Märkmed Rootsi ajast Eesti alal gümnaasiumile, linnad, käsitöö, kaubandus, tööndus, vaimuelu. Puudub materjal valitsemiskorraldusest ning talupoegade õiguslikust seisundist.

1. Rootsi
aeg Eesti
alal
Gümnaasiumile

2. ROOTSI
VÕIM
XVII
sajandil

3. Halduskorraldus
Eestimaa kubermang
Läänemaa
Harjumaa
Järvamaa
Virumaa
Liivimaa kubermang
Tartumaa
Pärnumaa
Saaremaa (eriõigused)
Riia
Võnnu

4. Kindralkuberner
Käsutab sõjaväge kubermangus
Nimetasid ametisse riigiametnikke ja
kontrollisid nende tööd
Jälgisid raha laekumist ja kulutamist
Vastutasid:
 postiteenistus
 teede ja sildade korrasolek
 avalik kord

5. Rüütelkonnad
Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa
Koondasid piirkonna aadlikke
Kaitsesid aadlike õigusi riigivõimu ees
Lahendasid kohalikke küsimusi

6. Rüütelkondade juhtimine
Maapäev – liikmed kogunevad ca 3 aasta
tagant
Maanõunikud (12) – valitakse maapäevadel
eluks ajaks, ajavad maapäevade vaheaegadel
olulisimaid asju
Rüütelkonna pealik/Liivimaa maamarssal
– juhtimine argiasjus

7. Kohtukorraldus
Eestimaa
Maakonna meeskohus –
mitteaadlike süüasjad
Eestimaa Ülemmaakohus –
raskemad kuriteod, aadlike
kohtuasjad, edasikaebamisõigus
kuningale
Adrakohtunikud –
politseilised ülesanded, avaliku
korra tagamine, väiksemate
üleastumiste uurimine ja
karistamine
Liivimaa
Maakonna maakohus –
mitteaadlike süüasjad
Liivimaa Õuekohus –
raskemad kuriteod, aadlike
kohtuasjad, edasikaebamisõigus
kuningale
Sillakohtunikud –
politseilised ülesanded, avaliku
korra tagamine, väiksemate
üleastumiste uurimine ja
karistamine

8. Rootsi riigivõim ja Balti aadel
Kaks erinevat perioodi suhetes
enne reduktsiooni (1680)
pärast reduktsiooni

9. Suhted Rootsi kuninga ja Balti aadlike
vahel enne reduktsiooni (Põhja-Eesti)
Riigivõimu ja baltisaksa aadli omavalitsuse kombinatsioon
Aadel ja linnad Rootsile alistunud tingimusel, et säilivad nende
senised õigused
Kohaliku elukorralduse reguleerimisel püriti kokkulepetele
rüütelkonnaga
Riigi maavaldus (endised ordu-, kloostri- ja piiskopimaad, omanikuta
jäänud mõisamaad) jaotati riigimõisateks, heldelt annetati eravaldusse
See tagas Eestimaa aadlile ulatusliku mõjuvõimu nii majanduses kui ka
poliitilises sfääris ning kuningavõimu hilisemad katsed seda piirata
põrkasid rüütelkonna tugevale opositsioonile.
Lisaks oli lakkamatult sõdivale riigile tähtis säilitada kohaliku aadli
lojaalsust ja seetõttu jäi keskvõim pikaks ajaks järeleandlikuks.

10. Suhted Rootsi kuninga ja Balti aadlike
vahel enne reduktsiooni (Lõuna-Eesti)
Hiljem liidetud Liivimaad kohtles Rootsi karmimalt (vallutatud
territoorium)
Loodi tugem riigivõimuaparaat ja asuti järjekindlalt kehtestama Rootsi
seaduseid
Hiljem laskis riik käest oma majandusliku ja sellest tulenevalt ka
poliitilise positsiooni Liivimaal, annetades suurema osa maadest
eravaldusse (peamiselt riigi ees teeneid omavale Rootsi kõrgaadlile).
Järk-järgult tunnustas keskvõim Liivimaa aadli koondumist
rüütelkonnaks
Rootsi riigi seisuste esindusel — riigipäeval — Eesti-, Liivi- ja
Saaremaa aadlil esindust ei olnud.

11. Karl XI
(troonil
1672–1697)

12. Reduktsioon
Reduktsiooni põhjused:
Rootsi suurriik – pidevad sõjad – kõrged
sõjalised kulutused
Riigimaade kergekäeline loovutamine – madalad
maksutulud
Kolmekümneaastane sõda – kiratsev majandus
Lahendus riigikassa täitmiseks – redutseerimine
Lisaks: Karl XI muutis Rootsi kuningavõimu absoluutseks
monarhiaks (taotles keskvõimu tugevdamist riigi kõigis
osades ja seega ka meretaguste provintside tihedamat
sidumist emamaaga) – vajas riigi majandusliku võimsuse
märgatavat tõstmist

13. 1680 – suur mõisate reduktsioon
Esimest korda Eesti- ja Liivimaal (varem
minimaalselt)
Riik nõudis kõigi Rootsi võimu algusest peale
eravaldusse läinud maade tagastamist.
Aadli äge vastuseis (majanduslik ja õiguslik aspekt) –
eriti terav konflikt Liivimaal – aadli omavalitsus
peaaegu kaotatakse 1694
Johann Reinhold Patkul – mässuõhutaja Rootsi
riigi vastu Põhjasõja eel

14. J. R. Patkul
(1660-1707)

15. Reduktsioon
Reduktsiooni tulemusel riigi kätte
Liivimaal 5/6 mõisamaadest
Eestimaal 54%
Saaremaal 30%
Riigimõisad renditi välja enamasti endistele omanikele, osalt
alalisele, osalt tähtajalisele rendile
Rentnike hulgas oli ka mitteaadlikke
Rentnikud tasusid suhteliselt madalaid rente osalt viljas,
osalt rahas
Endiste eramõisate talupoegadest said nüüd riigitalupojad

16. Reduktsioon
Eesti ala postijaamade võrk – ülemereprovintside ja
„emamaa” vahelise sidepidamise tähtis tingimus.
Enam tähelepanu ka teede korrashoiule
Riigimaade põhjalik kaardistamine ja maade
revisjon (hinnati maa suurust ja tulukust)
Eraldi piiritleti rentniku ja riigitalupoegade suhted,
nende õigused ja kohustused
Talupoegi kaasati maade hindamisele – võimalik
kaasa rääkida maa kvaliteedi järgi määratavate
koormiste suuruse määramisel; koormiste määrad
pandi kirja vakuraamatutes

17. Talupoegade õiguste suurenemine:
rentnikel keelati anda ihunuhtlust taluperemeestele,
talupoegadele anti õigus kaevata rentniku peale kohtusse,
kuni kuningani välja
keelati talupoegade müümine maast lahus, nende taludest
väljatõstmine ja talumaade mõisastamine.
Riigitalupoja õiguslik seisund tunduvalt parem kui
eramõisate talupoegadel!
Pärisorjuse kaotamine?
Karl XI teade kavatsusest (riigimõisates)
Sai riigimõisates teoks?

18. Linnad Eesti alal
• Keskajal 9 linna
• Tallinn
• Tartu
• Vana-Pärnu, Uus-Pärnu
• Haapsalu
• Paide
• Rakvere
• Narva
• 1563 Kuressaare
• 1584 Valga
• 1599 – Vana-Pärnu

19. Linnade valitsemine
• Keskaegne linnade omavalitsus
– Isekomplekteeruv eluaegne raad
• Kodanikuõigused saksa ülemkihil

20. Kaugkaubandus
• Transiitkaubanduse vähenemine
– Arhangelsk
– Poola ja Kuramaa linnad Venemaa transiitsadamateks
• Põhja-Saksa, Inglise kaupmeeste osatähtsuse kasv
• Aadlikele ülemerekaubandusega tegelemine
keelatud
• Narva
– Rootsi võimude soosing

21. Sisekaubandus
• Keskaegne reglementatsioon
• Linnade väikekaupmehed
• Vilja ülesostmine maapiirkondades keelatud
• Sõbrakaubandus
• Maa- ja linnalaadad
• Vahetuskaubandus soomlastega (silk-vili)

22. Käsitöö ja tööndus
• Tsunftikord
• Tsunftijäneste arvu kasv
• Tööndus mõisate juures
– Telliselöövid
– Lubjaahjud
– Sae- ja vaseveskid
– Seep, küünlad, puuder, äädikas, ...
• Manufaktuurid
– Narva vase- ja saeveski (kosk)
– Härjapea paberimanufaktuur
– Hüti klaasimanufaktuur

23. Vastureformatsioon Poola võimu all
• Jesuiidid Liivimaal
– Antonio Possevino
– Katoliikluse populaarsus maarahva
hulgas(?)
– 1583 jesuiitide gümnaasium
– Tõlkide seminar (preestrite
ettevalmistus)

24. Luteri kirik
• Liivi sõja tagajärjed
– Hoonete purustused
– Õpetajatepuudus
– Maarahva usust taganemine
• Joachim Jhering
– Luteri kiriku organisatsiooni loomine Eesti alal
– Esimene eestikeelne aabits
– Kirikukaristuste süsteem
• Nõiaprotsessid
• Pühajõe mäss 1642 (paganlike tavade püsimine)

25. Vasakul: Gustav II Adolf, paremal Liivimaa superintendent
(kõrgeim piirkondlik vaimulik ja kirikuelu korraldaja Rootsi
ajal) Hermann Samson – luterlik fundamentalist

26. Karl XI aegsed reformid
• Liivimaa kindralsuperintendent Johann
Fischer (1674-1700)
• edendas kooliharidust,
• Korraldas Uue ja Vana Testamendi
tõlkimist lõuna- ja põhja-eesti keelde
• andis välja rahvakirjandust
• kindlustas organisatsiooniliselt Liivimaa
kiriku
• Esimesed talurahvakoolid XVII saj keskel

27. Karl XI aegsed uuendused
• 1684-1688 Forseliuse seminar
– Lugemine, kirjutamine
– Usuõpetus, kirikulaul
– Rehkendamine
– Saksa keel
– Raamatuköitmine
• Ignatsi Jaak ja Pakri Hanso Jürri Rootsi kuninga juures
• määrati Eesti- ja Liivimaa talurahvakoolide
inspektoriks, kuid tagasiteel Rootsist hukkus
• 1687 – talurahvakool mõisnike kulul igasse kihelkonda
+ koolmeister

28. Johann Gottfried Forselius soovitas:
• välja heita kõik umbmäärase sisuga tähed
(võõrtähed): c, f, q, v, x, y, z;
• pärisnimed eestipärastada: Kristus (pro Christus),
Jaan (pro Johannes);
• jätta ära h pikendusmärgina, nt kool pro kohl, siin
pro sihn;
• kasutada akusatiivis (partitiivis) t-lõppu, nt jumalat;
• jätta eitavas kõnes ära pöördelõpud, nt ep taha.
• Sellised ettepanekud tekitasid vanameelses
pastorkonnas vastuseisu
• Forseliust võib pidada vana kirjaviisi loojaks

29. Forseliuse aabits
• põhjaeestiline aabitsatekst:
• sest min-na an-nan hen-nast / min-no ih-ho ning Hin-ge
/ om-ma kun-nin-gast / Ül-le-mad ning Wan-ne-mad
keik ris-ti rah-wast / min-no sug-gu ning Wös-sa / ning
keik me min-nul on sin-no jum-ma-lik-ko hool-de ning
kät-te;
• lõunaeestiline aabitsatekst:
• sest min-na an-na hen-dä / min-no ih-ho nink Hen-ge /
nink kik me min-nul om sin-no kät-te. sin-no püh-hä en-gel
ol-go min-no man / et se kur-ri Wain-lan-ne üt-te-ke
Wäk-ke min-no ül-le ei löw-wä A-men.

30. Heinrich Stahl
• Esimene eesti keele
grammatika
• Esimest korda eesti
keeles usuõpetuse
raudvara

31. Eestikeelne kirjavara
• Wastne Testament – lõuna-eesti
keeles 1686
• Andreas ja Adrian Virginiuse
tõlkes
• Johann Hornungi eesti keele
grammatika ladina keeles –
vana kirjaviis

32. Tartu ülikooli asutamine
• Ametnike, õpetajate, vaimulike
nappus
• 30-aastane sõda takistab
Saksamaal õppimist
• Liivimaa kindralkuberner
Johann Skytte
• 1632 Academia Gustaviana

33. Õppetöö Tartu ülikoolis
• Esmalt Rootsi ja Soome tudengid, hiljem baltisakslased
• Lühikest aega tegutsenud sõdade tõttu ka Tallinnas ja
Pärnus
• 4 teaduskonda, õppetöö ladina keeles
• Eesti keele oskus õppejõududele vajalik, et otsustada, kas
üliõpilase keeleoskus on nõutaval tasemel kirikuõpetaja või
riigiametniku kohale asumiseks
• esimene ülikool, kus hakati pidama süstemaatiliselt
loenguid Newtoni õpetusest
• Ülikooli trükikoja avamisega 1710 sai alguse
raamatutrükkimine Eestis