Marika Korka, Valdek Järvpõld: Aruandlus 3.0
•Download as PPTX, PDF•
0 likes•1,068 views
Ettekanne Pärnu Raamatupidamiskonverentsil 2017 "Hea tava"
Recommended
Recommended
More Related Content
Similar to Marika Korka, Valdek Järvpõld: Aruandlus 3.0
Similar to Marika Korka, Valdek Järvpõld: Aruandlus 3.0 (7)
More from Statistikaamet / Statistics Estonia
More from Statistikaamet / Statistics Estonia (20)
Marika Korka, Valdek Järvpõld: Aruandlus 3.0
- 1. Aruandlus 3.0 Marika Korka AA3.0 projektijuht MTA
- 3. • Projekt on välja kasvanud riigiülesest nullbürokraatia algatusest. Projekt „Aruandlus 3.0“
- 4. D-DAY ehk restardipäev. Tõmbame aruandluse juhtme seinast!!!
- 5. TEEME OTSUSEID PIMEDUSES KOBADES??? KÕHUTUNDELE TUGINEDES???
- 9. on seadusandlusest tulenevate kohustuste täitmiseks nõutud informatsiooni kogumine või arvutamine ja edastamine riigile. HALDUSKOORMUS …
- 10. Andmete esitamise areng MTA, SA MTA, SA MTA, SA MTA ~ 200 MTA klienti esitas nii TSD 2016 ~ 84 000 MTA klienti esitas nii TSD 2016 ~ 17 000 MTA klienti esitas nii TSD 2016 ~ 400 MTA klienti esitas nii TSD 2016 AA3.0 EESMÄRK – LIIGUTADA ISIKUD SIIA GRUPPI
- 11. X-TEE Infosüsteemide andmevahetuskiht X-tee on tehniline ja organisatsiooniline keskkond, mis korraldab turvalist internetipõhist andmevahetust infosüsteemide vahel Andmeliikumise põhimõtted HAJUS ANDMEKOGUMINE • Superandmebaasi ja seda haldavat asutust ei looda • Andmed on hajutatud asutuste andmekogudes • Iga asutus kogub endale vajalikke andmeid, pakub sisulist kasutajatuge ja teeb oma arendused
- 12. • Ettevõtte infosüsteem suhtleb vahendajaga interneti kaudu. • Vahendaja töötleb ettevõttelt saadud andmeid ja kasutab nende põhjal X-tee teenuseid. • Vahendaja võib ka ise osutada X-tee teenuseid, mille poole pöördumisel pöördub vahendaja omakorda ettevõtte infosüsteemi poole.
- 13. • Olemasolevad võimalused ja formaadid säilivad, uued lisanduvad • Paber (SA, MTA) • Ekraanivormide täitmine (SA,MTA) • Faili üleslaadimine iseteeninduskeskkonnas (SA, MTA) • Faili kinnitatult edastamine X-tee kaudu (MTA) • Uue formaadi kasutuselevõtt Mis saab olemasolevatest võimalustest?
- 14. • Aruandluse esitamine automatiseeritakse ja andmed edastatakse otse kasutatavast tarkvarast. See tähendab seda, et enam ei pea minema konkreetse asutuse keskkonda andmeid sisestama. • Muutus andmete kogumise, liikumise ja struktuuri loogikas. • Algandmete sisestamise detailsus tõuseb jne • Riigile esitatavate andmete kvaliteet tõuseb Muutus tänasega võrreldes…
- 15. Info kvaliteet? Aruandlus on nagu Hiinast kauba tellimine? Ootus TegelikkusOotusTegelikkus
- 16. • Tee palgaülekanne LHV-s • Lisa ülekandele täiendavad rekvisiidid • Automaatne • deklareerimine • maksuarvestus • e-arve • Sihtgrupp ~38 000 MTA&LHV = TSD
- 17. • FIE-l võimalus kasutada, kui ta pole KMKR-is ja FIE-na tegutseb teisel alal • Juriidilisele isikule osutatud teenus maksustatakse lisaks juriidilise isiku tasandil määraga 20/80 • Kui isiku tulu ei ületa aastas 25 000, siis laekunud tuludelt kannab pank automaatselt 20% maksuametile • 25 000€ ületavalt summalt maksumäär 40%. • Makstav maks läheb sotsiaalmaksu, kogumispensioni ja tulumaksu katteks. Ravikindlustuse tekkimiseks peab kuu tulu olema vähemalt 1 300€ • Kasutaja ei saa ettevõtluskulusid maha arvestada • MTA kannab ettevõtluskonto omamise info TÖRi - avalik info • Enim kasulik neile, kellel puuduvad suured kulutused töövahenditele ja kelle tulu on piisavalt väike, et raamatupidamiskulud ei tasu end ära. Ettevõtluskonto füüsilisele isikule 2018 17 FOTO: Graafika: Postimees
- 19. •Milleks muudatused vajalikud? •Majandustehingute standardiseerimine •Majandustehingu põhine aruandlus •Miks just XBRL GL? •Mille poolest erinevad XBRL ja XBRL GL? •XBRL suunad Euroopas ja kogu maailmas Millest räägime?
- 20. •Miks on vaja nii palju aruandeid esitada? •Miks peab samu andmeid esitama mitu korda erinevatele ametkondadele? •Milleks neid andmeid kasutatakse? •Miks kõik aruanded erinevad? •Miks muudetakse aruandeid viimasel minutil? Peamised väljakutsed:
- 21. •Taksonoomia •Andmed vahetult majandustarkvarast •Grupeeritud info vajalike dimensioonide lõikes •Dimensioonid alati etteulatuvalt teada •Andmekaitseseaduse muudatus •Tarkvarade vaheline andmevahetus Majandustehingute standardiseerimine
- 22. •Asutus esitab majandustarkvarast koond majandustehingud •Vajalik taksonoomia eelolevaks aruande perioodiks imporditav •Ametkonnad koostavad saadud info põhjal vajalikud aruanded •Kogu info on standardiseeritud ja masintöödeldav Majandustehingu põhine aruandlus
- 23. • Iga uus info nõudis uut aruannet, iga täiendus aruande muutmist. • Uue skeemiga on aruande üldine ülesehitus paigas ning muutuvad klassifikaatorite valikud, äärmisel juhul lisandub uus klassifikaator, mis ei muuda ülesehitust. Konkreetne eelis
- 24. XBRL GL on info edastamise struktureeritud vorming, mis on XMLi põhine ning sobib äri- ja rahandusinfo kiiremaks, tõhusamaks ja väiksemate kuludega edastamiseks, töötlemiseks ja analüüsimiseks Esialgu on lahendatud palga ja tööjõukulude ning maksude infovajadus. Sama struktuuriga on aga võimalik edastada ka kogu EKOMAR ja muud maksuaruanded. Miks just XBRL GL?
- 25. Kasutades XBRL GL võimalusi on koostatud 4 erinevat infoblokki: Iga infoblokk on XBRL GL sõnumis omaette päis <gl-cor:entryHeader> • Aruandlus3 tekkepõhised tööjõukulud koos tundidega • Aruandlus3 tööjõumaksud (TSD lisa1 ja lisa2 • Aruandlus3 töötajate registri (TÖR) andmed • Aruandlus3 täiendav statistile info Palga ja tööjõu statistika ja maksude infoblokid
- 26. • Antud infoblokis edastatakse kogu tekkepõhine tööjõukulude infovajadus SA-le. • Vajaliku info edastuse detailsuse määrab SA. • Vastav infoblokk kuulub majandusliku sisu poolest tööjõukulude alla, seega on tegemist kontogrupiga gl- cor:accountMainID contextRef="now">WageAndSalaryExpense</gl- cor:accountMainID> • WageAndSalaryExpense on täna Eestis kehtiva taksonoomia palgakulu element. Tekkepõhised tööjõukulud
- 27. • Iga üksik detail gl-cor:entryDetail> sisaldab ühte arvulist näitajat. • Igal detailil võib olla palju erinevaid dimensioone e klassifikaatoreid <gl-cor:accountSub> • Vajalikud klassifikaatorid ja nende võimalikud väärtused kehtestab SA. Tekkepõhised tööjõukulud
- 28. Dimensioonide näide • gl-cor:accountSub >Eritasu öötöö eest< gl-cor:accountSubID >A11004< gl-cor:accountSubType >TKL2017ap< • </gl-cor:accountSub >Kokk< gl-cor:accountSubID >5120< gl-cor:accountSubType >AK2008ap< • gl-cor:accountSub >Saue linn< gl-cor:accountSubID >OV00000728< gl-cor:accountSubType >EE_ADS<
- 29. • Antud infoblokis edastatakse kassapõhised maksustatavad väljamaksed ja nendega kaasnevad maksud. • Iga väljamaksu liigi maksustatav summa on omaette detail ja klassifikaatorid kirjeldavad vajalikku infot. • Vastava infoblokki klassifikaatoreid haldab ja kehtestab MTA. Kassapõhised tööjõumaksud
- 30. • Antud infoblokk on eraldi päise all, sest erineb klassikalisest majandustehingust ning info edastamine vajadus on pidev, mitte kord kuus. • Siin edastatakse töösuhte alguse, peatamise ja lõpetamise info. • Vajalikke klassifikaatoreid haldab MTA Töötajate registri andmed (TÖR)
- 31. • Siin kajastatakse erinevat täiendavat infot, mida on vajalik koguda ning mis ei ole seotud otseselt palgakulu ega maksudega. • Näitena ’Vabade töökohtade arv’. • Vajalikke küsimusi haldab SA. Täiendav statistiline info
- 32. • XBRL – eXtensible Business Reporting Language, äri- ja finantsinfo edastamise platvorm • XBRL GL – eXtensible Business Reporting Language Global Ledger, majandustehingu kirjeldamise standard Mille poolest erinevad XBRL ja XBRL GL?
- 33. •XBRL Europ SBR töögrupp •Euroopa riikide aruandluse uuring •XBRL päevad Frankfurdis XBRL suunad Euroopas ja kogu maailmas
- 35. XBRL GL fail
- 36. Aruandlus 3.0 Andmete esitamise loogika Tauno Tamm Andmelao osakonna juhataja Statistikaamet
- 38. 25.09.2017
- 39. 25.09.2017
- 40. Tänane olukord • MTA-le edastatakse andmed vormide ehk aruannete kaupa, mis on vaja finants infosüsteemides (FIS aga ka ERP) eraldi seadistada (nii põhjad kui ka arvutuse valemid) • SA-le edastatakse andmed küsimustike ehk aruannete kaupa, mida tüüpiliselt FIS-des loodud ei ole ja tuleb andmed leida/arvutada käsitsi. Seejärel sisestatakse (ka laetakse) andmed SA keskkonda käsitsi
- 41. Edastatava kirje loogika ID D Konto K Konto …Partner Artikkel/Toode Kogus Summa Sum(Kogus) Sum(Summa)…Kl. Riik Kl. KN kood ID D Konto K Konto …Partner Artikkel/Toode Kogus Summa Kl. Riigid Kood Nimetus Partnerid Nimetus Aadress Riigi_id … Artiklid Kood Nimetus KN_kood_id … KN koodid Kood Nimetus
- 42. • FIS-des varustatakse kõik kirjed väljatöötatud taksonoomiaga (erinevate klassifikaatorite kogum) • Andmed edastatakse taksonoomia järgi summeeritud kirjetena XBRL GL standardile vastava failiga üle x-tee • Riigi vajaduste muutumisel on tüüpiliselt vaja uuendada taksonoomiat (täpsemini klassifikaatorite elemente) ja seadistada FIS-d uute elementide vastu Muudetud olukord
- 43. • Tänaste muutujate väljaarvutamise metoodiline raskus liigub ettevõtete pealt MTA/SA/EP peale • Selle võimaldamiseks tuleb osadel ettevõtetel, kelle kulu-tulu analüüs on täna pinnapealsem, hakata andmeid kirjeldama detailsemal tasemel (taksonoomia detailsusest lähtuvalt). Kuid samas võimaldab see ka ettevõtteid endid arendada ja tulu-kulu arvestust parandada Metoodika
- 44. 25.09.2017
Editor's Notes
- Hetkel esitatakse ettevõtjate poolt riigile palju erinevaid aruandeid erinevates formaatides ja erinevatel ajahetkedel. Mõningaid andmeid esitatakse ametitele dubleerivalt ning aruannete täitmine ja esitamine on erineva keerukusastmega või tehnilise lahendusega. Kui ettevõtja esitab riigile korduvalt samalaadset informatsiooni või peab esitama andmeid, mida tavapärase majandustegevuse käigus ei koguta või mis ei sisaldu majandusarvestussüsteemides, siis kaasneb aruandluskohustuse täitmisega täiendav kulutus. Vabastada aega ja raha aruannete esitamise arvelt Vältida dubleerivat info esitamist Lihtsus, kiirus ja mugavus info esitamisel (automatiseerimine) Esitada infot, mis tekib ettevõtja tavapärase majandustegevuse käigus Selgitust miks kogutavad andmed vajalikud on Eesti Pank - osaluse skoop Riikliku statistika vajaduse andmekorje ehk 3 aruandevormi tavaettevõtetele vorm E ehk tavaline äriettevõtetele rakendatav aruanne vorm T ehk transpordiettevõte vorm K ehk kindlustusettevõte Valimi ulatus ~3 000 ettevõtet Kvartali andmeväljade arv ~240 000 välja jääda kõik järelvalvelised asutused, kes annavad informatsiooni Finantsinspektsioonile, kuna krediidiasutustega on suhtlus automatiseeritud ning andmeid võetakse automaatselt otse kommertspanga süsteemilahenduste kaudu välja. Projekti skoopi võiks lülitada Eesti Panga poolt riikliku statistika (lisaks SA-le, teeb riiklikku statistikat ka EP)SA tegemise vajadusteks andmekorje osa Tavaettevõtetel rakendatakse hetkel 3 aruandevormi – vorm E ehk tavaline äriettevõtetele rakendatav aruanne; vorm T e. transpordiettevõte; vorm K e. kindlustusettevõte. Aruandjaid on valimis 3000 umbes. Ühes kvartalis on umbes 240 000 täidetud andmevälja. EP ei küsi andmeid topelt, kui need on kätte saadavad mingite teiste kanalite kaudu. EP on statistikatootmisel meetodite valikul küll sõltumatu, kuid väljundite osas on otsekohalduvad määrused Euroopast ehk siis väljundid põhjustavad sisendit.
- Eeltäita Statistikaameti aruandevormid ja teha aruannete täitmine kasutajasõbralikuks. Suur osa infost, mida kasutajalt küsitakse on riigi erinevates registrites olemas. Samuti takerdub kasutaja mitmel korral Statistikaaruande esitamisel, kuna olid puudu vea- ja edukusteated ja veebirakendus ei ole kasutajasõbralik. Aeg oleks alustada projektiga, mis transformeerib Eesti esimeseks riigiks, kus kõik tšekid ja arved tuleb esitada (ka) digitaalselt. Kogu aruandlus tervikuna tuleb nullbürokraatia projekti käigus üle hinnata. Ettevõtetel lasub bürokraatia kasvades väga suur aruandluskohustus (Maksu- ja Tolliamet; Statistikaamet; Päästeamet; Tööinspektsioon; Keskkonnainspektsioon; Keskkonnaamet jm). Hinnanguliselt kulub erinevateks aruanneteks keskmises ettevõttes ca 1,5 töökohta aastas, mis on mittetootev tegevus. Iga aruande / andmete kogumise juures on oluline hinnata, kas tekkivast teadmisest on ka reaalset kasu; kas kogutavat infot kasutatakse millekski (kas andmete kogumisel on eesmärk-tulemus); kas ja kui palju kogub riik andmeid „igaks juhuks“; kas ehk kogub riik mingeid andmeid mitu korda. Võib olla et on andmeid, ilma milleta saab riik ka edaspidi suurepäraselt hakkama.
- infokohustuste täitmisele kulutatud ajast on seotud informatsiooni kogumisega, statistikaaruannete puhul ka arvutamise ning informatsiooni sisestamisega ettevõtjad peavad sarnaseid andmeid esitama erinevatele asutustele ja seda mitu korda – sisuliselt tähendab see olukorda, kus andmed dubleerivad üksteist, kuid ettevõtjal kulub mõttetult palju aega ja ressurssi samade andmete esitamiseks erinevatele asutustele. Võiks olla üks kasutajasõbralik, lihtne keskkond, kus ettevõtja saab esitada riigile kõik vajalikud andmed ilma korduvalt erinevatesse keskkondadesse sisse logimata. Mitmed aruanded võiks omavahel ühildada, näiteks töötamise registris olevad andmed ning Statistikaameti aruanne «Tööjõu liikumine, hõivatud ja vabad ametikohad». Kaotada tuleks sõidupäevikute täitmise nõue. Kaotada tuleks pakendiaruannete auditeerimise kohustus. Kuuaruanded võiks kokku liita kvartali- ja aastaaruandeks. Näiteks ettevõtja esitab andmed iga kuu majutatute kohta, kuid kvartaalsetes- ja aastaaruannetes küsitakse neid samu andmeid uuesti. Politsei- ja Piirivalveamet võiks saada info automaatselt töötamise registrist, seda olukordades, kus ettevõtja võtab tööle välismaalase, kes tuleb siis registreerida töötamise registris ja lisaks tuleb ka PPAd sellest teavitada. See võiks olla aga automaatne. Aruannetes võiks rohkem andmeid olla juba eeltäidetud. Nii kaoks aruannete dubleerimine. Üle tuleks vaadata erinevate, tarbijate informeerimiseks seatud kohustuste vajalikkus, mille sisuks on selgitada, millisele direktiivile või standardile toode vastab, kuid mida tarbija enamasti ei kasuta ega oska sellise infoga ka midagi peale hakata.
- Hajus andmekogumine on mõistlik, kuna siis ei teki superandmebaasi, mis suurendaks oluliselt riigi turvariski ning täiendavalt peaks tekkima superandmebaasi haldav asutus koos vastavate regulatsioonide ja taristuga (avaliku sektori paisumine).
- äikeettevõtja, robotite puudumine võib kahjustada ka teie äri Pilvetehnoloogia toimib suure võrdsustajana. IT lahendused on muutunud lihtsaks ja kättesaadavaks. Ka väikesed ettevõtted saavad endale lubada lahendusi, mis olid kunagi vaid suurte ettevõtete pärusmaa. Tänapäeval piisab sellest, kui võtta taskust krediitkaart, maksta iga kasutaja eest umbes 10 eurot kuus ja ettevõtte käsutuses on e-mail, grupitöötarkvara, videokonverentsid ja kõik vajalikud kontoritööriistad. Natuke keerulisem oli meie jaoks paika panna elektroonilist infovahetust suuremate klientidega, aga seegi ei nõudnud üle jõu käivat investeeringut ega kuudepikkust projekti. Miks see oluline on? 21. sajandi arvutiprogrammid ei toimeta enam abstraktsete objektidega arvuti mälus, vaid liigutavad tegelikke objekte tegelikus maailmas. Selliseid programme kutsutakse robotiteks. Jah, me oleme tugev IT maa, aga sujuvalt töötavad IT lahendused ei ole enam konkurentsieelis. See on eeltingimus tegutsemise alustamiseks. Edukaks läbilöömiseks on vaja võimekust toota odavalt ja kvaliteetselt ning seda ei ole enam võimalik teha toetudes odavale tööjõule. Kogu maailm vaatab robotite poole. Hiinas investeeritakse miljardeid tööstusrobootikasse ja Foxconn on lubanud lähiaastatel oma tehastes tööle panna miljon robotit. Samal ajal vaatame meie triviaalsetele automatiseerimislahendustele kui mustale maagiale, mille eest tuleb šhamaanile pool oma karja ohverdada. Tulemuseks on kiiresti kasvav lõhe meie tegeliku võimekuse ja turu ootuste vahel. Väga kulukas sisenemisbarjäär muudab robotid meie väike-ettevõtetele kättesaamatuks ja ilma robotiteta jäävadki need väike-ettevõtted ebaefektiivseteks väike-ettevõteteks.
- Mõeldud füüsilisele isikule, maksud saavad tasutud automaatselt ja nö taustal - üks spetsiaalne konto pangas - FIE-l võimalus kasutada, kui ta pole KMKR-is ja FIE-na tegutseb teisel alal Juriidilisele isikule osutatud teenus maksustatakse lisaks juriidilise isiku tasandil määraga 20/80 - eesmärk vältida TL ja VÕS lepingute kunstlikku ettevõtluskontole üleviimist Maksumäär 20% brutosummalt, pank broneerib automaatselt (25000€ ületavalt summalt maksumäär 40%) ja kannab TSD tähtpäevaks MTA-le - tasutud summast moodustab TM 20/55, SM 33/55, KOPS 2/55 - ravikindlustuse tekkimiseks peab kuu tulu olema vähemalt 1300€ MTA kannab ettevõtluskonto omamise info TÖRi, see info on avalik
- XBRL on keel, mille abil toimub äri- ja rahandusalase informatsiooni elektrooniline kommunikatsioon. See kiirendab ja lihtsustab andmete edastamist, töötlemist ja analüüsimist ning võimaldab kokku hoida kulusid. XBRL on lühend inglise keelsest terminist eXtensible Business Reporting Language, mis tõlkes tähendab laiendatav rahandusalaste andmete aruandluskeel. Tegu on “XML” keelte perekonda kuuluva terminiga, mis on muutumas standartseks informatsiooni vahetamise vahendiks internetis. XBRL'i idee on lihtne. Selle asemel, et kohelda finantsandmeid kui ühtset teksti, nagu see on tavalistel internetilehtedel või prinditud dokumenditel, annab XBRL keel igale andmeühikule identifitseeriva tag'i (märgendi), mis hiljem võimaldab arvutil andmeid lihtsalt ja kiirelt töödelda. Näiteks, Raha väärtusele on XBRL aruande failis juurde lisatud märgend CashAndCashEquivalents, mille järgi arvuti hiljem tunneb ära, et antud number tähistab Raha. XBRL taksonoomia on kogumik elemente, mille abil märgendatakse andmeühikuid. Igal riigil on oma raamatupidamise reeglid, seega võib erineda ka taksonoomia. Alates 01.01.2010 on Eestis registreeritud ettevõtetel kohustuslik esitada oma majandusaasta aruanded kindlal viisil Äriregistri Ettevõtjaportaalis. Selle tegemiseks on kaks viisi: 1. sisestada kõik andmed käsitsi 2. laadida üles andmed XBRL failis ja puuduolevad andmed käsitsi sisestada. Aruannete taksonoomia on välja andnud Rahandusministeerium ja see on ametlik ning kohustuslik. See tähendab, et ettevõtted peavad looma seosed oma vanade aruannete ning uue formaadi vahel
- tõestasid, et kogu maailmas tegeletakse väga aktiivselt nii majandusaruannete kui ka majandustehingute standardiseerimisega, mis lisaks ühe riigi sisesele kooskõlastusele võimaldaks ka rahvusvahelist aruandluse ühtlustamist
- Kasutatud on Stiigo, Erply, SimpleBooks ja SmartAccounts tarkvarade veebilehtedel olevaid näidispilte