1. Leibkonnad ja eluruumid läbi loenduste prisma Marin Tasuja Vanemanalüütik Statistikaamet

2. Leibkonnad ja perekonnad Leibkonna moodustavad ühel aadressil elavad inimesed, kellel on ühine majapidamine (ühine eelarve ja toit). Leibkonnaliikmed ei pea omavahel olema sugulased ja ka üksinda elav inimene loetakse leibkonnaks. Perekonna moodustavad leibkonnas elavad isikud, kes on omavahel seotud kui abikaasad või vabaelupartnerid või kui vanem ja laps.

3. Kui palju on Eestis leibkondi ja perekondi? 2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli Eestis 582 089 leibkonda. Rohkem kui kaks kolmandikku leibkondadest elas linnades või alevites ja vaid 29% maa-asulates – külades ja alevikes. Keskmine leibkond koosnes 2,3 liikmest. Perekondi oli Eestis 2000. aastal rahvaloenduse andmetel 379 592. Perekondadesse kuulus 79% elanikest.

4. Leibkonnad Eestis varasemate rahvaloenduste andmetel

5. Leibkonnad Eestis 19. saj. lõpul, 20. saj. alguses 19. sajandil elas suurem osa eestlastest maal ja leibkonda samastati taluperega. Domineerisid suured leibkonnad ja liitperekonnad. 1897. aastal elas Eesti aladel 148 800 sugulusel põhinevat leibkonda (peret) ja 12 300 üksikut. Keskmiselt oli leibkonnas 4,9 inimest. 20. sajandi esimesel poolel leibkonna keskmine suurus vähenes.

6. 1922. aasta rahvaloendus 1922. aastal vaadeldi vaid sugulastest koosnevaid leibkondi. Leibkonnaliikmeteks loeti ka need lahus elavad inimesed, kes said ülalpidamise leibkonnalt. Eesti tolleaegsel territooriumil loendati 234 340 kahe ja enama liikmega leibkonda (perekonda) ja 142 683 üksikut. Kahe ja enama liikmega leibkonnas oli keskmiselt 4,1 liiget.

7. 1934. aasta rahvaloendus 1934. aastal oli rahvastiku leibkondliku koostise peatunnuseks isikute majanduslik side. Leibkonnaks loeti kõik ühisel toidul olevad isikud. 1934. aastal loendati 268 493 kahe ja enama liikmega leibkonda ning 77 001 ühe liikmega leibkonda. Võrreldes 1922. aastaga kasvas 1934. aastal vähemalt kahe liikmega leibkondade arv 15% võrra. Vähemalt kahe liikmega leibkonna keskmine suurus vähenes 4,1-lt 3,9-le.

8. Leibkonnad suuruse järgi, 1934 ja 2000

9. Nõukogudeaegsed rahvaloendused (1959, 1970, 1979, 1989) Endises Nõukogude Liidus korraldatud loendustel loendati perekondi, mitte leibkondi. Perekonnana mõisteti kooselavaid isikuid, kes olid seotud suguluse või hõimluse kaudu ja kellel oli ühine eelarve. Omaette vaadeldi lahuselavaid perekonnaliikmeid ja üksikuid. Nõukogude-aegse perekonna võib üldjoontes lugeda vastavaks 2000. aasta loenduse mitme liikmega leibkonnale.

10. Vähemalt kaheliikmeliste leibkondade arv 1959-2000

11. Eluruumid Eluruume loendati Eestis 1922., 1934., 1989. ja 2000. aasta rahvaloendustel 2000. aasta loendusel käsitleti eluruumina eluasemeid, mis olid kavandatud ühele leibkonnale aastaringseks elamiseks ja mida loenduse ajal ei kasutatud tervikuna muudel eesmärkidel peale elamise. Lisaks sellele loeti eluruumiks eluase, mis ei olnud alaliseks elamiseks kavandatud, kuid kus loendusmomendil elas alaliselt vähemalt üks isik. Tavaeluruumiks võis olla pereelamu, osa pereelamust, korter või omaette tuba (toad).

12. Kui palju on Eestis eluruume? 2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli Eestis 628 615 eluruumi, mis 1000 elaniku kohta tegi 459 eluruumi. 98% eluruumidest olid tavaeluruumid. Kaks kolmandikku neist asus linnas ja kolmandik maal. Edaspidi: eluruum=tavaeluruum. Tavaeluruumides elas 565 441 leibkonda, seega oli eluruume leibkondadest kümnendiku võrra rohkem. Suurem osa eluruumidest oli asustatud (87%), st neis elas vähemalt üks alaline elanik.

13. Tallinna Jõe tänav eelmise sajandi alguse postkaardil

14. Eluruumide arv Eesti linnades 1881 ja 1922

15. 1922. ja 1934. aasta rahvaloendused Esmakordselt loendati Eestis eluruume 1922. aasta rahvaloendusel. Täpsemaid andmeid eluruumide kohta koguti ainult linnades ja alevites. 1922. aastal asus Eestis 252 480 asustatud eluruumi, neist kolmandik linnas ja kaks kolmandikku maal. 1934. aastal loeti eluruumiks (korteriks) ühe või mitme leibkonna kooskasutamiseks mõeldud eluasemeid ning ka igasuguseid muid alaliseks elamiseks kasutatavaid ruume.

16. Asustatud eluruumid linnalistes ja maa-asulates, 1922, 1934, 2000

17. 1989. ja 2000. aasta rahvaloendused Nõukogude perioodil hakkasid linnad taas kiiresti kasvama ja sinna kerkisid massehituse käigus suured kortermajad. 1989. aasta rahvaloendusel koguti andmeid vaid asustatud eluruumide kohta. 1989. aasta loenduse andmetel oli Eestis 544 922 asustatud eluruumi. Nõukogude perioodi lõpus intensiivne ehitustegevus linnades peatus ja maaelanikkond hakkas jälle kasvama. 2000. aastal asus üle 70% eluruumidest linnades.

18. Eluruumid ehitamisaja järgi, 2000

19. Eluruumid ehitamisaja ja hoone tüübi järgi, 2000

20. Tubade arv eluruumis, 2000

21. Tubade arv varasemate rahvaloenduste andmetel 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul kasvas linnades jõudsalt väiksemate eluruumide arv. Võrreldes 1881. aastaga oli 1922. aasta loenduse ajaks näiteks Tallinna 1-toaliste korterite arv suurenenud 3,5 korda, samal ajal kui suuremate eluruumide arv sama ajaga vaid kahekordistus. 1-toalised eluruumid moodustasid 1922. aastal kõigi linnade eluruumidest kaks kolmandikku. Ka 1934. aastal oli enamik eluruume 1-3 toaga ja vähemalt 4-toalised eluruumid moodustasid neljandiku kõigist eluasemetest.

22. Rahvastik eluruumi tubade arvu järgi, 1989 ja 2000

23. Rahvastiku tiheliolek, 1989 ja 2000

24. 01.01.2006