SlideShare a Scribd company logo
1 of 10
Meeleelundid
4. klass
 Milliseid meeleelundeid sa tead?
 Milleks on vaja meeleelundeid?
 Kuidas meeleelundid töötavad?
Mari Kauber
Meeleelundid
 Inimese meeleelundid on:
 silmad
 kõrvad
 nina
 keel
 nahk
 Meeleelundite abil saame infot
ümbruse kohta.
 Kui mingi meeleelund inimesel ei
talitle nii nagu vaja, hüvitavad
teised meeleelundid mingil moel
selle.
 Nt kui inimene on kaotanud
nägemise, on temal kuulmine
rohkem arenenud.
Mari Kauber
Silm
 Silm on nägemiselund.
 Inimene näeb maailma värvilise ja
ruumilisena.
 Kuidas silm töötab?
 Silma satub valgus silmaava (pupilli)
kaudu. Silmaava suurus sõltub
valguse tugevusest.
 Valgus läbib silmamuna ja langeb
selle tagaossa, kus paiknevad
nägemisnärvid. Need saadavad
tekkinud pildi ajju.
 https://www.youtube.com/watch?v
=gvozcv8pS3c
Mari Kauber
 Silm on kanamuna suurune õrn
elund.
 Silma kaitsevad silmakoobas,
ilmalaud, ripsmed, kulmukarvad ja
pisaranääre.
 Silmakoobas kaitseb külgedelt ja
tagant põrutuste eest.
 Laud ja ripsmed eest poolt –
takistavad tolmu silma sattumast.
 Kulmud kaitsevad voolaval higil
silma sattumast.
 Pisaranääre nõristab silma vett, mis
koos laugudega uhub silmamunalt
ära tolmukübemed ega lase silmal
ära kuivada.
Mari Kauber
Kõrv
 Kõrv on kuulmiselund.
 Kõrvalest suunab helid keskkõrva.
Sealt liiguvad helid sisekõrva.
Sisekõrvas olevad närvirakud
saadavad info peaajju.
 Sisekõrvas on tasakaaluelund. Aju
saab ka sisekõrvast infot selle
kohta, kas keha on tasakaalus või
mitte.
Mari Kauber
Keel
 Keel on maitsmiselund.
 Peamised maitsed, mida inimene
tunneb on magus, hapu, kibe
(mõru), soolane.
 Selleks, et maitseid tunda, peab toit
olema eelnevalt süljes lahustunud.
 Keelel olevad sõlmekesed tunnevad
ka kuuma ning külma ning ka seda,
kas tegemist on kareda või sültja
asjaga.
Mari Kauber
Nina
 Nina on haistmiselund.
 Lõhn satub ninna sissehingatava
õhuga.
 Lõhna kaudu teeme tähtsaid
otsuseid – kas õhk on puhas, kas
toit kõlba süüa.
 Inimene suudab tavaliselt eristada
üle 4000 lõhna.
Mari Kauber
Nahk
 Inimese keha katab nahk – see on meie
kõige suurem elund.
 Naha ülesandeks on kaitsta keha
sisemust pisikute, tolmu ja muu
kahjuliku eest.
 Naha all olev rasvakiht kaitseb kehas
olevaid elundeid põrutuste ja löökide
eest.
 Nahk aitab kehatemperatuuri õigel
tasemel hoida
 Peaaegu kogu inimese keha on kaetud
karvadega.
Mari Kauber
 Nahk on ka kompimiselund.
 Nahas asuvad närvirakud ja
seetõttu tunneme naha kaudu
puudutust, valu, sooja ja külma.
 Naha paksus ja tundlikkus ei ole üle
keha ühesugune.
 Kõige õhem on silmalaugudel.
 Kõige tundlikum karvadeta
piirkondades.
 Õ lk 53 on pimedate punktkiri.
 Proovi kõige alumist rida kompides
lugeda.
 Tv lk 26 – 27 ül 2-4, 7; lk 28-29 ül 2-
3, 7
Mari Kauber

More Related Content

Viewers also liked

Viewers also liked (6)

Täht võrduses
Täht võrdusesTäht võrduses
Täht võrduses
 
SEO in 2017/18
SEO in 2017/18SEO in 2017/18
SEO in 2017/18
 
Revolutionizing Radiology with Deep Learning: The Road to RSNA 2017
Revolutionizing Radiology with Deep Learning: The Road to RSNA 2017Revolutionizing Radiology with Deep Learning: The Road to RSNA 2017
Revolutionizing Radiology with Deep Learning: The Road to RSNA 2017
 
Inside Google's Numbers in 2017
Inside Google's Numbers in 2017Inside Google's Numbers in 2017
Inside Google's Numbers in 2017
 
Top 5 Deep Learning and AI Stories - October 6, 2017
Top 5 Deep Learning and AI Stories - October 6, 2017Top 5 Deep Learning and AI Stories - October 6, 2017
Top 5 Deep Learning and AI Stories - October 6, 2017
 
AI and Machine Learning Demystified by Carol Smith at Midwest UX 2017
AI and Machine Learning Demystified by Carol Smith at Midwest UX 2017AI and Machine Learning Demystified by Carol Smith at Midwest UX 2017
AI and Machine Learning Demystified by Carol Smith at Midwest UX 2017
 

More from Mari Kauber

Jagamine ühekohalise arvuga - rühmades arutlemiseks
Jagamine ühekohalise arvuga - rühmades arutlemiseksJagamine ühekohalise arvuga - rühmades arutlemiseks
Jagamine ühekohalise arvuga - rühmades arutlemiseks
Mari Kauber
 
Värvitoonide helestamine ja tumestamine + raagus puu
Värvitoonide helestamine ja tumestamine + raagus puuVärvitoonide helestamine ja tumestamine + raagus puu
Värvitoonide helestamine ja tumestamine + raagus puu
Mari Kauber
 
Selgrootud loomad
Selgrootud loomadSelgrootud loomad
Selgrootud loomad
Mari Kauber
 
Kordamine elu mitmekesisus maal
Kordamine   elu mitmekesisus maalKordamine   elu mitmekesisus maal
Kordamine elu mitmekesisus maal
Mari Kauber
 
Kirjalik jagamine ühekohalise arvuga
Kirjalik jagamine ühekohalise arvugaKirjalik jagamine ühekohalise arvuga
Kirjalik jagamine ühekohalise arvuga
Mari Kauber
 
Organismide eluavaldused
Organismide eluavaldusedOrganismide eluavaldused
Organismide eluavaldused
Mari Kauber
 

More from Mari Kauber (20)

Meeleelundid
MeeleelundidMeeleelundid
Meeleelundid
 
Jagamine ühekohalise arvuga - rühmades arutlemiseks
Jagamine ühekohalise arvuga - rühmades arutlemiseksJagamine ühekohalise arvuga - rühmades arutlemiseks
Jagamine ühekohalise arvuga - rühmades arutlemiseks
 
Värvitoonide helestamine ja tumestamine + raagus puu
Värvitoonide helestamine ja tumestamine + raagus puuVärvitoonide helestamine ja tumestamine + raagus puu
Värvitoonide helestamine ja tumestamine + raagus puu
 
Ajaühikud
AjaühikudAjaühikud
Ajaühikud
 
Where is...?
Where is...?Where is...?
Where is...?
 
Mahuühikud
MahuühikudMahuühikud
Mahuühikud
 
Ristküliku pindala (rühmatöö)
Ristküliku pindala (rühmatöö)Ristküliku pindala (rühmatöö)
Ristküliku pindala (rühmatöö)
 
Ümarkehad ja tahukad
Ümarkehad ja tahukadÜmarkehad ja tahukad
Ümarkehad ja tahukad
 
Maa kuju
Maa kujuMaa kuju
Maa kuju
 
Täht arvu tähisena
Täht arvu tähisenaTäht arvu tähisena
Täht arvu tähisena
 
Päikesesüsteem - projekt
Päikesesüsteem - projektPäikesesüsteem - projekt
Päikesesüsteem - projekt
 
LearningApps
LearningAppsLearningApps
LearningApps
 
Täheteadus
TäheteadusTäheteadus
Täheteadus
 
Maailmaruum ehk universum
Maailmaruum ehk universumMaailmaruum ehk universum
Maailmaruum ehk universum
 
Kordamine matemaatika kontrolltööks
Kordamine matemaatika kontrolltööksKordamine matemaatika kontrolltööks
Kordamine matemaatika kontrolltööks
 
Selgrootud loomad
Selgrootud loomadSelgrootud loomad
Selgrootud loomad
 
Imetajad
ImetajadImetajad
Imetajad
 
Kordamine elu mitmekesisus maal
Kordamine   elu mitmekesisus maalKordamine   elu mitmekesisus maal
Kordamine elu mitmekesisus maal
 
Kirjalik jagamine ühekohalise arvuga
Kirjalik jagamine ühekohalise arvugaKirjalik jagamine ühekohalise arvuga
Kirjalik jagamine ühekohalise arvuga
 
Organismide eluavaldused
Organismide eluavaldusedOrganismide eluavaldused
Organismide eluavaldused
 

Meeleelundid

  • 2.  Milliseid meeleelundeid sa tead?  Milleks on vaja meeleelundeid?  Kuidas meeleelundid töötavad? Mari Kauber
  • 3. Meeleelundid  Inimese meeleelundid on:  silmad  kõrvad  nina  keel  nahk  Meeleelundite abil saame infot ümbruse kohta.  Kui mingi meeleelund inimesel ei talitle nii nagu vaja, hüvitavad teised meeleelundid mingil moel selle.  Nt kui inimene on kaotanud nägemise, on temal kuulmine rohkem arenenud. Mari Kauber
  • 4. Silm  Silm on nägemiselund.  Inimene näeb maailma värvilise ja ruumilisena.  Kuidas silm töötab?  Silma satub valgus silmaava (pupilli) kaudu. Silmaava suurus sõltub valguse tugevusest.  Valgus läbib silmamuna ja langeb selle tagaossa, kus paiknevad nägemisnärvid. Need saadavad tekkinud pildi ajju.  https://www.youtube.com/watch?v =gvozcv8pS3c Mari Kauber
  • 5.  Silm on kanamuna suurune õrn elund.  Silma kaitsevad silmakoobas, ilmalaud, ripsmed, kulmukarvad ja pisaranääre.  Silmakoobas kaitseb külgedelt ja tagant põrutuste eest.  Laud ja ripsmed eest poolt – takistavad tolmu silma sattumast.  Kulmud kaitsevad voolaval higil silma sattumast.  Pisaranääre nõristab silma vett, mis koos laugudega uhub silmamunalt ära tolmukübemed ega lase silmal ära kuivada. Mari Kauber
  • 6. Kõrv  Kõrv on kuulmiselund.  Kõrvalest suunab helid keskkõrva. Sealt liiguvad helid sisekõrva. Sisekõrvas olevad närvirakud saadavad info peaajju.  Sisekõrvas on tasakaaluelund. Aju saab ka sisekõrvast infot selle kohta, kas keha on tasakaalus või mitte. Mari Kauber
  • 7. Keel  Keel on maitsmiselund.  Peamised maitsed, mida inimene tunneb on magus, hapu, kibe (mõru), soolane.  Selleks, et maitseid tunda, peab toit olema eelnevalt süljes lahustunud.  Keelel olevad sõlmekesed tunnevad ka kuuma ning külma ning ka seda, kas tegemist on kareda või sültja asjaga. Mari Kauber
  • 8. Nina  Nina on haistmiselund.  Lõhn satub ninna sissehingatava õhuga.  Lõhna kaudu teeme tähtsaid otsuseid – kas õhk on puhas, kas toit kõlba süüa.  Inimene suudab tavaliselt eristada üle 4000 lõhna. Mari Kauber
  • 9. Nahk  Inimese keha katab nahk – see on meie kõige suurem elund.  Naha ülesandeks on kaitsta keha sisemust pisikute, tolmu ja muu kahjuliku eest.  Naha all olev rasvakiht kaitseb kehas olevaid elundeid põrutuste ja löökide eest.  Nahk aitab kehatemperatuuri õigel tasemel hoida  Peaaegu kogu inimese keha on kaetud karvadega. Mari Kauber
  • 10.  Nahk on ka kompimiselund.  Nahas asuvad närvirakud ja seetõttu tunneme naha kaudu puudutust, valu, sooja ja külma.  Naha paksus ja tundlikkus ei ole üle keha ühesugune.  Kõige õhem on silmalaugudel.  Kõige tundlikum karvadeta piirkondades.  Õ lk 53 on pimedate punktkiri.  Proovi kõige alumist rida kompides lugeda.  Tv lk 26 – 27 ül 2-4, 7; lk 28-29 ül 2- 3, 7 Mari Kauber

Editor's Notes

  1. Merehaigus….
  2. Keha saab toitu suu kaudu ja keel on see, mis teeb kindlaks, kas toit on värske või mitte. Mõru maitse võib esile tuua okserefleksi – kui oled neelamas mürgist toitu (tavaliselt on see mõrkjas). Samuti annab keel teada, kui toit on liiga soolane. Kuhu oleks mõistlik keelel panna mõru tablett???
  3. Soojaga veresooned laienevad, külmaga ahenevad.