse oma tootmise laiendamiseks.
Kas võiks investeerida?
Aga miks mitte. Mis see raha hullem on kui Poolast või elavnenud Tšehhist tulnud? Venemaa on
suhteliselt suur riik ja nende raha Euroopas liigub.
Kui palju Teie andmetel vene transiidi raha Eesti parteidesse on investeeritud?
Seda peate küsima kaitsepolitseist.
Miks kandideerite Ida-Virumaal?
Ida-Virumaalt jookseb läbi raudtee, väga palju inimesi on koondatud, sest mahud on vähenenud. Kui
raudteel vähendatakse mahtusid, siis vähenevad autoveod ja autojuhid jäävad tööta. Kaupasid enam
ei kindlustata -kindlustustel tuleb miinus, samuti ei tule neid valvata ja sealt tuleb miinus. Aga seal on
taga inimesed, kes said keskmisest kõrgemat palka ning järelikult väheneb ka tarbimine. Kui jälgime
rahavoogu, siis see pole nii väike raha, kui arvatakse.

Postimees Online
Ühendatud Vasakpartei liikmed kandideerivad Rahvaliidu nimekirjas
Eestimaa Ühendatud Vasakpartei (EÜVP) esindajad lähevad riigikogu valimistele tõenäoliselt
Rahvaliidu nimekirjas, ütles BNSile EÜVP kaasesimees Sergei Jürgens.
Tema sõnul edenevad läbirääkimised jõudsalt ning Rahvaliidu nimekirja etteotsa võib Kesklinna,
Lasnamäe ja Pirita valimisringkonnas asuda EÜVP liige ja Maardu linnapea Georgi Bõstrov. Jürgens
ütles BNSile, et juhatused lepivad ühise kandidaatide nimekirja osas lõplikult kokku arvatavasti
kolmapäeval. Lasnamäel saab Rahvaliidu nimekirja esinumbriks Georgi Bõstrov. Rahvaliidu
üleriigilises nimekirjas on Bõstrov kuuendal kohal. Üldse hakkab Rahvaliidu nimekirjas kandideerima
5-10 EÜVP esindajat, ütles Jürgens, lisades, et Rahvaliidu nimekirjas kandideerivatelt EÜVP liikmetelt
ei ole Rahvaliitu astumist nõutud. Jürgensi sõnul pürgib ta ise riigikokku samuti Rahvaliidu nimekirjas.
Eraldi nimekirja EÜVP eelseisvateks valimisteks kokku ei pane. Jürgens ütles ka, et ühinemiskõnelusi
kaks erakonda praegu ei pea, kuid tulevikus ei saa niisugust võimalust välistada. Erinevalt Vene
Erakonna Eestis baasil kokku pandud niinimetatud Vene Koondisest ei pea EÜVP Jürgensi sõnul vene
küsimust neil valimistel domineerivaks. Meie jaoks on kõige tähtsam tööpuuduse vähendamine ja
majanduskasv, selgitas ta. Rahvaliidu esimees Andrus Blok kinnitas BNSile, et praegu on kõne all kuni
kümne erakonnavälise kandidaadi kaasamine Rahvaliidu nimekirja, kuid täpsemalt ei soovinud ta
nendest enne kolmapäeval toimuvat juhatuse koosolekut rääkida. Võimalikke Rahvaliitu
mittekuuluvaid kandidaate on tema sõnul ka mujalt kui Ühendatud Vasakparteist. Varem on Blok
öelnud, et kuna seaduse kohaselt ei saa teise erakonna liikmed Rahvaliidu nimekirjas kandideerida,
siis tuleb erakonnaväliste kandidaatide kaasamine kõne alla vaid siis, kui nad osalevad valimistel
parteitutena. Rahvaliit teatas pühapäeval pärast erakonna volikogu koosolekut, et partei üleriigilist
valimisnimekirja juhivad esimees Andrus Blok ja peaministrikandidaat Jaan Toots, kellele järgnevad
aseesimehed Mai Treial, Riina Kull ja Viljar Jaamu.
30




18. jaanuar 2011

Virumaa Teataja
Valimisnimekirjad saavad lõpulihvi
Nädalavahetusel avalikustatud erakondade üleriigilistest valimisnimekirjadest selgub, et märtsis võib
riigikogusse pääseda päris mitu Lääne-Virumaa inimest.
Kõige kõrgematel kohtadel on läänevirulased rahvaliidu nimekirjas, kus Andrus Blok on esinumber ja
sotsidel, kus esinumber Sven Mikserile järgnevad teisena Indrek Saar ja kolmandana Rannar Vassiljev.
Kairit Pihlak on nimekirjas 20. kohal, kuid sellest riigikogusse pääsemiseks ilmselt ei piisa.
Samas ei pruugi riigikogusse pääseda ka nimekirjas teisel või kolmandal kohal olles, sest eelmistel
riigikogu valimistel jäid sotsid kompensatsioonimandaadita, mis tähendab, et sotsidest pääsesid
riigikogusse vaid isiku- või ringkonnamandaadi saanud kandidaadid.
Konkurents on tihe
Indrek Saare sõnul on siiski küllalt ebatõenäoline, et tänavustel valimistel mõne erakonnaga sarnane
lugu juhtub.
“Minu teada ei olegi varem juhtunud, et nii suure häälte arvuga, nagu meil nelja aasta eest,
kompensatsioonimandaati ei saanudki,” lausus Indrek Saar.
Konkurentsi Lääne-Virumaal pidas Indrek Saar tihedaks. “Ühe koha peame kindlasti saama, aga meil
on hea võimalus valimised võita,” lausus ta, lisades, et kahe mandaadi saamine Lääne-Virumaalt on
väga keeruline.
Sotside nimekirjas on nelja aasta eest kandideerinuist alles vaid kaks: Indrek Saar ja Kairit Pihlak,
ülejäänud on uued tegijad.
Veel rohkem on uuenenud reformierakonna nimekiri, kus nelja aasta eest kandideerinuist on alles
üksnes Andres Ots. Küll kandideerivad sel korral oravapartei lipu all neli aastat tagasi keskerakonda
esindanud Einar Vallbaum ja rahvaliidu nimekirjas olnud Vello Tafenau.
Lääne-Virumaal kandideerivatest reformierakondlastest on üleriigilises nimekirjas kõige kõrgemal
kohal sotsiaalminister Hanno Pevkur – üheksateistkümnes. Neli aastat tagasi andis reformierakonna
nimekirjas just 19. koht kompensatsioonimandaadiga viimase koha riigikogus.
Einar Vallbaum ütles, et tema valimiste puhul rabelema ei hakka, teeb rahulikult oma tööd ning
mingeid erilisi eesmärke ei sea. Reformierakonna Lääne-Virumaa arendusjuht Taimi Samblik lausus,
et eesmärk on võimalikult hea tulemuse saavutamine. “Üks mandaat on reaalselt saavutatav, kaks
aga eesmärk, mille nimel töötame,” sõnas ta.
Mõni ots on veel lahti
Keskerakonna nimekirjast on üllatuslikult välja jäänud endine maavanem Urmas Tamm, kelle asemel
kandideerib Kunda arst Jelena Fjodorova. Keskerakondlastest on üleriigilises nimekirjas kõige
kõrgemal, 15. kohal asuv Siret Kotka, Toomas Väinaste on 21. ja Liis Tappo-Treial 25. kohal. Neli
aastat tagasi sai keskerakondlastest viimasena kompensatsioonimandaadiga riigikogusse nimekirjas
18. kohal olnu. Toomas Varek on üleriigilises nimekirjas aga alles 122. kohal.
Keskerakond on Siret Kotka sõnul Lääne-Virumaal seadnud eesmärgiks valimisvõidu. “Keskerakond
usub ja usaldab Lääne-Virumaad ja me teame, et läänevirulased vastavad samaga, mis võib
tähendada meile kuni kolme riigikogu kohta,” lausus Kotka.
Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) nimekiri on eelmiste valimistega võrreldes suhteliselt vähe
muutunud, uute tegijatena kandideerivad Helle Noorväli ja Alari Kirt. IRLi Lääne-Virumaa esinumber
Marko Pomerants on üleriigilises nimekirjas 14. kohal, ülejäänud meie maakonnas kandideerijad eile
avalikustatud esikolmekümnesse ei mahu.
Pomerants ütles, et valimisvõit Lääne-Virumaal poleks IRLi jaoks paha eesmärk. “Üks koht tuleb
kindlasti ära võtta ja loomulikult võimalikult suure häälte arvuga,” lisas ta.
Rahvaliidu esimees, nii Lääne-Virumaa valimisringkonna kui üleriigilise nimekirja esinumber Andrus
Blok ütles, et Lääne-Virumaal kandideerivad peale tema veel kindlasti arst Toivo Leemets, Virumaa
Jt meedia ülevaade 13 19.01.11
Jt meedia ülevaade 13 19.01.11
Jt meedia ülevaade 13 19.01.11

More Related Content

Viewers also liked

数据库性能量化
数据库性能量化数据库性能量化
数据库性能量化yzsind
 
Comments re CCL 9 (18 March 2015) - FINAL
Comments re CCL 9 (18 March 2015) - FINALComments re CCL 9 (18 March 2015) - FINAL
Comments re CCL 9 (18 March 2015) - FINALMatthew J. Lancaster
 
Thurs. Jan. 19th Pine River Announcements
Thurs. Jan. 19th Pine River Announcements  Thurs. Jan. 19th Pine River Announcements
Thurs. Jan. 19th Pine River Announcements Pine River
 
Rita Levi-Montalcini
Rita Levi-MontalciniRita Levi-Montalcini
Rita Levi-MontalciniLoaGordon
 
Protect mobile agent against malicious host using partial mobility mechanism
Protect mobile agent against malicious host using partial mobility mechanismProtect mobile agent against malicious host using partial mobility mechanism
Protect mobile agent against malicious host using partial mobility mechanismijfcstjournal
 
Greater Pittsburgh Nonprofit Partnership Semi-Annual Membership Meeting
Greater Pittsburgh Nonprofit Partnership Semi-Annual Membership MeetingGreater Pittsburgh Nonprofit Partnership Semi-Annual Membership Meeting
Greater Pittsburgh Nonprofit Partnership Semi-Annual Membership MeetingGPNP
 
Promotional strategic vision for sms & ivr
Promotional strategic vision for sms & ivrPromotional strategic vision for sms & ivr
Promotional strategic vision for sms & ivrMohamed Salah Aldeen
 

Viewers also liked (14)

数据库性能量化
数据库性能量化数据库性能量化
数据库性能量化
 
飢餓300
飢餓300飢餓300
飢餓300
 
Learnboost
LearnboostLearnboost
Learnboost
 
Comments re CCL 9 (18 March 2015) - FINAL
Comments re CCL 9 (18 March 2015) - FINALComments re CCL 9 (18 March 2015) - FINAL
Comments re CCL 9 (18 March 2015) - FINAL
 
Thurs. Jan. 19th Pine River Announcements
Thurs. Jan. 19th Pine River Announcements  Thurs. Jan. 19th Pine River Announcements
Thurs. Jan. 19th Pine River Announcements
 
Rita Levi-Montalcini
Rita Levi-MontalciniRita Levi-Montalcini
Rita Levi-Montalcini
 
Hindi project
Hindi projectHindi project
Hindi project
 
Strategies to Enhance Pedestrian Safety: From Theory to Practice
Strategies to Enhance Pedestrian Safety: From Theory to PracticeStrategies to Enhance Pedestrian Safety: From Theory to Practice
Strategies to Enhance Pedestrian Safety: From Theory to Practice
 
Pptren
PptrenPptren
Pptren
 
Protect mobile agent against malicious host using partial mobility mechanism
Protect mobile agent against malicious host using partial mobility mechanismProtect mobile agent against malicious host using partial mobility mechanism
Protect mobile agent against malicious host using partial mobility mechanism
 
Differential Diagnosis
Differential DiagnosisDifferential Diagnosis
Differential Diagnosis
 
Greater Pittsburgh Nonprofit Partnership Semi-Annual Membership Meeting
Greater Pittsburgh Nonprofit Partnership Semi-Annual Membership MeetingGreater Pittsburgh Nonprofit Partnership Semi-Annual Membership Meeting
Greater Pittsburgh Nonprofit Partnership Semi-Annual Membership Meeting
 
قصة الملك
قصة الملكقصة الملك
قصة الملك
 
Promotional strategic vision for sms & ivr
Promotional strategic vision for sms & ivrPromotional strategic vision for sms & ivr
Promotional strategic vision for sms & ivr
 

Recently uploaded

LeaderLiit_Triin Kallas_strateegiapäev 09.04.pdf
LeaderLiit_Triin Kallas_strateegiapäev 09.04.pdfLeaderLiit_Triin Kallas_strateegiapäev 09.04.pdf
LeaderLiit_Triin Kallas_strateegiapäev 09.04.pdfEesti Loodusturism
 
Maaturism ja ELTÜ_ELin Priks_välisturgude võimekus_Intereg_projekt_090424.pdf
Maaturism ja ELTÜ_ELin Priks_välisturgude võimekus_Intereg_projekt_090424.pdfMaaturism ja ELTÜ_ELin Priks_välisturgude võimekus_Intereg_projekt_090424.pdf
Maaturism ja ELTÜ_ELin Priks_välisturgude võimekus_Intereg_projekt_090424.pdfEesti Loodusturism
 
VisitEstonia_Lily Allas_VisitEstonia loodusturismi tegevused_strateegiapaev_0...
VisitEstonia_Lily Allas_VisitEstonia loodusturismi tegevused_strateegiapaev_0...VisitEstonia_Lily Allas_VisitEstonia loodusturismi tegevused_strateegiapaev_0...
VisitEstonia_Lily Allas_VisitEstonia loodusturismi tegevused_strateegiapaev_0...Eesti Loodusturism
 
2024-04-09 Visit Estonia esitlus_Piret Koodi_Loodusturismi strateegiapäev_väl...
2024-04-09 Visit Estonia esitlus_Piret Koodi_Loodusturismi strateegiapäev_väl...2024-04-09 Visit Estonia esitlus_Piret Koodi_Loodusturismi strateegiapäev_väl...
2024-04-09 Visit Estonia esitlus_Piret Koodi_Loodusturismi strateegiapäev_väl...Eesti Loodusturism
 
EMÜ_Tarmo Pilving_strateegiapaev_090424.pptx
EMÜ_Tarmo Pilving_strateegiapaev_090424.pptxEMÜ_Tarmo Pilving_strateegiapaev_090424.pptx
EMÜ_Tarmo Pilving_strateegiapaev_090424.pptxEesti Loodusturism
 
Maaturism_Raili Mengel_Märgis Matkajasõbralik_Hiker-friendly_strateegiapaev_0...
Maaturism_Raili Mengel_Märgis Matkajasõbralik_Hiker-friendly_strateegiapaev_0...Maaturism_Raili Mengel_Märgis Matkajasõbralik_Hiker-friendly_strateegiapaev_0...
Maaturism_Raili Mengel_Märgis Matkajasõbralik_Hiker-friendly_strateegiapaev_0...Eesti Loodusturism
 
Annika Klemets_Loodusturismi väljavaated rohehoiu perspektiivist_strateegiapa...
Annika Klemets_Loodusturismi väljavaated rohehoiu perspektiivist_strateegiapa...Annika Klemets_Loodusturismi väljavaated rohehoiu perspektiivist_strateegiapa...
Annika Klemets_Loodusturismi väljavaated rohehoiu perspektiivist_strateegiapa...Eesti Loodusturism
 
RMK_Marge Rammo_Külastuskorraldus_strateegiapäev_0904.pdf
RMK_Marge Rammo_Külastuskorraldus_strateegiapäev_0904.pdfRMK_Marge Rammo_Külastuskorraldus_strateegiapäev_0904.pdf
RMK_Marge Rammo_Külastuskorraldus_strateegiapäev_0904.pdfEesti Loodusturism
 
KKA_Kaja Lotman_Loodusturism ja ettevõtlus kaitsealadel_strateegiapaev_090424...
KKA_Kaja Lotman_Loodusturism ja ettevõtlus kaitsealadel_strateegiapaev_090424...KKA_Kaja Lotman_Loodusturism ja ettevõtlus kaitsealadel_strateegiapaev_090424...
KKA_Kaja Lotman_Loodusturism ja ettevõtlus kaitsealadel_strateegiapaev_090424...Eesti Loodusturism
 
Maaturism_Raili Mengel_Loodusturismi ettevõtjate võimalused Eesti Maaturismi ...
Maaturism_Raili Mengel_Loodusturismi ettevõtjate võimalused Eesti Maaturismi ...Maaturism_Raili Mengel_Loodusturismi ettevõtjate võimalused Eesti Maaturismi ...
Maaturism_Raili Mengel_Loodusturismi ettevõtjate võimalused Eesti Maaturismi ...Eesti Loodusturism
 
EMÜ_Marika Kose_loodust hoidev loodusturism_strateegiapaev_090424.pdf
EMÜ_Marika Kose_loodust hoidev loodusturism_strateegiapaev_090424.pdfEMÜ_Marika Kose_loodust hoidev loodusturism_strateegiapaev_090424.pdf
EMÜ_Marika Kose_loodust hoidev loodusturism_strateegiapaev_090424.pdfEesti Loodusturism
 

Recently uploaded (11)

LeaderLiit_Triin Kallas_strateegiapäev 09.04.pdf
LeaderLiit_Triin Kallas_strateegiapäev 09.04.pdfLeaderLiit_Triin Kallas_strateegiapäev 09.04.pdf
LeaderLiit_Triin Kallas_strateegiapäev 09.04.pdf
 
Maaturism ja ELTÜ_ELin Priks_välisturgude võimekus_Intereg_projekt_090424.pdf
Maaturism ja ELTÜ_ELin Priks_välisturgude võimekus_Intereg_projekt_090424.pdfMaaturism ja ELTÜ_ELin Priks_välisturgude võimekus_Intereg_projekt_090424.pdf
Maaturism ja ELTÜ_ELin Priks_välisturgude võimekus_Intereg_projekt_090424.pdf
 
VisitEstonia_Lily Allas_VisitEstonia loodusturismi tegevused_strateegiapaev_0...
VisitEstonia_Lily Allas_VisitEstonia loodusturismi tegevused_strateegiapaev_0...VisitEstonia_Lily Allas_VisitEstonia loodusturismi tegevused_strateegiapaev_0...
VisitEstonia_Lily Allas_VisitEstonia loodusturismi tegevused_strateegiapaev_0...
 
2024-04-09 Visit Estonia esitlus_Piret Koodi_Loodusturismi strateegiapäev_väl...
2024-04-09 Visit Estonia esitlus_Piret Koodi_Loodusturismi strateegiapäev_väl...2024-04-09 Visit Estonia esitlus_Piret Koodi_Loodusturismi strateegiapäev_väl...
2024-04-09 Visit Estonia esitlus_Piret Koodi_Loodusturismi strateegiapäev_väl...
 
EMÜ_Tarmo Pilving_strateegiapaev_090424.pptx
EMÜ_Tarmo Pilving_strateegiapaev_090424.pptxEMÜ_Tarmo Pilving_strateegiapaev_090424.pptx
EMÜ_Tarmo Pilving_strateegiapaev_090424.pptx
 
Maaturism_Raili Mengel_Märgis Matkajasõbralik_Hiker-friendly_strateegiapaev_0...
Maaturism_Raili Mengel_Märgis Matkajasõbralik_Hiker-friendly_strateegiapaev_0...Maaturism_Raili Mengel_Märgis Matkajasõbralik_Hiker-friendly_strateegiapaev_0...
Maaturism_Raili Mengel_Märgis Matkajasõbralik_Hiker-friendly_strateegiapaev_0...
 
Annika Klemets_Loodusturismi väljavaated rohehoiu perspektiivist_strateegiapa...
Annika Klemets_Loodusturismi väljavaated rohehoiu perspektiivist_strateegiapa...Annika Klemets_Loodusturismi väljavaated rohehoiu perspektiivist_strateegiapa...
Annika Klemets_Loodusturismi väljavaated rohehoiu perspektiivist_strateegiapa...
 
RMK_Marge Rammo_Külastuskorraldus_strateegiapäev_0904.pdf
RMK_Marge Rammo_Külastuskorraldus_strateegiapäev_0904.pdfRMK_Marge Rammo_Külastuskorraldus_strateegiapäev_0904.pdf
RMK_Marge Rammo_Külastuskorraldus_strateegiapäev_0904.pdf
 
KKA_Kaja Lotman_Loodusturism ja ettevõtlus kaitsealadel_strateegiapaev_090424...
KKA_Kaja Lotman_Loodusturism ja ettevõtlus kaitsealadel_strateegiapaev_090424...KKA_Kaja Lotman_Loodusturism ja ettevõtlus kaitsealadel_strateegiapaev_090424...
KKA_Kaja Lotman_Loodusturism ja ettevõtlus kaitsealadel_strateegiapaev_090424...
 
Maaturism_Raili Mengel_Loodusturismi ettevõtjate võimalused Eesti Maaturismi ...
Maaturism_Raili Mengel_Loodusturismi ettevõtjate võimalused Eesti Maaturismi ...Maaturism_Raili Mengel_Loodusturismi ettevõtjate võimalused Eesti Maaturismi ...
Maaturism_Raili Mengel_Loodusturismi ettevõtjate võimalused Eesti Maaturismi ...
 
EMÜ_Marika Kose_loodust hoidev loodusturism_strateegiapaev_090424.pdf
EMÜ_Marika Kose_loodust hoidev loodusturism_strateegiapaev_090424.pdfEMÜ_Marika Kose_loodust hoidev loodusturism_strateegiapaev_090424.pdf
EMÜ_Marika Kose_loodust hoidev loodusturism_strateegiapaev_090424.pdf
 

Jt meedia ülevaade 13 19.01.11

  • 1. MEEDIAÜLEVAADE 13. – 19. JAANUAR 2011 Jaan Toots
  • 2. 2 SISUKORD 13. jaanuar 2011 ....................................................................................................................................5 TV 3.....................................................................................................................................................5 Kanal 2................................................................................................................................................5 ETV.....................................................................................................................................................5 ETV 2...................................................................................................................................................5 Reporter.ee........................................................................................................................................5 Õhtuleht Online..................................................................................................................................5 Õhtuleht Online..................................................................................................................................6 Delfi.ee...............................................................................................................................................6 Delfi.ee...............................................................................................................................................6 Delfi.ru................................................................................................................................................6 ERR Uudised.......................................................................................................................................7 Eesti Päevaleht Online........................................................................................................................7 Postimees Online................................................................................................................................7 Postimees Online................................................................................................................................7 Postimees Online................................................................................................................................9 Äripäev Online....................................................................................................................................9 14. jaanuar 2011 ..................................................................................................................................10 Põhjarannik.......................................................................................................................................10 Põhjarannik.......................................................................................................................................10 Sakala...............................................................................................................................................10 Põhjarannik ja Severnoje Poberežje.................................................................................................11 Linnaleht (Tallinn).............................................................................................................................12 ETV....................................................................................................................................................12
  • 3. 3 Õhtuleht...........................................................................................................................................12 Eesti Päevaleht, Delfi.ee...................................................................................................................12 Postimees.........................................................................................................................................13 Äripäev.............................................................................................................................................14 Õhtuleht Online, Delfi.ru..................................................................................................................14 Delfi.ee.............................................................................................................................................14 ERR Uudised, Postimees Online........................................................................................................15 Eesti Päevaleht Online......................................................................................................................15 Äripäev Online..................................................................................................................................16 Kuku raadio.......................................................................................................................................16 15. jaanuar 2011...................................................................................................................................18 Põhjarannik, Severnoje Poberežje ...................................................................................................18 Valgamaalane...................................................................................................................................18 Kuku raadio.......................................................................................................................................18 Vikerraadio.......................................................................................................................................18 Õhtuleht...........................................................................................................................................20 Õhtuleht...........................................................................................................................................20 Postimees, Postimees Online...........................................................................................................20 Postimees Online..............................................................................................................................21 16. jaanuar 2011...................................................................................................................................22 TV 3...................................................................................................................................................22 ETV....................................................................................................................................................22 ETV 2.................................................................................................................................................22 Raadio 2............................................................................................................................................22 Õhtuleht Online................................................................................................................................23 Delfi.ee.............................................................................................................................................23 Delfi.ee.............................................................................................................................................23
  • 4. 4 ERR uudised......................................................................................................................................24 Eesti Päevaleht Online......................................................................................................................25 Postimees Online..............................................................................................................................25 Äripäev Online..................................................................................................................................26 17. jaanuar 2011...................................................................................................................................27 Eesti Päevaleht.................................................................................................................................27 Äripäev.............................................................................................................................................28 Kuku raadio.......................................................................................................................................28 Postimees Online..............................................................................................................................29 18. jaanuar 2011...................................................................................................................................30 Virumaa Teataja...............................................................................................................................30 Valgamaalane...................................................................................................................................31 Põhjarannik ja Severnoje Poberežje.................................................................................................32 Eesti Päevaleht.................................................................................................................................33
  • 5. 5 13. jaanuar 2011 TV 3 TV3 uudised [Rahvaliidu peaministrikandidaadiks saab Jaan Toots] Kevadistel riigikogu valimistel saab suure tõenäosusega Rahvaliidu peaministrikandidaadiks viimastel aastatel ärijuhina töötanud endine eriteenistuse juht Jaan Toots. Toots kandideerib Ida-Virumaal esinumbrina. Kanal 2 Reporter [Rahvaliidu peaministrikandidaat on Jaan Toots] Rahvaliidu juhatus otsustas eile esitada oma peaministrikandidaadiks parteitu ärimehe Jaan Tootsi. Toots pole Rahvaliitu veel astunud kuid on andnud lubaduse kandideerida valimistel Ida-Virumaal. Rahvaliit läheb valimistele sõnumiga "Eestimaist leiba ja tööd!", sest ollakse veendunud, et kõige rohkem vajab Eesti inimene praegu tööd just oma kodumaal. ETV Aktuaalne kaamera 21:00 [Rahvaliidu peaministrikandidaadiks saab Jaan Toots] Kevadistel riigikogu valimistel saab suure tõenäosusega Rahvaliidu peaministrikandidaadiks viimastel aastatel ärijuhina töötanud endine eriteenistuse juht Jaan Toots. ETV 2 Aktuaalne kaamera 19:30 [Jaan Toots on Rahvaliidu peaministrikandidaat ] Rahvaliidu peaministrikandidaat eelseisvatel riigikogu valimistel on Jaan Toots. Jaan Toots ei ole kunagi kuulunud ühtegi erakonda. Ta on ärimees ja endine kõrge politseiametnik. 1990. aastate keskpaigas oli ta siseministeeriumi kantsler. Reporter.ee Rahvaliit püüab Jaan Tootsi peaministriks pakkumisega tervendada Eestimaa poliitelu Rahvaliidu juhatus otsustas eile esitada oma peaministrikandidaadiks parteitu ärimehe Jaan Tootsi. Õhtuleht Online Rahvaliidu esimees: tahame maad harida ja kauba Vene turule viia Rahvaliidu esimees Andrus Blok ütles Kuku raadiole antud intervjuus, et Rahvaliit loodab riigikogu valimistel künnise ületada. Erakonna eesmärgiks nimetab ta maa harimise ja kauba Vene turule viimise. Erakonna loosung on tänavu "Eestimaist leiba ja tööd!". Blok selgitas, et olukord, kus massiliselt käiakse Soomes ja Rootsis tööl, ei ole normaalne: lapsed peavad vanemateta kasvama ja pered lagunevad. Ta märkis, et tuleb ettevõtlust turgutada, eriti maal. Bloki sõnul on riigil umbes 300 000 hektarit maad, mida saaks kasutusele võtta. Ta märkis, et toodangu võiks viia Venemaale, Peterburgi. Bloki sõnul on küsimus poliitilises tahtes ja oma naabritega peab normaalselt läbi saama ning see ei tähenda, et Eesti peaks igasuguseid järeleandmisi tegema. Valimistel saab suure tõenäosusega Rahvaliidu peaministrikandidaadiks viimastel aastatel ärijuhina töötanud, endine eriteenistuse juht Jaan Toots. Blok ütles, et läbirääkimisi peeti Tootsiga pikalt, eile löödi käed. Rahvaliidu esimehe sõnul ei karda Toots, et valimiste eel hakkaks tema kapist luukered välja ilmuma.
  • 6. 6 Õhtuleht Online Peaministrikandidaat Jaan Toots: "Mulle ei meeldi suurte parteide poliitika!" Ta ei tee saladust, et juhtivad parteid tegid talle ahvatlevaid ettepanekuid, kuid ta otsustas Rahvaliidu kasuks. ?Tundsin, et tahaksin minna Rahvaliidule appi ning arendada maaelu ja väiettevõtlust maal," selgitas Toots, miks ta valis juhtfiguuridest ilma jäänud partei kasuks. Toots sai ettepaneku kandideerida peaministriks kogu partei juhatuselt ning pidas mitmete liikmetega pikki läbirääkimisi: ?Otsuse langetamiseks kulus päris palju aega, 2-3 nädalat," kinnitas Toots, et otsus pole kiiruga langetatud. Tootsi ei kõiguta fakt, et Rahvaliit meenutab viimasel ajal uppumisohtlikku erakonnalaeva. "See, et partei tuumikust on paljud tugevad figuurid kadunud, ei tähenda, et parteil pole tulevikku. Ülejäänud partei liikmed pole selles süüdi. Valijaskonda ei saa alt vedada," selgitas Toots. Värske peaministrikandidaat on eelseisvate valimiste eel realistlik ning mõistab, et väikese partei liikmena on tal vähe ?ansse peaministriks saada, kuid usub, et Rahvaliidul läheb valimistel piisavalt hästi ning nad ületavad valimiskünnist. Kui võimul olev peaminister Andrus Ansip on keeldunud Keskerakonna juhi Edgar Savisaarega koostööd tegema, siis Toots arvab, et koostööd tuleb teha kõigi parteidega. Iseasi on see, kellega koalitsiooni moodustada. Olgu öeldud, et Rahvaliit esitab ametlikult Jaan Tootsi peaministrikandidaadiks pühapäevasel koosolekul. Jaan Toots on töötanud miilitsas, politseiameti peadirektori esimese asetäitjana, siseministri kantslerina ning eriteenistuse juhina. Delfi.ee Rahvaliidu peaministrikandidaadiks saab Jaan Toots Pühapäevasel volikogu istungil esitab Rahvaliidu juhatus peaministri kandidaadiks Jaan Tootsi. „Jaan Toots aktsepteerib Rahvaliidu seisukohti nii maaelu osas kui ka ettevõtluse osas,“ ütles Delfile Rahvaliidu esimees Andrus Blok. Ettevõtjana tegutsev Jaan Toots on töötanud politseiameti peadirektori esimese asetäitjana ja siseministri kantslerina ning oli ka endine eriteenistuse juht. Delfi.ee ONLINE-INTERVJUU: Küsi Rahvaliidu peaministrikandidaat Jaan Tootsilt! Pühapäevasel volikogu istungil esitab Rahvaliidu juhatus peaministri kandidaadiks Jaan Tootsi, kes nõustus sellega seoses vastama ka Delfi lugejate küsimustele. Hea lugeja, kui sa tahad teada, mida Jaan Toots peaministrina teha kavatseb, siis jäta oma küsimus siia artikli kommentaaridesse. Küsimusi saab esitada kolmapäevani. Delfi.ru Rahvaliidu peaministrikandidaadiks saab Jaan Toots Pühapäevasel volikogu istungil esitab Rahvaliidu juhatus peaministri kandidaadiks Jaan Tootsi. “Jaan Toots aktsepteerib Rahvaliidu seisukohti nii maaelu osas kui ka ettevõtluse osas,” ütles Delfile Rahvaliidu esimees Andrus Blok. Ettevõtjana tegutsev Jaan Toots on töötanud politseiameti peadirektori esimese asetäitjana ja siseministri kantslerina ning oli ka endine eriteenistuse juht. Кандидатом на пост премьера от Народного союза станет Яан Тоотс В воскресенье на съезде правление Народного союза представит в качестве кандидата на пост премьер-министра Яана Тоотса.
  • 7. 7 "Ян Тоотс разделяет принципы Народного союза как в сельской жизни, так и в сфере предпринимательства", — сказал порталу Delfi председатель Народного союза Андрус Блок. Предприниматель Яан Тоотс работал первым заместителем гендиректора Департамента полиции и канцлером Министерства внутренних дел. Он также был руководителем спецподразделения. ERR Uudised Jaan Toots on Rahvaliidu peaministrikandidaat Rahvaliidu peaministrikandidaat eelseisvatel riigikogu valimistel on Jaan Toots. Rahvaliidu pressiesindaja Andres Raid ütles ERRi uudisteportaalile, et kuigi Jaan Toots ei ole ühegi erakonna liige, esitatakse ta peaministrikandidaadiks. Jaan Toots ei ole kunagi kuulunud ühtegi erakonda. Ta on ärimees ja endine kõrge politseiametnik. 1990. aastate keskpaigas oli ta siseministeeriumi kantsler. Eesti Päevaleht Online Rahvaliidu peaministrikandidaadiks saab Jaan Toots Pühapäevasel volikogu istungil esitab Rahvaliidu juhatus peaministri kandidaadiks Jaan Tootsi. ?Jaan Toots aktsepteerib Rahvaliidu seisukohti nii maaelu osas kui ka ettevõtluse osas,? ütles Delfile Rahvaliidu esimees Andrus Blok. Ettevõtjana tegutsev Jaan Toots on töötanud politseiameti peadirektori esimese asetäitjana ja siseministri kantslerina ning oli ka endine eriteenistuse juht. Postimees Online Rahvaliit tahab peaministriks Jaan Tootsi Rahvaliit esitas oma peaministrikandidaadiks mitmete skandaalidega meedias pildil olnud ärimees Jaan Tootsi, kes kandideerib partei esinumbrina Ida-Virumaal. Toots ütles Postimees.ee?le, et ei astu siiski erakonda ning võtab peaministrikandidaadiks saamist pigem poliitilise mänguna. Erakonna üldnimekirja esinumbriks Toots siiski Postimees.ee andmetel ei saa. Postimees Online Jaan Toots raviks transiidi abil idavirulaste tööpuudust Äsja Rahvaliidu peaministrikandidaadiks esitatud ärimees Jaan Toots käsitleb erakonda kui noort tüdrukut, kellega veel abielluda ei saa. Ta ütles intervjuus Postimees.ee?le, et poliitilisi luukeresid ei pelga ning tahab Eesti-Vene transiidi soodustamise abil idavirulastele tööd pakkuda. Rahvaliit tegi üllatuse ja leidis endale uue tuntud näo valimistele, on mul õigus? Jah. Väga palju kõrgeid politseiametnikke on läinud parteidesse ja paljud neist on öelnud, et neil on südames olnud ammu see partei. Näiteks üks mu kolleeg ütles, et oli hingelt sotsiaaldemokraat juba ammu. Mina ei astunud parteisse, ma olen Rahvaliidu nimekirjas. Tõsi, ma andsin nõusoleku kandideerida Ida- Virumaal esinumbrina. Nagu partei esimees ütles, mind nimetati ka Rahvaliidu peaministrikandidaadiks. Me anname kõik aru, et Rahvaliit ei ole nende parteide hulgas, kes sinna küündiks, aga see on poliitiline mäng, et igal parteil peab olema üks esindaja ümarlaua ümber, kes seda funktsiooni täidab. Miks Rahvaliitu? Minuga pikalt peeti aru. Ma ei varja, et mitmed parteid on mitte ainult nüüd, vaid ka juba neli aastat tagasi teinud ettepanekuid, kuna ma olen olnud 13 aastat äris. Pean õigeks, et kui riigitööl oled saanud suured kogemused, siis suundud ärisse, et teha endale perekondlik kindlustatus. Ja siis võib uuesti minna kas poliitikasse või nõunikuks kõrges riigiametis. Mis mulle üldse ei meeldi, on, et suured parteid otsustavad ette ära, kes saab üle künnise, kes ei saa. See ei ole soliidne. Rahvaliidul on 9200 liiget, valijaskond on tunduvalt suurem. Rahvaliit ei ole tegelikult kunagi Tallinnas tegija olnud, siin on tööstus, teadus- ja õppeasutused. Rahvaliidu valija on maakonnas, alustades Ida-Virumaast, lõpetades Lõuna-Eestiga. Te kandideerite Ida-Virumaa
  • 8. 8 esinumbrina. Miks just seal? Kuna mul on oma majandustegevuses olnud palju kokkupuuteid transiidiga. Kui ma läksin riigitöölt ära, olin Tallinkis juhiks, pärast seda Tallinna Sadamas, siis Vene transiidifirmas ja nüüd viimased neli aastat kinnisvara peal. Eelmised kogemused just. Ma olen puutunud sadamajuhina väga palju raudteega kokku, mis jookseb teatavasti just läbi Ida-Virumaa. Raudteemahtude vähendamine, koondamised - väga palju Ida- ja Lääne-Viru töötajaid olid just raudteega seotud. Kui raudteemahud ja sadamamahud vähenesid, vähenesid ka autotranspordi mahud. See töötuse probleem, mis on tingitud üldpoliitikast, tuleks ära klaarida. Transiit on ikkagi väga tähtis asi Eestile, sealt tulevad töökohad. Kui me räägime Rahvaliidu seisukohast, siis jutt on rahva tööhõivest, mitte transiidist, aga need on üksteisega väga seotud. Siit läheb mõte selle suunas, kas läbi teie vaatab Rahvaliit Venemaa poole sõbralikumalt kui üks konservatiivne erakond tavapäraselt võiks vaadata? Ei, üldse mitte Venemaa suhtes. Ma räägime Eestimaal elavatest inimestest. Küsimus on, kuidas on meie seadused tehtud. Transiit tuleb ise. Ma räägin Eesti tööhõivest maal. Ida-Virumaa on ikkagi Eestimaa osa. Ja seal on paljud töötajad töökohad kaotanud. Need on ju eelkõige venekeelne valijaskond? Te ise küsite ja vastate. Ida-Virumaal on venekeelset valijaskonda tibake rohkem küll kui eestikeelset, jah. Te üritate viia Venemaa suhete peale, see ei ole nii. Ma räägin inimestest, kes on Eestimaal sündinud, seal elavad ja kelle kodu on Eestimaa, ja võib- olla mitte esimest, vaid juba teist põlvkonda. Tavaliselt on peaministrikandidaat erakonna esinumber üldnimekirjas. Kuidas teiega on? Üldnimekirjad kinnitab pühapäeval volikogu. Minul ei ole ambitsioone, mitmendaks mind nimekirjas pannakse, seda ma ütlesin kohe partei esimehele. Tõsi, see on siiamaani nii olnud, et tavaliselt on peaministrikandidaat partei esimees. Ma arvan, et siin on veel 1-2 parteid, kus seekord valimistel nii ei lähe, nimetamata parteisid. Rahvaliit on üks nendest ja võib-olla nad leidsid, et tahavad kedagi teist enda esindajaks. See ei ole küsimus minule. Kui te kandideerite Rahvaliidu nimekirjas ja lausa peaministrikandidaadina, siis miks te erakonnaga ei liitunud? Erakonnaga liitumine käib nii nagu? Te küsite: Teile tüdruk meeldib, miks te homme ei abiellu?. Käimise aeg on ka ette nähtud. Üsna tõenäoline on, et Rahvaliit ei ületa valimiskünnist. Pragmaatiline poliitiku loogika ütleks, et mõttekam on kandideerida mõnes erakonnas, kust ka riigikokku sisse saab. Vaadake, neid pakkumisi on palju olnud. Kui juht (Villu Reiljan ? toim) lahkus, nägid paljud poliitikud, et äkki ei tule Rahvaliit üle künnise, aga riigikokku on vaja saada. Ja lasid jalga. Vaat see oli tõuge, miks ma andsin nõusoleku. Mina ei ole kindel, et Rahvaliit ei ületa künnist. Loomulikult ei ületa ta seda palju, aga mina arvan, et ületab. Tuletan veelkord meelde Rahvaliidu 9200 liiget pluss nende pered, toetajaskond ja maarahvas, kes ei pruugi astuda alati liikmeks. Need hääled on olemas, kes tahavad, et ka nende esindus oleks parlamendis. Õigesti küsisite, et miks. Kui minu õilis eelistus oleks saada parlamenti, siis ma loomulikult oleksin valinud ühe suure partei, ja ma arvan, et millegi pärast oleks pakutud kohta selle numbri hulgas, kust kindlasti sisse saab. Enne valimisi otsitakse poliitikutelt luukeresid. Ka teie puhul on olnud õhus igasuguseid spekulatsioone aastate jooksul? Kaks asja. Ma tuletan ise meelde. Mul ei ole rohkem luukeresid olnud, kui 1997. aastal ma viisin lapsi ametiautoga kooli, mis, nagu pärast välja tuli, oli normaalne tegevus. Sest valitsus tegi üks nädal pärast minu õigeksmõistvat kohtuotsust otsuse, ning siiamaani on Eesti kantsleritel ja ministritel personaalautod ja -juhid. Kohe seadustati see asi ära. Teine asi, mille ümber suur kisa oli, oli minu perekonnseisu vahetus, naisevahetus. Ma ei taha minna väga isiklikuks, aga te võite esitada sama küsimuse meie kõigile riigijuhtidele, kes meil on teist või kolmandat korda abielus. See, ma ei leia, et oleks olnud suur kisa minu ümber. Aga see kehtis, jah, pool aastat. Minu küsimus on pigem, kuna te satute nüüd enne valimisi fookusesse, olete te kindel, kuskilt kapist ei või veel mõni luukere teie kohta välja tulla? Mida te ootate? Kas te võite käe südamele panna ja öelda, et teil ei ole midagi karta? Mis tähendab luukere? Siis ma pettun küll ise kõrge politseiametnikuna meie õiguskaitseorganites, kui te ütlete, et mingi luukere tuleb nähtavale siis, kui inimene tuleb jälle nähtavale. Ma olen tegelikult nähtaval kogu aeg olnud. Olen kümme aastat olnud kaubandus- tööstuskoja juhatuse liige, olen Eesti Olümpiakomitee presiidiumi liige, jalgrattaliidu president, teist korda valitud. Ma olen olnud kõrgetes ametites, Tallinna Sadama juhatuses viis aastat, ja kuskil pole probleeme olnud. Ma ei saa teie küsimuse sisust aru, mis peaks see luukere olema, mis ei oleks sel ajal välja käidud. Rahvaliit on olnud hädas valimiste jaoks raha leidmisega. Kas teil on plaanis
  • 9. 9 erakonda ka rahaliselt toetada? Mina teen oma valimispropaganda oma rahadega. Ma ei ole praegu partei juhatuses. Olles nende päevadega kurssi läinud, siis Rahvaliit ei kavatse suuri plakateid panna, sest lihtsalt pole raha. Suurtel parteidel on omavahel löömist nii palju, et see plakat plakati otsas sega juba sõitmist. Mina pooldan, et ühtegi minu näoga plakatit kuhugi ei tule. Tuleb rahvaga rääkida ja maakondades käia. Olen ise kogu aeg valija olnud ja ütlen teile ausalt välja, mina küll ühegi plakati järgi ei ole ühtegi parteid valinud. Kas te olete varem ka ise Rahvaliitu valinud? Olen valinud Rahvaliitu ja ühte teist parteid. Postimees Online Blok: Jaan Toots toetab maaelu jätkusuutlikku arengut Rahvaliidu esimees Andrus Blok põhjendas Jaan Tootsi saamist erakonna peaministrikandidaadiks sellega, et tema põhimõtted ja nägemused ühtisid Rahvaliidu omadega, milleks on maaelu jätkusuutlik areng ja maaelu toetamine. Andrus Ansip on ju pika aega olnud peaminister. Eks igal erakonnal on omad valikud ja eks Rahvaliit pidi ka üles seadma oma peaministrikandidaadi, põhjendas Blok Postimees.ee?le erakonna valitsusjuhi kandidaadi valikut. Jaan Toots on pikka aega olnud väga väärikatel ametipostidel alates kantslerist, siis on ta olnud ühiskondlikel ametipostidel nagu rattaliidu president, sõnas Blok. Läbirääkimised Jaan Tootsiga, et ta lööks koos Rahvaliiduga kaasa riigikogu valimistel olid Bloki kinnitusel pikad ja algasid juba suvel. Eks need läbirääkimised algasid tõsisemalt siis, kui minust sai erakonna esimees, lisas Blok. Kindlasti teeb selliste inimeste tulek poliitikasse, kes on asja kõrvalt vaadanud, poliitikat mitmekesisemaks ja kahtlemata on tal ka midagi poliitikale anda, uskus Rahvaliidu juht. Äripäev Online Rahvaliidu peaministrikandidaadiks saab Jaan Toots Pühapäevasel volikogu istungil esitab Rahvaliidu juhatus peaministri kandidaadiks Jaan Tootsi. „Jaan Toots aktsepteerib Rahvaliidu seisukohti nii maaelu osas kui ka ettevõtluse osas,“ ütles Delfile Rahvaliidu esimees Andrus Blok.
  • 10. 10 14. jaanuar 2011 Põhjarannik Kes tunneb Jaan Tootsi? Kunagine politseijuht ja ärimees Jaan Toots on Eestis muidugi tuntud tegelane. Viimastel aegadel küll vähem, aga veel mõne aasta eest säras ta klantsajakirjade kaantel seoses oma eraeluliste sündmustega. Tuleb tõdeda: fakt, et mees kandideerib eelseisvatel valimistel riigikogusse just Rahvaliidu nimekirjas ning nimelt Ida-Virumaal, on ootamatu ja üllatav. Aga kas ka piisav selleks, et saada siin arvestatav valimistulemus? Iseenesest läheb pilt senisest veel huvitavamaks, sest kui siiani olid kahe Ida-Virus kandideeriva partei esinumbrid olümpiavõitja (IRL) ja teatrilavastaja (sotsiaaldemokraadid), siis nüüd on Rahvaliit seadnud nende kõrvale endise turvamehe ja politseipealiku, seltskonnaajakirjanduse lemmiku Jaan Tootsi. Vaid kaks suurerakonda käituvad igavalt, saates siin tulle poliitveteranid. Keegi ei kahtle, et maakonnas teeb puhta töö Keskerakond, noppides enamuse mandaate. Reformierakonnal läheb raskeks, kuid mismoodi jagub rahva hääli Erki Noolele, Jaak Allikule ning Jaan Tootsile, on omaette vaatemäng isegi sel juhul, kui ükski teine erakond peale Savisaare oma siit otsemandaati parlamenti ei saa. Arvata on, et kõige parem šanss on Noolel. Olümpiavõitja staatus on valimistel võimas trump. Samal ajal kui Alliku ja Tootsi maine on olnud kohati üsna vastuoluline. Muidugi see, et Jaan Toots on Rahvaliidu peaministrikandidaat, kippus küll ületama hea maitse piiri. Kui see ikka oli nali. Põhjarannik Päeva lause (Jaan Toots) "Suurtel parteidel on omavahel löömist nii palju, et see plakat plakati otsas segab juba sõitmist." Parlamendivalimistel Rahvaliidu esinumbrina Ida-Virus kandideeriv Jaan Toots valimiskampaaniast. (Postimees.ee, 13. jaanuar) Sakala Jaan Toots otsustas avada poliitikaukse Kevadistel riigikogu valimistel saab suure tõenäosusega Rahvaliidu peaministrikandidaadiks viimastel aastatel ärijuhina töötanud endine eriteenistuse juht Jaan Toots. Rahvaliidu esimees Andrus Blok (pildil) ütles, et pärast seda, kui Jaan Tootsiga oli peetud pikka aega läbirääkimisi, andis too nõusoleku ja erakonna juhatus tegi volikogule üksmeelse ettepaneku nimetada ta erakonna peaministrikandidaadiks. Rahvaliidu volikogu kinnitab riigikogu valimiste programmi ja nimekirja pühapäeval. «Toots aktsepteerib Rahvaliidu seisukohti nii maaelu kui väikeettevõtluse osas, samuti on ta ennast tõestanud riigiettevõtete juhina ja ühiskondlikes ülesannetes,» iseloomustas Blok. «Ta on väga tubli mees, kes võiks peaministrina Eesti riiki juhtida.» Esinumber Ida-Virumaal Märtsis peetavatel valimistel kandideerib Toots Rahvaliidu esinumbrina Ida-Virumaal, samuti on ta erakonna üldnimekirjas esimeste hulgas. Jaan Toots ütles, et nõustus Rahvaliidu peaministrikandidaadiks saama pärast seda, kui oli kolm nädalat pidanud kõnelusi erakonna juhatuse liikmetega. Ta märkis, et möödunud aastal, kui nurjus sotsiaaldemokraatidega ühinemine, hakkas partei juhtkond lagunema ning nüüd on Rahvaliidus jäänud vedajaid väheks.
  • 11. 11 «Loodan, et suudan kaasata uusi inimesi ja jõude, sest tahan, et rahvas, kes on Rahvaliitu seni valinud, saaks seda teha ka nendel valimistel,» lausus Toots. «Tegusaid ja entusiastlikke inimesi on Rahvaliidus väheks jäänud, sest lagunemine käis väga ruttu.» Toots nimetab endale sümpaatseks nii Rahvaliidu põhimõtteid kui valimisloosungit «Eestimaist leiba ja tööd!». Eelkõige peab ta enda sõnul vajalikuks arendada Eesti maapiirkondades väiketootmist ja aidata maarahvast, kes on sattunud tööpuuduse tõttu raskesse olukorda. Erakonda astuda ei plaani Erakonda astumisega ei ütle ta end kiirustavat. «Praegu on küsimus, kas Rahvaliit tuleb üle künnise ja jääb ellu või ei jää,» lisas Jaan Toots. «Postimehe» võrguväljaandele märkis ta, et ei astu siiski erakonda ning võtab peaministrikandidaadiks saamist pigem poliitilise mänguna. «Me anname endale kõik aru, et Rahvaliit ei ole nende parteide hulgas, kes sinna küündiks, aga see on poliitiline mäng, et igal parteil peab olema ümarlaua ümber üks esindaja, kes seda funktsiooni täidab,» tähendas ta. Põhjarannik ja Severnoje Poberežje Rahvaliidu esinumber maakonnas on Jaan Toots Maakonnas parlamendierakondadest viimasena oma kandidaate paljastanud Rahvaliit suutis üllatada esinumbriga, kelleks on jõu- ja äristruktuuridest tuntud Jaan Toots. Rahvaliidu Ida-Viru maakonnaorganisatsiooni esimehe Urve Eriksoni sõnul on maakonna rahvaliitlaste pingerida riigikogu valimisteks ametlikult selge pärast pühapäeval toimuvat erakonna volikogu. Protestikandidaat Küll on selge Rahvaliidu esinumber maakonnas, kelleks on tuntud ettevõtja ja omaaegne jõustruktuuride esindaja Jaan Toots. Toots ütles, et otsustavaks nõustumisel kandideerida Rahvaliidu nimekirjas said nn suurte erakondade väljastatud signaalid selle kohta, kellel on ja kellel ei ole riigikokku asja. "Seda, mis Villu Reiljaniga juhtus, ei muuda. Kahju on rahvaliitlastest, kes kannatavad karjäärihimulis- te ülejooksikute pärast, kes esimeste raskuste puhul erakonna hülgasid. Nagu erakonna nimigi ütleb, on tegu rahvast esindava erakonnaga ja seetõttu oleks äärmiselt kurb, kui see hääbuks," ütles Toots. Rahvaliit andis talle valida mitme valimisringkonna vahel ja ta valis Ida-Virumaa. "Mitte ainult selle tõttu, et seal pakutakse mulle esinumbri kohta. Maakond meeldib mulle. Riigikogus on vastu võetud otsuseid, mis kahjustavad transiiti, aga see omakorda on vähendanud töökohti Ida-Virus," rääkis Toots. Peaministrikandidaat "Olen realist ja saan aru, et Rahvaliit sel korral valimisi ei võida. Küll võib erakonnast saada koalitsiooni-erakond ja kaalukeel," ütles Toots. Mehe prognooside järgi võiks Rahvaliit eelolevatel valimistel võtta 5-6 parlamendikohta. Mehe sõnul on teda kutsutud nii Reformi- kui Keskerakonda, kus parlamendikoht oleks suisa garanteeritud. Küsimusele, miks mees, kes Rahvaliidu poolt eile koguni erakonnapoolseks peaministrikandidaadiks nimetati, ise erakonda ei kuulu, vastas Toots, et see on nagu sümpaatse naisega. "Kui sulle keegi meeldib, ega sa temaga päeva pealt ei abiellu," ütles Toots. Erikson nimetas maakonnas kandideerivaist rahvaliitlastest veel Lohusuu vallavolikogu esimeest Toivo Kivi, kaht koolidirektorit Narvast -Nadežda Tšerkašinat ja Jekaterina Golubtsovat, Lüganuse vallavolikogu esimeest Evald Männiksaart ja Aseri abivallavanemat Koit Orast. Enda kandideerimise kohta ütleb Tudulinna vallavolikogu esimehest Erikson, et see on reaalne, kui erakonnal on sellest abi. "Ainus eesmärk ei saa olla Eesti viie rikkama riigi hulka viimine, ka kohalikud probleemid vajavad lahendamist. See ongi Rahvaliidu peamine sõnum üle Eesti," ütles Erikson. JAAN TOOTS
  • 12. 12 * Lõpetas 1981 Tallinna tehnikaülikooli. * 1990-1993 Eesti eriteenistuse peadirektor. * 1993-1995 politsei peadirektori esimene asetäitja ja peadirektori kohusetäitja. * 1995-1997 siseministeeriumi kantsler. * 1997-1999 ASi Tallink direktor. * 1999-2004 ASi Tallinna Sadam juhatuse esimees ja aseesimees. * 2004-2007 ASi Transgroup Invest nõukogu esimees. * Alates 2007 Rotermanni Grupi juhatuse ja nõukogu esimees. Linnaleht (Tallinn) Rahvaliidu õlekõrs Erakonna volikogu otsusega nimetati peaministri kandidaadiks valdavalt Kroonika veergudel oma eraeluga tuntuks saanud ärimees Jaan Toots, kes on lubanud maarahvast aidata. Muidugi on kindel, et isegi kui Rahvaliidul õnnestuks imemoel riigikokku pääseda, siis Toots peaministriks ei saa. Aga igal juhul on vahva jälgida, kuidas rahvaliitlased niisama end maha ei kanna, vaid pingutavad viimase veretilgani. Visa hingega küll see Rahvaliit, ent küllap oleks väärikam lihtsalt laiali minna. ETV Ringvaade [Toots: olen valmis valitsust juhtima] Rahvaliidu peaministrikandidaadi, ärimees Jaan Tootsi sõnul on tema vaim valitsusjuhi ametiks valmis, juhul kui selline võimalus peaks talle tõepoolest avanema. Ta ütles, et peaministrikandidaadi valimine on erakondades välja kujunenud traditsioon. "Oma elulugu läbi arutades ja tagasi vaadates, olen ma enam-vähem kursis nii riigiametite kui ka majanduseluga," arvas Toots. Oma nõusoleku asuda valitsusjuhi kandidaadiks andis ta nädal aega tagasi. Tootsi sõnul helistas ta paljudesse Eesti piirkondadesse, uuris, milline on seal Rahvaliidu olukord ning andis oma jah-sõna. Saatejuht Marko Reikopi küsimusele, mis on Tootsil kui jõukal ja hästitasustatud linnainimesel ühist maarahvaga, vastas saatekülaline, et ta on pärit Tartust ning enamik tema sugulasi elab maal. "Nii et ma olen väga kursis ja tihti käin maal," märkis ta. "Ise elan ka mitte linnas, vaid momendil Keila-Joal," lisas saatekülaline. Jaan Toots ei ole kunagi kuulunud ühtegi erakonda. Ta on praegu ärimees, varem aga töötas kõrge politseiametnikuna. 1990. aastate keskpaigas oli ta siseministeeriumi kantsler. Õhtuleht Peaministrikandidaat Jaan Toots Rahvaliidu esimees Andrus Blok teatas, et pühapäeval peetaval volikogu istungil teeb juhatus ettepaneku nimetada Rahvaliidu poolt peaministrikandidaadiks ärimees Jaan Toots . Varem on Toots olnud politseiameti peadirektori asetäitja ja siseministeeriumi kantsler. Ta on parteitu, kuid Bloki sõnul aktsepteerib Rahvaliidu seisukohti maaelu ja ettevõtluse korraldamisel. Eesti Päevaleht, Delfi.ee Jaan Toots: vaid hull võib arvata, et saan peaministriks Rahvaliit nimetas peaministrikandidaadiks Jaan Tootsi, keda on avalikkuses korduvalt süüdistatud enda ja riigi rahakoti segamini ajamises. Jaan Toots, miks otsustasite Rahvaliidu juhatuse pakkumise hakata peaministrikandidaadiks vastu võtta?
  • 13. 13 Täie mõistuse juures olevad inimesed saavad kõik aru, et Rahvaliit ei ole partei, mis valitsust moodustama hakkaks. Kuna seadustes on kirja pandud, et igal parteil on oma peaministrikandidaat, siis Rahvaliit leidis, et mina oleksin sobiv isik, ja ma andsin nõusoleku. Mind häirib, et ühe partei, kus täna on 9200 liiget ja kuskil 25 000 toetajat, juhtkond… – teeme nii, et ma kedagi ei arvusta –, läks ära. Mul on väga piinlik, et koos juhiga lahkus ka juhtkond. Minus kihvatas väike viha, et täna on maarahvast esindaval parteil totter olukord, kus neil ei tule valimiskünnist kätte. Ütlesite, et Rahvaliit valitsust igal juhul ei moodusta. Riigikokku pääsemise ambitsioon on teil siiski olemas? On, muidu ma ei oleks seda ametit võtnud. Kui sisse pääsen, siis kindlasti ka lähen. Kas te ei karda, et saate järjekordseks osaks kogu sellest tsirkusest, mis on Rahvaliidu ümber viimase poole aasta jooksul toimunud? Seda küsimust ootasin esimesena. Sellepärast ma üldse nõus olingi. Rahvaliidu 9200 liiget ei ole seda väärt, et nendel täna juhatust ei ole. Mul on ääretult häbi, et paljud minu sõbrad, kes olid varem maavanemad, lasid Rahvaliidust jalga. See ei ole soliidne ja see oli üks põhjustest, miks olin nõus sellele kohale asuma. Nii ei käituta. Kui partei satub hätta, siis inimesed, kes on olnud sellest parteist ministriteks, võiksid erakonnaga olla ausalt lõpuni. Aga Eesti poliitika on kord selline. See on paratamatus, aga mulle see ei meeldi. Kas olete mõelnud ise erakonda juhtima hakata? See on ajakohatu küsimus. Erakonnal on väga tubli esimees. Küsisin temalt, miks ta mulle seda kohta pakub. Ta vastas, et tal endal ei ole kogemusi. Postimees Rahvaliit esitas Jaan Tootsi peaministrikandidaadiks Mullu mitu sisetüli ja pereheitmist üle elanud Rahvaliidu juhatus esitas partei peaministrikandidaadiks kinnisvaraärimehe Jaan Tootsi, kes parteisse veel siiski astunud ei ole. Viimastel aastatel rohkem kõmuajakirjade veergudel silma paistnud Toots peaks saama erakonna üleriigilises valimisnimekirjas neljanda asetuse ning olema Ida-Virumaa esinumber. Partei esimehe Andrus Bloki sõnul on Tootsiga kokkulepe, et ta liitub ka Rahvaliiduga, kuid vaid juhul, kui erakond ületab valimiskünnise. Bloki väitel langes valik Urmas Sõõrumaale kuuluva kinnisvaraarendusfirma Rotermann Grupi juhatuse esimehele Tootsile, kuna mees on olnud elu jooksul mitmel väärikal ametikohal ning ka ühiskondlikult aktiivne, näiteks jalgrattaliidu juht. Samuti leiti ühine ideoloogiline keel. «Jaan Tootsi põhimõtted ja nägemused ühtisid Rahvaliidu omadega, see tähendab maaelu jätkusuutlikku arengut ja toetamist,» lisas Blok. Toots ise ütles, et võtab peaministrikandidaadiks saamist pigem poliitmänguna. «Me anname kõik endale aru, et Rahvaliit ei ole nende parteide hulgas, kes sinna (peaministritoolile – toim) küündiks, aga see on poliitiline mäng, et igal parteil peab olema üks esindaja ümarlaua ümber, kes seda funktsiooni täidab,» rääkis ta. Kandideerimisse suhtub 1990. aastate alguses eriteenistust juhtinud Toots siiski tõsiselt ning lubab keskenduda idavirulaste tööpuuduse leevendamisele. Seda kavatseb ta teha esmajoones Eesti-Vene transiidi soodustamise abil, viidates oma kogemusele transiidifirma Transgroup Investi nõukogu esimehena ning muudel transpordiga seotud ametikohtadel. «Töötuse probleem, mis on tingitud üldpoliitikast, tuleks ära klaarida. Transiit on väga tähtis asi Eestile, sealt tulevad töökohad,» ütles Toots intervjuus postimees.ee-le. 1990. aastatel politseis ja siseministeeriumis töötamise ajal korrakaitsjatele usinalt uusi autosid ostnud ja nii meedia tähelepanu pälvinud Toots ei karda, et temaga seotud skandaalid uuesti lõkkele löövad. Tootsi väitel on tema ümber olnud ainult kaks skandaali. 1997. aastal, siseministeeriumi kantslerina,
  • 14. 14 lasi ta asutuse autojuhil ametiautoga oma lapsi kooli viia, mille tõttu ta vabastati ametist. Kuid Toots võitis kohtus ning pärast seda muudeti seadus selliseks, et nii tohibki käituda. Teiseks vahetas ta abikaasa uue kaaslase vastu. Tootsi sõnul on aga selliseid poliitikuid palju. Toots väitis, et tema kapis ei ole uusi luukeresid, mis võiksid nüüd lagedale tulla. Äripäev Rõõmustab ja kurvastab RÕÕMUSTAB Statistika hakkab huvitavaks minema. Kõikvõimalikud statistilised majandusnäitajad hakkavad üha enam rõõmu pakkuma. Eksport on kõigi aegade rekordtasemel, turistide majutamise arv selle sajandi kõrgseisus. Jah, tõuseb ka inflatsioon, kuid siin peaksid rekordnumbrid varsti mõneks ajaks unustatud saama. Rahvaliit oskab ikka üllatada. Riigikogusse pääsemise künnise eest võitlev Rahvaliit esitab peaministrikandidaadiks Jaan Tootsi. Kaks aastat tagasi, kui ÄP küsis Tootsilt, miks ta ei kandideerinud Kaubanduskoja juhi kohale, vastas mees: “Seal on tööd ikka palju-palju teha. Mul on neid tegemisi endal küll ja küll.” Samas... võimalus, et Rahvaliit saaks peaministrikoha, on väike. Diplomaatiliselt öeldult. Usk Bulgaaria heinamaasse püsib. Aastad tagasi Tõnis Haaveli poolt Bulgaaria pealinna lähiste heinamaade soetamisse kaasatud Eesti investorid leidsid nüüd hapuks läinud investeeringu konserveerimiseks lisaraha. Ilma irooniata, see sihikindlus rõõmustab. KURVASTAB Keskkonnaminister teeb imelikke otsuseid. Detsembris otsustab Jaanus Tamkivi, et Eestis tohib müüa vähem keskkonnaohtlikke vedelkütuseid ja kütteõli. Kümme päeva hiljem otsustab sama reformierakonna mees, et müüme Eestis ikka keskkonnaohtlikumat kütust edasi. Kerge kütteõli suurim maaletooja aitas omal ajal Reformierakonnal teha võimupöörde Paldiskis. Juhuslik ja vägivaldne seos? Mu-ni-tsi-paal-polit-sei! Po-lit-sei! Munitsipaalpolitsei juht osutus altkäemaksuvõtjaks. Seda kurbust süvendab asjaolu, et altkäemaksuvõtjaks osutus ka Lõuna Prefektuuri juhtiv kriminaalpolitseiametnik. Börsiralli Eesti tanklates. Mõningase liialdamisega võib öelda, et Eesti suuremad tanklaketid muudavad kütuse hinda tihedamini, kui muutuvad hinnad Tallinna börsil. Kas peab nüüd nii usin olema? Õhtuleht Online, Delfi.ru Jaan Toots ei kiirusta Rahvaliitu astumisega Rahvaliidu peaministrikandidaadi Jaan Tootsi sõnul ta erakonda astumisega ei kiirusta. Toots ütles KUKU raadio "Äratajale" antud intervjuus, et Rahvaliitu astumine võib kõne alla tulla pärast valimisi, juhul kui erakond valimistel künnise ületab. Toots tunnistas, et poliitikasse on teda ka varem kutsutud, pakkumisi on teinud kaks erakonda. Tänases Eestis on Tootsi hinnangul suureks probleemiks korruptsioon, eriti hull on tema hinnangul see, et korruptsioonis kahtlustatakse kohtunikke ja kõrgeid politseiametnikke. Küsimusele, kuidas Jaan Toots hindab Andrus Ansipi valitsuse tegemisi, andis Toots kaks vastust. Ta ütles, et kuna temast on nüüd saanud Rahvaliidu peaministrikandidaat, siis ei sobi tal isiklukku hinnangut anda, aga tema kui Jaan Toots, mitte poliitikaga seotud inimene, hindab valitsuse tegemisi pigem positiivselt. Delfi.ee Kalle Klandorf: Toots ei ole parteifunktsionäär ega poliitbroiler
  • 15. 15 Rahvaliidu peaministrikandidaadina poliitikasse siirduva Jaan Tootsi kolleeg eriteenistuse päevilt Kalle Klandorf hindab Tootsi elukogemust kõrgelt ja kinnitab, et mees pole parteifunktsionäär ega poliitbroiler. „See oli mulle tegelikult meeldiv üllatus, aga mitte väga suur üllatus,“ ütles Klandorf Delfile. „Jaan on minu arvates Rahvaliidu inimestega pikka aega juba tuttav. Rahvaliidul on ka sellised ajad, kus nad otsivad uusi inimesi poliitikasse.“ „Eks seda näitab valimistulemus, kui tugevad nad on,“ sõnas Klandorf. „Kui nad parlamenti pääsevad ja künnise ületavad, on alati võimalusi igasugusteks kokkulepeteks.“ „Minu jaoks on ainult imelik see, et tavaliselt on partei esimehed peaministri kandidaadid, aga Jaan veel pole partei esimees,“ lausus Klandorf. Hindab Tootsi kõrgelt „Jaan on poliitika lähedal kogu aeg olnud ja poliitikast palju teadlikum, kui mõni poliitik ise,“ hindas Klandorf. „Jaanil on tugev elukogemus ja majanduspõhi.“ Klandorfi sõnul ei ole Toots parteifunktsionäär ega poliitbroiler. „Me saame paljudest asjadest üsna ühte moodi aru. Oleme neist asjust rääkinud. Ta käis just eelmisel nädalal sünnipäeval ja me rääkisime paljudest asjadest.“ Keskerakonna nimekirjas märtsivalimistel kandideeriv Klandorf kinnitas, et pole ise Tootsi poliitikasse kutsunud. „Me üksteist ei värba. Tunneme vanadest aegades üksteist kui kolleegid. See on iga inimese tunnetus, millal ta poliitikasse minekuks valmis on. Mul tekkis see viis aastat tagasi, Jaanil viis aastat hiljem.“ Klandorf leidis, et poliitikas peakski olema „rohkem vanakesi kui õhku täis noori“. „Me mõlemad oleme palju näinud,“ meenutas Klandorf vanu aegu kolleeg Jaan Tootsiga. „Võiks küsida, mida me näinud ei ole? Võib-olla tuumakatastroofi.“ Klandorf soovis poliitikasse siirduvale sõbrale paksu nahka ja et need ambitsioonid, mida ta on endale seadnud, täituksid. „Eks ta on paksu nahka endale juba väljaspool poliitikat ka mõnda aega kasvatanud.“ ERR Uudised, Postimees Online Toots: olen valmis valitst juhtima Rahvaliidu peaministrikandidaadi, ärimees Jaan Tootsi sõnul on tema vaim valitsusjuhi ametiks valmis, juhul kui selline võimalus peaks talle tõepoolest avanema. Ta ütles ETV saates "Ringvaade", et peaministrikandidaadi valimine on erakondades välja kujunenud traditsioon. "Oma elulugu läbi arutades ja tagasi vaadates, olen ma enam-vähem kursis nii riigiametite kui ka majanduseluga," arvas Toots. Oma nõusoleku asuda valitsusjuhi kandidaadiks andis ta nädal aega tagasi. Tootsi sõnul helistas ta paljudesse Eesti piirkondadesse, uuris, milline on seal Rahvaliidu olukord ning andis oma jah-sõna. Saatejuht Marko Reikopi küsimusele, mis on Tootsil kui jõukal ja hästitasustatud linnainimesel ühist maarahvaga, vastas saatekülaline, et ta on pärit Tartust ning enamik tema sugulasi elab maal. "Nii et ma olen väga kursis ja tihti käin maal," märkis ta. "Ise elan ka mitte linnas, vaid momendil Keila-Joal," lisas saatekülaline. Jaan Toots ei ole kunagi kuulunud ühtegi erakonda. Ta on praegu ärimees, varem aga töötas kõrge politseiametnikuna. 1990. aastate keskpaigas oli ta siseministeeriumi kantsler. Eesti Päevaleht Online Jaan Tootsi on ka varem parteidesse moositud Rahvaliidu peaministrikandidaat Jaan Toots ütles, et kaks erakonda on püüdnud teda ka varem liituma meelitanud. Rahvaliitu astumise otsustab Toots siis, kui partei riigikokku pääseb.
  • 16. 16 Rahvaliidu peaministrikandidaadi Jaan Tootsi sõnul ta erakonda astumisega ei kiirusta. Toots ütles Kuku raadio Äratajale antud intervjuus, et Rahvaliitu astumine võib kõne alla tulla pärast valimisi, juhul kui erakond valimistel künnise ületab. Toots tunnistas, et poliitikasse on teda ka varem kutsutud, pakkumisi on teinud kaks erakonda. Tänases Eestis on Tootsi hinnangul suureks probleemiks korruptsioon, eriti hull on tema hinnangul see, et korruptsioonis kahtlustatakse kohtunikke ja kõrgeid politseiametnikke. Küsimusele, kuidas Jaan Toots hindab Andrus Ansipi valitsuse tegemisi, andis Toots kaks vastust. Ta ütles, et kuna temast on nüüd saanud Rahvaliidu peaministrikandidaat, siis ei sobi tal isiklukku hinnangut anda, aga tema kui Jaan Toots, mitte poliitikaga seotud inimene, hindab valitsuse tegemisi pigem positiivselt. Äripäev Online Jaan Toots: Vene raha ei pea kartma Täna hommikul Kuku raadio ?Ärataja? saatele intervjuu andnud Rahvaliidu peaministri kandidaat Jaan Toots ütles, et Eesti ei peaks Vene raha kartma. Tema sõnul elavad Vene transiidiettevõtjad ammu enam mitte Venemaal, vaid laias maailmas ning rahagi on muutunud rahvusvaheliseks. Kuku raadio Küsib Jaan Tootsilt: Kas Rahvaliidu ettepanek tuli teile ootamatult? Suht ootamatult. Üks paar nädalat olid jutuajamised ja läbirääkimised. Ma ei kavatsenud tegelikult poliitikasse minna. See oli Rahvaliidu juhatuse ärarääkimise oskus ja eesti keeles appikutsumise küsimus, et see partei oleks riigikogus esindatud. See on partei, millel on oma toetajaskond kogu aeg olnud ning viimases kolmes valitsuses koalitsioonis. See, et partei juhtkond teatud põhjustel pidi lahkuma, pole näitajaks sellele, et osa maarahvast ilma esindajateta jääb. See oligi tõuge. Kas peibutuspardi tunnet pole? Küsimus on selles, kas tullakse üle künnise ja kas saadakse esindus parlamenti, või mitte. Tegijad inimesed sealt eesotsast, endised ministrid, kõrged ametnikud lasid ju erinevatesse parteidesse jalga. See on muidugi nende küsimus, kui näitab, et kui partei eesotsas midagi juhtub, siis reedetakse oma sisemised tundmused. Mis on lahti Eestis, kui vaadata viimase aja üha sagenevaid korruptsioonijuhtumeid? Korruptsioonimaik on väga tugev. Ei oska seletusi sellele anda. Olen kaua sisekaitseorganites töötanud, kuid tekib imelik tunne, et sellised olukorrad ja nn vahelejäämised olid omased 1992-1994 aastatel. See on väga suur probleem. Üks asi, kui on kurikaelad, kuid kõige hullem, kui seaduserikkumine läheb kõrgete politseiametnike ja kohtuni. Isegi prokuratuurist on süüdi mõistetud. See on, mis paneb rahvale väga suured kahtlused Eesti riigi eksistentsist. Millised hinde paneksite Ansipi valitsusele? Kui te oleksite küsinud kaks nädalat tagasi, oleksin vastanud. Praegu ma esindan Rahvaliitu ning täna ma seda teile ei vasta. Pigem positiivne, kui negatiivne. Kui suur roll on Eesti majanduses vene rahal, vene võimul ja vene transiidil? Vene rahal tänases Eesti majanduses pole suur roll. Transiidis küll. Vene raha transiidis ei mõjuta Eesti majandust, vaid on lisaprodukt, mis jookseb siit läbi. See jääb siia inimeste palkadena, sotsiaalmaksudena ja ka tarbimisena. Tõsi, transiidi omanikud on Venemaal, kuid ka poolest saadik. Pooled transiidi omanikud, vene taustaga inimesed ei ela teps enam mitte Venemaal, vaid Norras, Inglismaal, ?veitsis. Seetõttu on raske öelda, kelle raha, sest see on muutunud rahvusvaheliseks. Miks kandideerin Ida-Virumaal? Ida-Virumaalt jookseb läbi raudtee, väga palju inimesi on koondatud, sest mahud on vähenenud. Kui raudteelt vähendatakse mahtusid, siis vähenevad autoveod ja autojuhid jäävad tööta. Kaupasid enam ei kindlustata-kindlustustel tuleb miinus, samuti ei tule neid valvata ja sealt tuleb miinus aga seal on
  • 17. 17 taga inimesed. Aga nemad on suhteliselt keskmisest ülemakstud, kes töötavad transiiti ning järelikult jääb puudus ka tarbimisel. Kui jälgime rahavoogu, siis see pole nii väike raha, kui arvatakse. Kas peaksime vene raha kartma? Miks me peaksime kartma, kui ta pole enam vene raha? Need on eurod, mis tulevad ja mis siin tarbimisse lähevad. Aga ega nad siia riiki ei jää, jäävad vaid palkadena. Ei ole veel ükski suur vene miljardär Eestisse investeerinud, välja arvatud sadamasse oma tootmise laiendamiseks. Kas võiks investeerida? Aga miks mitte. Mis see raha hullem on, kui Poolast või elavnenud T?ehhist tulnud? Venemaa on suhteliselt suur riik ja nende raha Euroopas liigub. Kui palju teie andmetel vene transiidi raha Eesti parteidesse on investeeritud? Seda peate küsima kaitsepolitseist.
  • 18. 18 15. jaanuar 2011 Põhjarannik, Severnoje Poberežje Nädala kuju - Jaan Toots Tema renomee on olnud üsna skandaalne alates sellest, kui ta Eesti politseijuhina jäi vahele sellega, et viis ametiautoga lapsi kooli, lõpetades segase looga jälgimisseadmetest tema korteris. Sellised persoonid on kollase ajakirjanduse maiuspala. Ja nüüd äkki Rahvaliidu kandidaat number üks Ida-Virumaal! Partei peaministrikandidaat! Ühest küljest pole Rahvaliidul Ida-Virumaal kunagi olnud nii tuntud kandidaati, teisalt aga tekib kohe küsimus, mida Toots üldse Ida-Viru asjadest teab ning mil määral neisse puutub. Endise tuntud turvamehe Jaanus Rahumäega meil juba on kurbi kogemusi. Kaks korda on ta Ida-Virust hääli korjanud, kuid pärast parlamenti pääsemist pole ta siia eriti jalgagi tõstnud. Kas Tootsiga juhtub samuti? Elame-näeme. Võib-olla. Valgamaalane Arvamus (Jaan Toots) «Täie mõistuse juures olevad inimesed saavad kõik aru, et Rahvaliit ei ole partei, mis valitsust moodustama hakkaks.» JAAN TOOTS, Rahvaliidu peaministrikandidaat. (Eesti Päevaleht) Kuku raadio Keskpäevatund [Lähenevatest Riigikogu valimistest] Saatejuht Priit Hõbemägi vestluskaaslasteks olid ärimehed-ettevõtjad Rein Kilk ja Meelis Atonen. Esimene saatekolmandik pühendati arengutele lähenevate riigikogu valimiste eel, keskendudes Rahvaliidule ja rohelistele. Atonen tahtis esmalt tõsta esile Rahvaliidu otsust nimetada endale Jaan Tootsi näol sõltumatu peaministrikandidaat – mis tema hinnangul on sõltumatute kandidaatide teema omamoodi paroodiaks, sest tegemist on seltskonnategelase ja ärimehega, kes ei kajasta kuigivõrd Rahvaliidu kuvandit valija silmis. Rein Kilk nentis, et ilmselt ei osutu tõeks nende kartused, et tulevad igavad valimised. Hõbemägi tahtis omalt poolt taaskord kaitsta üksikkandidaate,oponeerides Kalle Muuli selleteemalisele mõtteavaldusele reedeses Postimehes. Kilgi arvates jällegi korduvad eelolevate valimiste näol suuresti 1992. aasta valimised, mil ilma tegid samuti (nagu nüüdsed rohelised) sõltumatuid ja rohelisi kandidaate endaga punti haaranud kuningriiklased. Järgnevalt arutleti pikemalt roheliste väljavaadete üle, peatudes sellel, kes kelle üle mängib kas sõltumatud Marek Strandbergi või vastupidi? Vikerraadio Rahva teenrid [Olukorrast riigikogu valimiste eel] Saatejuht Lauri Hussar vestluskaaslasteks olid ajakirjanikud Sulev Vedler ja Sulev Valner. Suurem osa saatest räägiti eelseisvate riigikogu valimiste seotud teemadel. Pikemalt peatuti rohelise erakonna poolt võetud positsioonil sõltumatute kandidaatide ehk niinimetatud vabameeste kaasamisel. Ka olid kõne alla „päris“ üksikkandidaadid ja Eesti tänane valimissüsteem üldse.
  • 19. 19 Sulev Vedler ütles, et tema silmis on „roheliste erakond omandanud vikerkaarevärvi erakonna värvingu; see on väga kirju ja ma ei saa sellest erakonnast üldse aru“. Vedleri hinnangul tekitab sõltumatute esinemine roheliste nimekirjas ainult segadust. Valneri sõnul selgub nende saadikute vabadusaste alles hiljem – kui nad üldse riigikokku pääsevad. Sulev Valner leidis, et sarnaselt Res Publica kunagisele kampaaniale üritavad ka nüüdsed roheliste nimekirja parteitud üksikkandidaadid vastanduda ülejäänud riigikogu liikmetele, kes justkui ei olekski vabad ega äraostmatud. Roheliste nimekirjas kandideerimisel vabameeste sildi kasutamine on tema hinnangul sarnane Res Publica 2003. aasta äraostmatute-sildiga, sest nemadki püüdsid vastanduda ülejäänud riigikogu liikmetele. "Mind paneb isegi imestama, et teistest parlamendierakondadest ja tänastest riigikogu saadikutest mitte keegi ei tunne end sellest puudutatuna, et üks seltskond ennast vabadeks meesteks nimetab, justkui andes mõista, et nemad seda ei ole," märkis Valner. Valner võrdles „sõltumatute roheliste“ kandideerimist Indrek Tarandi aktsiooniga europarlamendi valimistel. Hussari sõnul talle mingil hetkel lausa tundus, et kogu selle roheliste aktsiooni taga ongi Indrek Tarand, kuid mida aeg edasi, seda enam tundub, et selle vabameeste aktsiooni taga paistavad hoopis Marek Strandbergi kõrvad ning vabamehed võivad kujuneda hoopis raketikütuseks roheliste nimekirja saadikutele Strandbergile, Lotmanile ja Trapidole. Nii Vedler kui Valner olid ka seda meelt, et roheliste nimekirjas kandideerivad sõltumatud kvalifitseeruvad roheliste erakonna seisukohalt selgelt peibutuspartideks. Vabameeste sildi üleskerkimine on Valneri sõnul diagnoos olukorrale, mis riigikogu viimastes koosseisudes on selgelt üleval olnud - saadikute vabadus kalduda kõrvale parteilisest liinist on muutunud liiga väikseks. Rohelised leidsid selliste kandidaatidega ka väljapääsu probleemile, et parteid ei uuene piisavalt ning sellega avati nagu mingi uus kanal poliitikasse jõudmiseks. Valneri sõnul võtavad roheliste ridades kandideerivad inimesed siiski riski, et nad ei pruugi ka üheskoos künnist ületada, kuid kui piisav kogus häid inimesi kokku tuleb, on see võimalik ja tundub tõenäolisem kui veel kuu aega tagasi, mil paljud inimesed arvasid, et rohelised riigikokku ei pääse. Teema raames peatuti ka Eesti tänasel valimissüsteemil ja võimalustel, mida see pakub. Hussari sõnul tuleb varasemaga võrrelduna rohkem teadustada seda, et 90ndatel kehtinud valimissüsteemiga võrreldus on meil nüüd rohkem tegemist isikuvalimistele ja hea häältesaagi korral võib kergemini riigikokku pääseda ka mõni saadikukandidaat, kes on ringikonnas oma nimekirja lõpus, nagu näiteks Marju Lauristin sotside nimekirjas Tartus. Valner märkis, et tänase olukorra puhul riigikogus võib siiski väga oluliseks kujuneda iga üksiku saadiku hääletamine, sest see võib vabalt osutuda kaalukeeleks. Hussar märkis ka roheliste „vabameeste“ kohta, et olles kõige kriitilisemad Keskerakonna ja Reformierakonna kohta, siis paradoksiks on see, et pigem võtavad nad hääli ära SDE-lt ja IRL-ilt. Ka arvas Hussar, et „vabamehed“ on nüüd sisuliselt kaaperdanud sotside Uue alguse ideed ja vähendanud ka sotside uue liidri Sven Mikseri võimalusi esitleda ennast uue tulija ja tegijana suures poliitikas. Valneri arvates võiksid sotside pakkuda ennast jõulisemat välja (ainuvõimaliku) alternatiivina praegusele valitsuskoalitsioonile, mitte aga „mängida sellist väikese venna mängu“. Järgnevalt oli kõne all olukord IRLis ning kahe tiiva vastasseis selles erakonnas, kus üks tiib tunneb ennast selgelt kõrvaletõrjutuna. Valner märkis, et näiteks, et IRLi esimehes Mart Laarist ja tema võimalikust kolmandast tulekust pole praegu midagi kuulda. Hussari sõnul see tema ümbermaailmareisilolekut Vedler võttis järgnevalt jutuks Rahvaliidu otsuse esitada peaministrikandidaadiks erakonda mitte kuuluv Jaan Toots - mis Vedleri sõnul on „nädala nali“. Vedler meenutas, et Jaan Toots maksis ligi poole kinni Indrek Tarandi eurovalimiste kampaaniast. Hussari arvates võib see tekitada keerulise olukorra ka seoses algavate valimiseelsete debattidega.
  • 20. 20 Valner arvas, et Rahvaliidul pole kaotada midagi ning seda ka siis, kui nad nüüd Jaan Tootsi oma esinumbriks peaks kinnitama. Vedleri sõnul on seoses toimuvaga positiivne see, et välja ilmunud on täiesti uusi nägusid. Õhtuleht Tsitaat (Jaan Toots) Küsisin temalt, miks ta mulle seda kohta pakub. Ta vastas, et tal endal ei ole kogemusi. Jaan Toots sellest, miks Rahvaliidu esimees Andrus Blok talle valitsusjuhi kohta pakkus. Õhtuleht Nädala tipud 1 Kapo koputused Ühe teatud asutuse uksel võiks olla teatis: «Euro altkäemaksu hinda ei tõsta». Või siis pistise või meelehea hinda, olenevalt olukorrast. Viimasel ajal tuleb nii sageli teateid kapo töörindelt, et juba läheb arvepidamine segi: kes, kus on kinni võetud ja läbi otsitud. Kui kapo oma valimisnimekirjaga parlamendivalimistel osaleks, teeksid nad ilmselt puhta töö. Aga kas meil on seda vaja? Kes siis ridu puhastab? 2 Jaanuarisõda Möödus 20 aastat veristest sündmustest Vilniuses. Möödub 20 aastat Riia võitlustest ja sellest, et meil siin õnnestus 1991. aasta jaanuaris napilt veresaunast pääseda. Okupatsiooniväe katse vabadus lämmatada luhtus. Siis olid kolm Balti riiki kui üks suur rusikas. Nüüd oleme justkui ka, aga vahepeal suures osas mitte. Mis saab pärast jaanuari meenutuspäevi? Ning kuidas president Ilves baltlaste kohta ütleski? 3 Toots ja Tootsi Juhuslik kokkulangevus, kuid ikkagi: samal ajal kui tuli uudis Tootsi briketitehase lõpust, teatas Rahvaliit, et nende peaministrikandidaat on Jaan Toots. Kahju, et nii võimsa ajalooga tehas, kus isegi president käis töörahvaga kohtumas, uksed kinni paneb. Toots võiks ju olla värskendav tuul, aga tõesti: vaid hull võib arvata, et temast Ansipi järglane saab. 4 Paanika, paanika Suhkrupaanika olla läbi, kuid ikka näeb kauplusest väljuvaid ostjaid, mitukümmend pakki suhkrut käevangus. Saavadki sellest kõhu täis?! Mida vähem seda valget ainet pugida, seda tervislikum. Ka terve elu propageerija Evelin Ilves pidas seda paanikat arusaamatuks ja soovitas suhkrut vähem tarbida. Kuid vaadake, mis maksab tatar pärast tatrapaanikat? Ja mis toiduõli hinnast ikkagi saab? 5 Nõuka-sündroom Üllatav, millise õhina ja uhkusega näidatakse ja meenutatakse meil meid okupeerinud riigi tegemisi. Vähe sellest, et meil on nõukaaja-telesari, ka suur osa ETV aastavahetuse programmist oli ses meelsuses. Nüüd KGB muuseum hotellis. Iroonia irooniaks ja mineviku üle võib naerda, aga on meil seda kõike ikka vaja? Postimees, Postimees Online Endale kaevatud auk Jaan Toots (53) mõjub Rahvaliidu peaministrikandidaadina mõjub sama totralt kui vahepealse parteijuhi Juhan Aare kemplused toonase peasekretäri Lauri Vitsutiga või vaidlused erakonnajuhile parteikassast videote väntamise eest makstud raha üle. Esiteks ei kuulu Toots parteisse, ei pruugi sinna üldse astuda ja äsja kiitis valitsusjuht Andrus Ansipit, keda rahvaliitlased on läbi kogu valimisperioodi ohtralt sarjanud. Üsna mitmed Tootsi kulgemised on olnud sillutatud segadustega. 2004. aastal oli tal lausa oma
  • 21. 21 lindiskandaal, mille üksikasjad on leitavad toonasest meediast. Märksõnadeks eraviisiline jälitamine, salakaamerad, kapo ja muu sarnane. Palju õnne Rahvaliidule järjekordse targa valiku puhul! Postimees Online Atonen: Toots teeb sõltumatute kandidaatide paroodiat Reformierakondlase Meelis Atoneni hinnangul kujutab Jaan Tootsi saamine Rahvaliidu peaministrikandidaadiks endast väikest paroodiat sõltumatute kandidaatide kohta. Meenutan, et Jaan Toots on sõltumatuna Rahvaliidu nimekirjas, ta kasutab erakonnast rääkides sõna nemad, rääkis Atonen Kuku raadio saates Keskpäevatund. See viib kogu poliitika uuele tasemele. Ta rikkus veidi ära ka sõltumatute kandideerimist teistes nimekirjas, näidates ära, et selline käitumine võib ka täiesti naeruväärne olla, leidis Atonen. Seltskonnaajakirjanduse superstaar ja suurärimees Rahvaliidu peaministrikandidaadina ei ole see, keda valija ootas, uskus ta. Täielik maasikas todil on, kui Jaan Toots ütleb, et on ise ka maamees, et on Tartus elanud ja teiseks ütleb, et elab praegugi ju maal, Keila-Joal. President võiks siis ka öelda, et elab maal - Kadrioru metsas, leidis Meelis Atonen. Ütlen ka, et Rahvaliit üle valimiskünnise ei saa seekord, sõnas ettevõtja Rein Kilk.
  • 22. 22 16. jaanuar 2011 TV 3 TV3 uudised [Valimiskogude eile alanud ralli sai tänasega ühelepoole] Valimiskogude eile alanud ralli sai tänasega ühelpoole. Täna reastasid oma kandidaadid SDE, Rahvaliit ja Keskerakond. Nende kolme platvormi peal on palja sarnasusi. SDE juhi Sven Mikseri sõnavõtus oli tunda kindlameelsust. „Me tahame ju sellist riiki, kus Eesti inimene saab elada,“ sõnas Mikser. „Olulisem on see, et me oskame kaasa rääkida uue valitsuse loomisel,“ lisas Mikser. „Valimispäeval oli on ja jääb meie valija kuningaks,“ rääkis Keskerakonna esimees Edgar Savisaar. Koostööosas pilgutas Savisaar silma rahvaliitlastele ja sotsidele. President Arnold Rüütel sõnas, et Rahvaliidu peaministri kandidaat Jaan Toots on väga suurte majanduslike kogemustega aga ka ettevõtluse organiseerimises. ETV Aktuaalne kaamera 21:00 [Jaan Toots on Rahvaliidu valimisnimekirjas teisel kohal] Rahvaliidu üleriigilises valimisnimekirjas on teisel kohal erakonna peaministrikandidaadiks nimetatud Jaan Toots. Rahvaliidu üleriigilist valimisnimekirja juhib erakonna esimees Andrus Blok, teisel kohal on viimastel aastatel ärijuhina töötanud endine eriteenistuse juht Jaan Toots, kelle erakond nimetas oma peaministrikandidaadiks. Blokile ja Tootsile järgnevad Mai Treial, Riina Kull ja Viljar Jaamu. ETV 2 Aktuaalne kaamera 19:30 [Rahvaliidu esinumbrid on Blok ja Toots ] Rahvaliidu volikogu kinnitas täna riigikogu valimiste platvormi ja üldnimekirja, mille eesotsas on erakonna esimees Andrus Blok ja peaministrikandidaat Jaan Toots. Rahvaliidu valimisplatvorm lähtub peasõnumist "Eestimaist leiba ja tööd!" ning seab tähelepanu keskmesse inimese. Rahvaliit on veendunud, et poliitilise tahte olemasolu korral on aruka juhtimisega võimalik anda kõigile meie inimestele tööd ja leiba. Rahvaliit tahab ka tervishoiu- ja perepoliitika meetmetega kaasa aidata, et hoida eestlasi kodumaal ning vältida nende hajumist suurte rahvaste hulgas. Raadio 2 Olukorrast riigis [erakondade valimisnimekirjad] Kalle Muuli ja Anvar Samost rääkisid erakondade valimisnimekirjadest. Samost tunnistas, et vabanimed roheliste nimekirjas on suhteliselt tundmatud. Muuli ütles otse, et ei usu, et rohelised riigikogusse pääsevad. Muuli arvates ei ole valijale sõltumatut kandidaati valides päris täpselt selge, kellele ta oma hääle annab. „Kui erakonna peaministrikandidaat on sõltumatu ja parteitu, siis see on asja tipp,“ kommenteeris Muuli Rahvaliidu ja Jaan Tootsi käitumist. Samost arvas, et seda teemat ei maksa arutada, sest Rahvaliit ei pääse ei riigikokku ega Tootsist ei saa peaministrit. „Rahvaliidu majandusprogramm pole tõsiseltvõetav, nad on ületanud teatud piiri ja ilmselt pöördumatult. Roheliste majandusprogramm on aga korralik,“ ütles Samost. „Jüri Jaansoni perspektiiv poliitikuna ei tundu eriti veenev. Valides tuleb mõelda, kellele ikka su hääl läheb,“ lisas ta. Muuli tunnistas, et Reformierakonna nimekirjas on sümpaatne, et palju on esiotsas kohalikke inimesi.
  • 23. 23 Samosti arvates jääb Reformierakonna nimekirjas aga puudu uutest nimedest ja värsketest ideedest. Õhtuleht Online Rahvaliidu valimisnimekirja teine number on Jaan Toots Rahvaliidu volikogu kinnitas täna erakonna platvormi Riigikogu valimisteks ning oma valimisnimekirja. Üleriigilist valimisnimekirja juhib Rahvaliidu esimees Andrus Blok, talle järgnevad peaministrikandidaat Jaan Toots ning erakonna aseesimehed Mai Treial, Riina Kull ja Viljar Jaamu. Rahvaliidu valimisplatvorm lähtub peasõnumist "Eestimaist leiba ja tööd!" ning seab tähelepanu keskmesse inimese. Rahvaliit on veendunud, et poliitilise tahte olemasolu korral on aruka juhtimisega võimalik anda kõigile meie inimestele tööd ja leiba siinsamas, oma kodumaal. Rahvaliit tahab ka tervishoiu- ja perepoliitika meetmetega kaasa aidata, et hoida eestlasi kodumaal ning vältida nende hajumist suurte rahvaste hulgas. Samas annab Rahvaliit endale aru, et toetusmeetmed toovad riigile senisest suuremaid kulutusi, ning pakub ka lahendusi lisaraha leidmiseks. "Peame vajalikuks vähendada tarbimismakse, sealhulgas langetada esmatarbekaupade käibemaks seniselt 20 protsendilt 5-le, ning kehtestada tulumaksuvabastus alampalga ulatuses," selgitas erakonna esimees Andrus Blok. Tervishoiu rahastamisel pooldab Rahvaliit õigluse jaluleseadmist, mis muu hulgas aitab tagada esmatasandi arstiabi ka ravikindlustamata inimestele. Eesti riigi ja rahva kestmajäämise võtmeküsimuseks peab Rahvaliit maaelu püsimist. Maaelu päästmisel peab erakond vajalikuks seada keskmesse kodumaise ettevõtluse areng, et suudaksime katta oma rahva toidulaua, kaotada regionaalsest eripärast tingitud sotsiaalne ebavõrdsus ning teha haridus kõigile kättesaadavaks. Delfi.ee FOTOD: Rahvaliidu volikogu kogunes hotellis Salzburg http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-rahvaliidu-volikogu-kogunes-hotellis- salzburg.d?id=38515967 Täna päeval kell 11 kogunes hotellis Salzburg Rahvaliidu volikogu. Rahvaliidu juhatus esitas volikogule kinnitamiseks peaministri kandidaadina Jaan Tootsi. Ettevõtjana tegutsev Jaan Toots on töötanud politseiameti peadirektori esimese asetäitjana ja siseministri kantslerina ning oli ka endine eriteenistuse juht. Delfi.ee Rahvaliidu nimekirja juhivad Andrus Blok ja Jaan Toots Rahvaliidu volikogu kinnitas täna erakonna platvormi Riigikogu valimisteks ning oma valimisnimekirja. Üleriigilist valimisnimekirja juhib Rahvaliidu esimees Andrus Blok, talle järgnevad peaministrikandidaat Jaan Toots ning erakonna aseesimehed Mai Treial, Riina Kull ja Viljar Jaamu. Rahvaliidu valimisplatvorm lähtub peasõnumist „Eestimaist leiba ja tööd!“ ning seab tähelepanu keskmesse inimese. Rahvaliit on veendunud, et poliitilise tahte olemasolu korral on aruka juhtimisega võimalik anda kõigile meie inimestele tööd ja leiba siinsamas, oma kodumaal, teatas erakonna pressiesindaja. Rahvaliit tahab ka tervishoiu- ja perepoliitika meetmetega kaasa aidata, et hoida eestlasi kodumaal ning vältida nende hajumist suurte rahvaste hulgas. Samas annab Rahvaliit endale aru, et toetusmeetmed toovad riigile senisest suuremaid kulutusi, ning pakub ka lahendusi lisaraha leidmiseks. "Eestist väljaviidav kasum tuleb tingimata maksustada,“ ütles Rahvaliidu esimees Andrus Blok. „Peame vajalikuks vähendada tarbimismakse, sealhulgas langetada esmatarbekaupade käibemaks seniselt 20 protsendilt viiele, ning kehtestada tulumaksuvabastus alampalga ulatuses,“ täpsustas ta.
  • 24. 24 Tervishoiu rahastamisel pooldab Rahvaliit õigluse jaluleseadmist, mis muu hulgas aitab tagada esmatasandi arstiabi ka ravikindlustamata inimestele. "Oma südameasjaks oleme võtnud teha hambaravi kõigile kättesaadavaks, praegu käib see kõrge hinna tõttu paljudele lihtsalt üle jõu. Kui tahame võtta eeskuju põhjamaisest heaoluühiskonnast, peame väärtustama inimese tervist ning kiiremas korras viima hambaravi esmatasandi tervishoiuteenuseks,“ selgitas Blok. Eesti riigi ja rahva kestmajäämise võtmeküsimuseks peab Rahvaliit maaelu püsimist. Maaelu päästmisel peab erakond vajalikuks seada keskmesse kodumaise ettevõtluse areng, et suudaksime katta oma rahva toidulaua, kaotada regionaalsest eripärast tingitud sotsiaalne ebavõrdsus ning teha haridus kõigile kättesaadavaks. "Riik peab soodustama maaettevõtlust, sealhulgas tootmise ja teeninduse edendamist maal. Väikeettevõtlus on enamiku Eesti valdade ja väikelinnade eluküsimus ning seda ei tohi „euronormide“ rakendamisega kahjustada," ütles Blok. "Peame hoidma maad - oma põlisvara - ning jääma ise selle peremeesteks," lisas ta. ERR uudised Rahvaliidu esinumbrid on Blok ja Toots Rahvaliidu volikogu kinnitas täna riigikogu valimiste platvormi ja üldnimekirja, mille eesotsas on erakonna esimees Andrus Blok ja peaministrikandidaat Jaan Toots. Üleriigilise valimisnimekirjas järgnevad Blokile ja Tootsile erakonna aseesimehed Mai Treial, Riina Kull ja Viljar Jaamu, teatas erakond. Rahvaliidu valimisplatvorm lähtub peasõnumist "Eestimaist leiba ja tööd!" ning seab tähelepanu keskmesse inimese. Rahvaliit on veendunud, et poliitilise tahte olemasolu korral on aruka juhtimisega võimalik anda kõigile meie inimestele tööd ja leiba. Rahvaliit tahab ka tervishoiu- ja perepoliitika meetmetega kaasa aidata, et hoida eestlasi kodumaal ning vältida nende hajumist suurte rahvaste hulgas. Samas tõdeb Rahvaliit, et toetusmeetmed toovad riigile senisest suuremaid kulutusi. "Eestist väljaviidav kasum tuleb tingimata maksustada," ütles Rahvaliidu esimees Andrus Blok. "Peame vajalikuks vähendada tarbimismakse, sealhulgas langetada esmatarbekaupade käibemaks seniselt 20 protsendilt 5-le, ning kehtestada tulumaksuvabastus alampalga ulatuses," täpsustas ta. Tervishoiu rahastamisel soovib Rahvaliit tagada esmatasandi arstiabi ka ravikindlustamata inimestele. "Oma südameasjaks oleme võtnud teha hambaravi kõigile kättesaadavaks, praegu käib see kõrge hinna tõttu paljudele lihtsalt üle jõu," selgitas Blok. Erakond peab ka vajalikuks seada keskmesse kodumaise ettevõtluse areng. "Riik peab soodustama maaettevõtlust, sealhulgas tootmise ja teeninduse edendamist maal. Väikeettevõtlus on enamiku Eesti valdade ja väikelinnade eluküsimus ning seda ei tohi 'euronormide' rakendamisega kahjustada," ütles Blok. Eesti Päevaleht Online Rahvaliidu valimisnimekirja juhivad Blok ja Toots Rahvaliidu volikogu kinnitatud üleriigilist valimisnimekirja juhib partei esimees Andrus Blok, talle järgnevad peaministrikandidaat Jaan Toots ning erakonna aseesimehed Mai Treial, Riina Kull ja Viljar Jaamu. Rahvaliidu valimisplatvorm lähtub peasõnumist ”Eestimaist leiba ja tööd!” ning seab tähelepanu keskmesse inimese, teatas erakond. Rahvaliit on veendunud, et poliitilise tahte olemasolu korral on aruka juhtimisega võimalik anda kõigile meie inimestele tööd ja leiba siinsamas, oma kodumaal.
  • 25. 25 Rahvaliit tahab ka tervishoiu- ja perepoliitika meetmetega kaasa aidata, et hoida eestlasi kodumaal ning vältida nende hajumist suurte rahvaste hulgas. Samas annab Rahvaliit endale aru, et toetusmeetmed toovad riigile senisest suuremaid kulutusi, ning pakub ka lahendusi lisaraha leidmiseks. „Eestist väljaviidav kasum tuleb tingimata maksustada,“ ütles Rahvaliidu esimees Andrus Blok. „Peame vajalikuks vähendada tarbimismakse, sealhulgas langetada esmatarbekaupade käibemaks seniselt 20 protsendilt 5-le, ning kehtestada tulumaksuvabastus alampalga ulatuses.“ Eesti riigi ja rahva kestmajäämise võtmeküsimuseks peab Rahvaliit maaelu püsimist. Maaelu päästmisel peab erakond vajalikuks seada keskmesse kodumaise ettevõtluse areng, et suudaksime katta oma rahva toidulaua, kaotada regionaalsest eripärast tingitud sotsiaalne ebavõrdsus ning teha haridus kõigile kättesaadavaks. Eesti Päevaleht Online Nädalavahetusel selgusid pea kõigi suuremate erakondade valimisnimekirjad Eile ja täna said selgeks viie parlamendierakonna üleriigilised valimisnimekirjad 6. märtsil toimuvateks riigikogu valimisteks. Eile kinnitatud Reformierakonna üleriigilises nimekirjas on 20 esimest nime Andrus Ansip, Jürgen Ligi, Keit Pentus, Peep Aru, Urmas Paet, Igor Gräzin, Lauri Luik, Rein Lang, Kristen Michal, Urmas Kruuse, Kalev Lillo, Meelis Mälberg, Valdo Randpere, Taavi Rõivas, Kristiina Ojuland, Kalle Jents, Urmas Klaas, Laine Jänes, Hanno Pevkur ja Arto Aas. Samal päeval avalikustaid nimekirjad oma kärajatel ka rohelised, kellel erakonna liikmed ja vabamehed vaheldumisi: Aleksei Lotman, Eerik-Niiles Kross, Marek Strandberg, Artur Talvik, Valdur Lahtvee, Pille Tomson, Peep Mardiste, Madis Melzar, Toomas Trapido, Urmas Hallika, Triin Veber ja Kaarel Tarand. Täna selgusid sotsiaaldemokraatide ja Keskerakonna valimisnimekirjad. SDE üleriigilises nimekirjas on Sven Mikser, Indrek Saar, Rannar Vassiljev, Urve Palo, Jaak Allik, Jaan Õunapuu, Karel Rüütli, Eiki Nestor, Kajar Lember, Kalev Kotkas, Jaanus Marrandi, Marianne Mikko, Peeter Kreitzberg, Randel Länts, Kalvi Kõva, Heljo Pikhof, Jüri Morozov, Andres Anvelt, Katrin Saks ja Kairit Pihlak. Keskerakonna nimekiri on järgmine: Edgar Savisaar, Kadri Simson, Enn Eesmaa, Mailis Reps, Kalev Kallo, Olga Sõtnik, Jüri Ratas, Inara Luigas, Mihhail Stalnuhhin, Ester Tuiksoo, Priit Toobal, Vladimir Velman, Lauri Laasi, Tarmo Tamm, Siret Kotka, Arvo Sarapuu, Toivo Tootsen, Margi Ein, Ülle Lumi ja Jaanus Karilaid. Rahvaliidu volikogu kinnitatud üleriigilist valimisnimekirja juhib partei esimees Andrus Blok, talle järgnevad peaministrikandidaat Jaan Toots ning erakonna aseesimehed Mai Treial, Riina Kull ja Viljar Jaamu. Postimees Online Rahvaliidu nimekirja veavad Blok, Toots ja Treial Rahvaliidu volikogu kinnitas täna erakonna platvormi riigikogu valimisteks ning oma valimisnimekirja, mida juhib Rahvaliidu esimees Andrus Blok, talle järgnevad peaministrikandidaat Jaan Toots ning erakonna aseesimehed Mai Treial, Riina Kull ja Viljar Jaamu. Rahvaliidu valimisplatvorm lähtub peasõnumist Eestimaist leiba ja tööd! ning seab tähelepanu keskmesse inimese. Rahvaliit on veendunud, et poliitilise tahte olemasolu korral on aruka juhtimisega võimalik anda kõigile meie inimestele tööd ja leiba siinsamas, oma kodumaal, vahendas partei pressiesindaja. Rahvaliit tahab ka tervishoiu- ja perepoliitika meetmetega kaasa aidata, et hoida eestlasi kodumaal ning vältida nende hajumist suurte rahvaste hulgas. Samas annab Rahvaliit endale aru, et toetusmeetmed toovad riigile senisest suuremaid kulutusi, ning pakub ka lahendusi lisaraha
  • 26. 26 leidmiseks. Eestist väljaviidav kasum tuleb tingimata maksustada, ütles Rahvaliidu esimees Andrus Blok. Peame vajalikuks vähendada tarbimismakse, sealhulgas langetada esmatarbekaupade käibemaks seniselt 20 protsendilt 5-le, ning kehtestada tulumaksuvabastus alampalga ulatuses, täpsustas ta. Tervishoiu rahastamisel pooldab Rahvaliit õigluse jaluleseadmist, mis muu hulgas aitab tagada esmatasandi arstiabi ka ravikindlustamata inimestele. Oma südameasjaks oleme võtnud teha hambaravi kõigile kättesaadavaks, praegu käib see kõrge hinna tõttu paljudele lihtsalt üle jõu. Kui tahame võtta eeskuju põhjamaisest heaoluühiskonnast, peame väärtustama inimese tervist ning kiiremas korras viima hambaravi esmatasandi tervishoiuteenuseks, selgitas Blok. Eesti riigi ja rahva kestmajäämise võtmeküsimuseks peab Rahvaliit maaelu püsimist. Maaelu päästmisel peab erakond vajalikuks seada keskmesse kodumaise ettevõtluse areng, et suudaksime katta oma rahva toidulaua, kaotada regionaalsest eripärast tingitud sotsiaalne ebavõrdsus ning teha haridus kõigile kättesaadavaks. Riik peab soodustama maaettevõtlust, sealhulgas tootmise ja teeninduse edendamist maal. Väikeettevõtlus on enamiku Eesti valdade ja väikelinnade eluküsimus ning seda ei tohi euronormide rakendamisega kahjustada, ütles Blok. Peame hoidma maad - oma põlisvara - ning jääma ise selle peremeesteks, lisas ta. Äripäev Online Blok, Toots, Treial ? Rahvaliidu esikolmik valimistel Rahvaliidu volikogu kinnitas täna erakonna platvormi riigikogu valimisteks ning oma valimisnimekirja. Üleriigilist valimisnimekirja juhib Rahvaliidu esimees Andrus Blok, talle järgnevad peaministrikandidaat Jaan Toots ning erakonna aseesimehed Mai Treial, Riina Kull ja Viljar Jaamu. Rahvaliidu valimisplatvorm lähtub peasõnumist „Eestimaist leiba ja tööd!“ ning seab tähelepanu keskmesse inimese. Rahvaliit on veendunud, et poliitilise tahte olemasolu korral on aruka juhtimisega võimalik anda kõigile meie inimestele tööd ja leiba siinsamas, oma kodumaal, edastas erakond oma pressiteates. Eesti riigi ja rahva kestmajäämise võtmeküsimuseks peab Rahvaliit maaelu püsimist. Maaelu päästmisel peab erakond vajalikuks seada keskmesse kodumaise ettevõtluse areng, et suudaksime katta oma rahva toidulaua, kaotada regionaalsest eripärast tingitud sotsiaalse ebavõrdsuse ning teha haridus kõigile kättesaadavaks. „Riik peab soodustama maaettevõtlust, sealhulgas tootmise ja teeninduse edendamist maal. Väikeettevõtlus on enamiku Eesti valdade ja väikelinnade eluküsimus ning seda ei tohi „euronormide“ rakendamisega kahjustada,“ ütles Andrus Blok. „Peame hoidma maad - oma põlisvara - ning jääma ise selle peremeesteks,“ lisas ta.
  • 27. 27 17. jaanuar 2011 Eesti Päevaleht Valimisteks valmis? Nädalavahetusel kogunesid Tallinnas Reformierakond, Rahvaliit, Erakond Eestimaa Rohelised, Keskerakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond ning kinnitasid kandidaatide nimekirjad märtsis toimuvateks riigikogu valimisteks. IRL kinnitas selle juba varem. Võtsime nemad ka kampa ja küsisime iga erakonna ühelt liikmelt kaks küsimust: 1. Mis on Eesti riigi järgmine suur eesmärk? 2. Mis on kõige kiiremat lahendamist vajav probleem? Lisaks avaldame valimisnimekirjade esimesed kümme kohta. Erakond Eestimaa Rohelised Eerik-Niiles Kross 1. Saavutada Euroopa kõige elamisväärsema keskkonnaga riigi staatus. 2. Lõplikult, õigemini keskpikaks ajaks, tuleks lukku lüüa riigikaitse arengu suund. Ehk et lõppeks vaidlus ajateenistuse ja elukutselise sõjaväe valiku üle. Ja et oleksime kindlad, et see iseseisev, ajateenistusele tuginev kaitsevõime on olemas ja välja arendatud. 1. Aleksei Lotman 2. Eerik-Niiles Kross 3. Marek Strandberg 4. Artur Talvik 5. Valdur Lahtvee 6. Pille Tomson 7. Peep Mardiste 8. Madis Melzar 9. Toomas Trapido 10. Urmas Hallika Sotsiaaldemokraatlik Erakond Ivari Padar 1. Üleüldise elujõu ja rahva, kultuuri säilimine. Need eesmärgid on ju ka põhiseaduses kirjas. 2. Probleemiks on tööturult kadunud inimesed. Nad minetavad praegu usku, et nad kunagi veel tööturule tagasi lähevad. See on siis tööpuuduse likvideerimise teema. Kuid samavõrra tähtis teema on lastele võrdsete võimaluste loomine. Meil ei tohi tekkida kibestunud lapsi, kel on väiksemad võimalused. Lahendus on vastutustundlik eelarvepoliitika. 1. Sven Mikser 2. Indrek Saar 3. Rannar Vassiljev 4. Urve Palo 5. Jaak Allik 6. Jaan Õunapuu 7. Karel Rüütli 8. Eiki Nestor 9. Kajar Lember 10. Kalev Kotkas Reformierakond Taavi Rõivas 1. Järgmine suur eesmärk on kogu Eesti ühiskonna elatustaseme suur kasv. Seda saab saavutada üksnes selle kaudu, et meie majanduskeskkond on piirkonna parim. Ma ei pea selle piirkonna all silmas mitte Baltimaid. 2. Inimesed peaksid olema senisest rohkem valmis majandusstruktuuri muudatusteks. See tähendab, et uued töökohad, mis luuakse senisest erinevates sektorites ja on tõenäoliselt kõrgema palga ja paremate töötingimustega, eeldavad inimestelt ka teistsuguseid oskusi ja haridust. 1. Andrus Ansip 2. Jürgen Ligi 3. Keit Pentus 4. Peep Aru 5. Urmas Paet 6. Igor Gräzin 7. Lauri Luik 8. Rein Lang 9. Kristen Michal 10. Urmas Kruuse Isamaa ja Res Publica Liit Jaak Aaviksoo 1. Ma arvan, et nende suurte eesmärkidega peaks minema tegelikult tagasi normaalse riigi juurde. Nii nagu meie põhja- või läänenaabrid. Ühe suure eesmärgi poole püüdlemine ja vaid sinna investeerimine pole küpse riigi tunnus. Sellest etapist peaks minu arvates tasapisi välja jõudma. 2. Kõige olulisem on majanduskasvu tagamine ja ekspordi tugevdamine ja kõrgema lisandväärtusega majandus. Selge on see, et me peame oma majandust restruktureerima. Oleksin senisest palju nõudlikum meie euroraha kasutamisel. Me pole suutnud euroraha kasutada majanduse konkurentsivõime kasvatamiseks, vaid pigem teiste eelarveliste ja ka sotsiaalprobleemide lahendamiseks. 1. Mart Laar 2. Juhan Parts 3. Ene Ergma 4. Helir-Valdor Seeder 5. Ken-Marti Vaher 6. Margus Tsahkna 7. Erki Nool 8. Urmas Reinsalu 9. Sven Sester 10. Marko Mihkelson
  • 28. 28 Keskerakond Jüri Ratas 1. Suur eesmärk on inimeste toimetulek ning tootva tootmise ja tootmissektori igakülgne toetamine Eesti majanduspoliitikas. 2. Irooniliselt vastates: lume koristamine tänavatelt. Lahendus oleks see, et traktorid läheks tänavatele. Kuid tõsiselt: tuleb tegeleda sotsiaalse tõrjutuse leevendamisega. Olgu selleks koolivägivald, olgu need inimesed, kes Eestist lahkuvad, või eakad. 1. Edgar Savisaar 2. Kadri Simson 3. Enn Eesmaa 4. Mailis Reps 5. Kalev Kallo 6. Olga Sõtnik 7. Jüri Ratas 8. Inara Luigas 9. Mihhail Stalnuhhin 10. Ester Tuiksoo Rahvaliit Jaan Toots 1. Saavutatu säilitada ja kõik muud asjad ellu viia – see ongi meie eesmärk. 2. Ümber tuleb vaadata haridussüsteem, sest meil on täna liiga palju kõrgkoole ja peaaegu olematud keskeriõppeasutused. See on mu isiklik seisukoht. Teine asi, mida ma ütlen partei poolt, on riigivõimu korrastamine. 51 parlamendi liiget on meie riigile piisav. Kolmandaks – mis siis, et veidi pikaks läheb see loetelu – oleks elektri hinna langetamine. Elektri hinna tõusuga tõuseb meil kõik, eranditult kõik. 1. Andrus Blok 2. Jaan Toots 3. Mai Treial 4. Riina Kull 5. Viljar Jaamu Rahvaliit eile õhtul edasi ei mõelnud. Äripäev Jaan Toots: Vene raha ei pea kartma Reede hommikul Kuku raadio "Ärataja" saatele intervjuu andnud Rahvaliidu peaministrikandidaat Jaan Toots ütles, et Eesti ei peaks Vene raha kartma. Tema sõnul ei ela Vene transiidiettevõtjad enam ammu Venemaal, vaid laias maailmas, ning rahagi on muutunud rahvusvaheliseks. Kuku raadio Intervjuu Jaan Tootsiga Kas Rahvaliidu ettepanek tuli Teile ootamatult? Suht ootamatult. Paar nädalat olid jutuajamised ja läbirääkimised. Ma ei kavatsenud tegelikult poliitikasse minna. See oli Rahvaliidu juhatuse ärarääkimise oskus ja appikutsumise küsimus, et see partei oleks riigikogus esindatud. See on partei, millel on oma toetajaskond kogu aeg olnud. Seepärast, et partei juhtkond teatud põhjustel pidi lahkuma, ei peaks osa maarahvast ilma esindajateta jääma. See oligi tõuge. Kas peibutuspardi tunnet pole? Küsimus on selles, kas tullakse üle künnise ja kas saadakse esindus parlamenti. Tegijad inimesed, endised ministrid ja kõrged ametnikud, lasid ju erinevatesse parteidesse jalga. Kui partei eesotsas midagi juhtub, siis reedetakse oma sisemised tundmused. Mis on lahti Eestis, kui vaadata viimase aja üha sagenevaid korruptsioonijuhtumeid? Korruptsioonimaik on väga tugev. Ei oska seletusi sellele anda. Olen kaua sisekaitseorganites töötanud, kuid tekib imelik tunne, et sellised olukorrad ja nn vahelejäämised olid omased 1992.-1994. aastale. See on väga suur probleem. Üks asi, kui on kurikaelad, kuid kõige hullem, kui seaduserikkumine läheb kõrgete politseiametnike ja kohtuni. Isegi prokuratuurist on süüdi mõistetud. See paneb rahvale väga suured kahtlused Eesti riigi eksistentsi suhtes. Millised hinde paneksite Ansipi valitsusele? Kui oleksite küsinud kaks nädalat tagasi, oleksin vastanud. Praegu ma esindan Rahvaliitu ning ma ei vasta. Siiski pigem positiivne kui negatiivne. Kui suur roll on Eesti majanduses Vene rahal, Vene võimul ja Vene transiidil? Vene rahal pole Eesti majanduses suurt rolli. Transiidis küll. Vene raha transiidis ei mõjuta Eesti majandust, vaid on lisaprodukt, mis jookseb siit läbi. See jääb siia inimeste palkade, sotsiaalmaksude
  • 29. 29 ja ka tarbimisena. Tõsi, transiidi omanikud on Venemaal, kuid poolest saadik. Pooled transiidi omanikud - Vene taustaga inimesed - ei ela teps enam mitte Venemaal, vaid Norras, Inglismaal, Šveitsis. Seetõttu on raske öelda, kelle raha, sest see on muutunud rahvusvaheliseks. Kas peaksime Vene raha kartma? Miks me peaksime kartma, kui ta pole enam Vene raha? Need on eurod, mis tulevad ja mis siin tarbimisse lähevad. Aga ega nad siia riiki ei jää, jäävad vaid palkadena. Ei ole veel ükski suur Vene miljardär Eestisse investeerinud, välja arvatud sadamasse oma tootmise laiendamiseks. Kas võiks investeerida? Aga miks mitte. Mis see raha hullem on kui Poolast või elavnenud Tšehhist tulnud? Venemaa on suhteliselt suur riik ja nende raha Euroopas liigub. Kui palju Teie andmetel vene transiidi raha Eesti parteidesse on investeeritud? Seda peate küsima kaitsepolitseist. Miks kandideerite Ida-Virumaal? Ida-Virumaalt jookseb läbi raudtee, väga palju inimesi on koondatud, sest mahud on vähenenud. Kui raudteel vähendatakse mahtusid, siis vähenevad autoveod ja autojuhid jäävad tööta. Kaupasid enam ei kindlustata -kindlustustel tuleb miinus, samuti ei tule neid valvata ja sealt tuleb miinus. Aga seal on taga inimesed, kes said keskmisest kõrgemat palka ning järelikult väheneb ka tarbimine. Kui jälgime rahavoogu, siis see pole nii väike raha, kui arvatakse. Postimees Online Ühendatud Vasakpartei liikmed kandideerivad Rahvaliidu nimekirjas Eestimaa Ühendatud Vasakpartei (EÜVP) esindajad lähevad riigikogu valimistele tõenäoliselt Rahvaliidu nimekirjas, ütles BNSile EÜVP kaasesimees Sergei Jürgens. Tema sõnul edenevad läbirääkimised jõudsalt ning Rahvaliidu nimekirja etteotsa võib Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita valimisringkonnas asuda EÜVP liige ja Maardu linnapea Georgi Bõstrov. Jürgens ütles BNSile, et juhatused lepivad ühise kandidaatide nimekirja osas lõplikult kokku arvatavasti kolmapäeval. Lasnamäel saab Rahvaliidu nimekirja esinumbriks Georgi Bõstrov. Rahvaliidu üleriigilises nimekirjas on Bõstrov kuuendal kohal. Üldse hakkab Rahvaliidu nimekirjas kandideerima 5-10 EÜVP esindajat, ütles Jürgens, lisades, et Rahvaliidu nimekirjas kandideerivatelt EÜVP liikmetelt ei ole Rahvaliitu astumist nõutud. Jürgensi sõnul pürgib ta ise riigikokku samuti Rahvaliidu nimekirjas. Eraldi nimekirja EÜVP eelseisvateks valimisteks kokku ei pane. Jürgens ütles ka, et ühinemiskõnelusi kaks erakonda praegu ei pea, kuid tulevikus ei saa niisugust võimalust välistada. Erinevalt Vene Erakonna Eestis baasil kokku pandud niinimetatud Vene Koondisest ei pea EÜVP Jürgensi sõnul vene küsimust neil valimistel domineerivaks. Meie jaoks on kõige tähtsam tööpuuduse vähendamine ja majanduskasv, selgitas ta. Rahvaliidu esimees Andrus Blok kinnitas BNSile, et praegu on kõne all kuni kümne erakonnavälise kandidaadi kaasamine Rahvaliidu nimekirja, kuid täpsemalt ei soovinud ta nendest enne kolmapäeval toimuvat juhatuse koosolekut rääkida. Võimalikke Rahvaliitu mittekuuluvaid kandidaate on tema sõnul ka mujalt kui Ühendatud Vasakparteist. Varem on Blok öelnud, et kuna seaduse kohaselt ei saa teise erakonna liikmed Rahvaliidu nimekirjas kandideerida, siis tuleb erakonnaväliste kandidaatide kaasamine kõne alla vaid siis, kui nad osalevad valimistel parteitutena. Rahvaliit teatas pühapäeval pärast erakonna volikogu koosolekut, et partei üleriigilist valimisnimekirja juhivad esimees Andrus Blok ja peaministrikandidaat Jaan Toots, kellele järgnevad aseesimehed Mai Treial, Riina Kull ja Viljar Jaamu.
  • 30. 30 18. jaanuar 2011 Virumaa Teataja Valimisnimekirjad saavad lõpulihvi Nädalavahetusel avalikustatud erakondade üleriigilistest valimisnimekirjadest selgub, et märtsis võib riigikogusse pääseda päris mitu Lääne-Virumaa inimest. Kõige kõrgematel kohtadel on läänevirulased rahvaliidu nimekirjas, kus Andrus Blok on esinumber ja sotsidel, kus esinumber Sven Mikserile järgnevad teisena Indrek Saar ja kolmandana Rannar Vassiljev. Kairit Pihlak on nimekirjas 20. kohal, kuid sellest riigikogusse pääsemiseks ilmselt ei piisa. Samas ei pruugi riigikogusse pääseda ka nimekirjas teisel või kolmandal kohal olles, sest eelmistel riigikogu valimistel jäid sotsid kompensatsioonimandaadita, mis tähendab, et sotsidest pääsesid riigikogusse vaid isiku- või ringkonnamandaadi saanud kandidaadid. Konkurents on tihe Indrek Saare sõnul on siiski küllalt ebatõenäoline, et tänavustel valimistel mõne erakonnaga sarnane lugu juhtub. “Minu teada ei olegi varem juhtunud, et nii suure häälte arvuga, nagu meil nelja aasta eest, kompensatsioonimandaati ei saanudki,” lausus Indrek Saar. Konkurentsi Lääne-Virumaal pidas Indrek Saar tihedaks. “Ühe koha peame kindlasti saama, aga meil on hea võimalus valimised võita,” lausus ta, lisades, et kahe mandaadi saamine Lääne-Virumaalt on väga keeruline. Sotside nimekirjas on nelja aasta eest kandideerinuist alles vaid kaks: Indrek Saar ja Kairit Pihlak, ülejäänud on uued tegijad. Veel rohkem on uuenenud reformierakonna nimekiri, kus nelja aasta eest kandideerinuist on alles üksnes Andres Ots. Küll kandideerivad sel korral oravapartei lipu all neli aastat tagasi keskerakonda esindanud Einar Vallbaum ja rahvaliidu nimekirjas olnud Vello Tafenau. Lääne-Virumaal kandideerivatest reformierakondlastest on üleriigilises nimekirjas kõige kõrgemal kohal sotsiaalminister Hanno Pevkur – üheksateistkümnes. Neli aastat tagasi andis reformierakonna nimekirjas just 19. koht kompensatsioonimandaadiga viimase koha riigikogus. Einar Vallbaum ütles, et tema valimiste puhul rabelema ei hakka, teeb rahulikult oma tööd ning mingeid erilisi eesmärke ei sea. Reformierakonna Lääne-Virumaa arendusjuht Taimi Samblik lausus, et eesmärk on võimalikult hea tulemuse saavutamine. “Üks mandaat on reaalselt saavutatav, kaks aga eesmärk, mille nimel töötame,” sõnas ta. Mõni ots on veel lahti Keskerakonna nimekirjast on üllatuslikult välja jäänud endine maavanem Urmas Tamm, kelle asemel kandideerib Kunda arst Jelena Fjodorova. Keskerakondlastest on üleriigilises nimekirjas kõige kõrgemal, 15. kohal asuv Siret Kotka, Toomas Väinaste on 21. ja Liis Tappo-Treial 25. kohal. Neli aastat tagasi sai keskerakondlastest viimasena kompensatsioonimandaadiga riigikogusse nimekirjas 18. kohal olnu. Toomas Varek on üleriigilises nimekirjas aga alles 122. kohal. Keskerakond on Siret Kotka sõnul Lääne-Virumaal seadnud eesmärgiks valimisvõidu. “Keskerakond usub ja usaldab Lääne-Virumaad ja me teame, et läänevirulased vastavad samaga, mis võib tähendada meile kuni kolme riigikogu kohta,” lausus Kotka. Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) nimekiri on eelmiste valimistega võrreldes suhteliselt vähe muutunud, uute tegijatena kandideerivad Helle Noorväli ja Alari Kirt. IRLi Lääne-Virumaa esinumber Marko Pomerants on üleriigilises nimekirjas 14. kohal, ülejäänud meie maakonnas kandideerijad eile avalikustatud esikolmekümnesse ei mahu. Pomerants ütles, et valimisvõit Lääne-Virumaal poleks IRLi jaoks paha eesmärk. “Üks koht tuleb kindlasti ära võtta ja loomulikult võimalikult suure häälte arvuga,” lisas ta. Rahvaliidu esimees, nii Lääne-Virumaa valimisringkonna kui üleriigilise nimekirja esinumber Andrus Blok ütles, et Lääne-Virumaal kandideerivad peale tema veel kindlasti arst Toivo Leemets, Virumaa