1. LOOMSED KIUD II
Siid
Materjal ajakirjast “Käsitöö” suvi 2008 piret valgu artikli põhjal

2. Siid
• Siidiliblika röövik toitub mooruspuu lehtedest
• Tekitab näärmete abil enda ümber kookoni
• Kui aeg on käes rebitakse otstarbe täitnud
kookon katki ,sellest väljuks liblikas ning
eluring hakkab otsast peale.
• Paljud röövikud aga liblikaks ei saa –enne
segab inimene vahele, kes nende kookoni lahti
kerib ja sellest siidi, maailma luksuslikumat
kangast valmistab.

3. siid
• Koosneb kahest valkainest fibroiinist ja
liimainena toimiv seritsiin
• Keevas vees pehmeneb kookoni kooshoidev
seritsiin ja kookon keritakse lahti lõngadeks
• Lahtikerimisel ühendatakse tavaliselt 5-10
filamentkiud –saadus toorsiidniiti nim.
greežiks
• Siidi filamentkiud on pikk,ühtlane, jätkuv kiud

4. siid
• Lõnga valmistamiseks kasutatakse vaid
keskmist kvaliteetsemat osa
• Kookoni välimine ja sisemine kiht eraldatakse
harjade abil,kraasitakse staapelkiuks ja
kedratakse lõngaks.
• Kiud saab iseloomuliku siidja läike pärast
materjali aluselises lahuses keetmist,mille
tulemusel eemaldatakse seritsiin

5. Siidi omadused
• Siid on halb soojusjuht, seob palju liikumatut
õhku seega on väga soe materjal.
• Siid omab hästi niiskust (isegi kolmandiku oma
kaalust) ilma et tunduks kehal märjana
• Õhku laseb hästi läbi, kuivana võib
elektriseeruda
• Tänu kergusele,elastsusele-ei kortsu
• Sobib rõivaste ja sisustustekstiilide
valmistamiseks

6. omadused
• Siid kiud on väga tugev,ei talu hõõrdumist
• Tuleb pesta sageli ja ettevaatlikult-mustus ja
higi võivad kiudu kahjustada

7. hooldamine
• Kasutada villapesu vahendit
• 30* juures käsitsi või õrnpesu programmi
• Pikemaajaliselt talub 120-130*c üle 170* kuumus
hakkab kiudu kahjustama
• Tsentrifuugimist ega trummelkuivatust ei soovitata
• Siid kangast on soovitav triikida märjalt või niiskelt
• Päikese valgus muudab siidi hapraks,seetõttu ei sobi
õhuke siid kardinateks,paksem kangas peab kauem
vastu
• Keemilist puhastust talub siid hästi

8. Teised siidid
• Saadakse ämblike ja isegi karploomade
niididst
• Vahemeres elavatelt karploomadelt saadav
nn. meresiid

9. Erinäolised siidkangad
• Toorsiid-mati pinnaga ,jäik ja halva langevusega
• Raskendatud siid- metallsooladeabil raskemaks
muudetud,et langevust parandada
• Liivapestud siid- virsikukoorele sarnanev kangas
,mille sametine pind on lihvitudliiva või lihv
pinnaga kalandrite abil
• Souple –siid seritsiinist pooleldi puhastatud
• Ercu-siid
Kollaka värvusega läiketa siid

10. Siidkangad,mille sisse on segatud teisi
kiude
• Bourette-paks ja nupulise pinnaga kangas-kedratud
kookoni jääkidest kraasimisel saadud lühikestest
kiududest
• Brokaat- kootud värvilistest või metaliseeritud
lõngadest, atlaskoelised keerukad mustrid
• Damast suuremustriline, tavaliselt ühevärviline kangas
• Gaas- väga kerge ja hõre,sifooni sarnane
Jäikukus tuleneb omavahel keerdunud lõimelõngadest
• Habutai- algselt jaapanis käsitelgedel kootud väga
kerge hiina siidile sarnanev-siidi kraasjääkidest
kedratud lõng

11. nimetused
• Hiina siid- oli algselt hiinast pärit õhuke ja pehme
,käsitsi kootud ebaühtlase koega käsitsi kootud
kangas
• Honan on paremat sorti pongeesarnane metsik
siid,tehakse Honanis kasvatatud metsikute
liblikate kiust
• Kreppdešiin (krepp)žoržett, sifoon mati pinnaga
tugeva keeruga krepplõngadest , tavaliselt labase
koeline kangas,mille koe ja lõimelõngades on
kasutatud eri suundades korrutatud lõngu

12. Kangaste nimetused
• Organdi,organza,organsiin ja vuaal- on
läbikumavad,õhukesed ja jäigad kangad
• Pongee oli algselt Hiina käsitsi kootud toorsiid.
Tänapäeval ka seritsiinist puhastatud läikiv
,labane kangas
• Satiin tihe kangas,mille siledus ja läige tulenevad
atlasskoest ning filamentkiudude ühlasest pinnast
• Taft- tihe ja jäik, veidi koetriibuline ,vähese
langevusega ,labasekoeline kangas