Kogumiku „Sotsiaaltrendid“ esitlusel 11.01.2017 rääkis Tiiu-Liisa Rummo leibkondade vaesusest nii rahalise sissetuleku põhiste kui ka enesehinnanguliste vaesusnäitajate kaudu.
4. Sotsiaalse ilmajäetuse komponendid, 2015
11.01.2017
Omab regulaarset
vaba aja harrastust
Omab kodust
internetiühendust
Muretseb läbikulunud
riiete asemel uued
Käib vähemalt kord kuus sõprade või
sugulastega koos söömas/joomas
Kulutab igal nädalal teatava
summa ainult endale
Omab vähemalt kahte
paari välisjalatseid
0 10 20 30 40 50 60 70 80 90
%
Leibkond on
suhtelises
vaesuses
Leibkond ei ole
suhtelises
vaesuses
5. Püsivaesuse määr Euroopa Liidus, 2014
11.01.2017
Rumeenia
Bulgaaria
Leedu
Kreeka
Hispaania
Itaalia
Portugal
Eesti
Läti
Poola
Malta
EL-28
Slovakkia
Belgia
Iirimaa
Saksamaa
Sloveenia
Luksemburg
Ungari
Austria
Prantsusmaa
Holland
Küpros
Soome
Rootsi
Suurbritannia
Taani
Tšehhi
0 2 4 6 8 10 12 14 16 18 20
%
6. Subjektiivne hinnang leibkonna
sissetulekule soo järgi, 2014
11.01.2017
Elan leibkonna praeguse
sissetulekuga mugavalt ära
Saan leibkonna praeguse
sissetulekuga hakkama
Leibkonna praeguse sissetulekuga
on raske toime tulla
Leibkonna praeguse sissetulekuga
on väga raske toime tulla
0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100
%
Mees
Naine
7. Subjektiivne hinnang leibkonna
sissetulekule vanuserühma järgi, 2014
11.01.2017
0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100
%
15–25
26–35
36–45
46–55
56–65
66 ja vanemadElan leibkonna praeguse
sissetulekuga mugavalt ära
Saan leibkonna praeguse
sissetulekuga hakkama
Leibkonna praeguse sissetulekuga
on raske toime tulla
Leibkonna praeguse sissetulekuga
on väga raske toime tulla
8. Subjektiivne hinnang leibkonna
sissetulekule koduse keele järgi, 2014
11.01.2017
0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100
%
Eesti keel
Vene keel
Elan leibkonna praeguse
sissetulekuga mugavalt ära
Saan leibkonna praeguse
sissetulekuga hakkama
Leibkonna praeguse sissetulekuga
on raske toime tulla
Leibkonna praeguse sissetulekuga
on väga raske toime tulla
9. Kokkuvõte (1)
Suhtelises vaesuses elas 2015. aastal 21,3%, absoluutses vaesuses
3,9%, materiaalses ilmajäetuses 12,8% ja sügavas materiaalses
ilmajäetuses 4,5% elanikest.
Püsivaesuses elas 2014. aastal 11,2% Eesti elanikest, mis on Euroopa
Liidu keskmisest rohkem (EL-28 – 10,3%).
Sotsiaalses ilmajäetuses elavad rohkem elanikud, kes on ka suhtelises
vaesuses. Näiteks vaesuses elavate inimeste hulgas oli vaba aja
harrastus 48%-l, kuid mittevaestest 67%-l.
Naised hindavad oma majanduslikku toimetulekut raskemaks kui
mehed (nendest elanikest, kes väitsid, et oma pere sissetulekuga on
väga raske toime tulla oli naisi 63% ja mehi 37%).
11.01.2017
10. Kokkuvõte (2)
Kõige raskem on oma sissetulekuga toime tulla
vanemaealistel (nendest elanikest, kes väitsid, et oma
pere sissetulekuga on väga raske toime tulla oli vähemalt
66-aastaseid 31%).
Suuremates toimetulekuraskustes on elanikud, kelle
koduseks keeleks on vene keel (nendest elanikest, kes
väitsid, et oma pere sissetulekuga on väga raske toime
tulla oli koduse keelena vene keelt kõnelevaid inimesi 61%
ja koduse keelena eesti keelt kõnelevaid inimesi 39%).
11.01.2017