Tants intellektuaalomandi ümber
•
0 likes•74 views
1. külalisloeng TTÜ kursusel "Tarkvaratehnoloogiad" (MMT5790).
Recommended
More Related Content
More from Kaido Kikkas
More from Kaido Kikkas (20)
Tants intellektuaalomandi ümber
- 1. Tants intellektuaalomandi ümber Kaido Kikkas TTÜ IT kolledž 17.09.21 Kaido Kikkas 2021. Käesoleva dokumendi paljundamine, edasiandmine ja/või muutmine on sätestatud ühega järgnevatest litsentsidest kasutaja valikul: * GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi versioon 1.2 või uuem * Creative Commonsi Autorile viitamine + Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsents (CC BY-SA) või uuem
- 2. 2 Alguseks paar küsimust/väidet suurele ringile (iseendale vastamiseks) □ Autoriõigus tuleb endal vastavast ametist taotleda □ Kui netis pole mingi sisu kohta mingit juriidilist märget, siis seda võib vabalt kopeerida □ Autorikaitse süsteem kehtib ühtmoodi kogu maailmas □ Kui praegune autorikaitsesüsteem ära muuta, siis jäävad autorid nälga ja keegi enam midagi ei loo □ Ubuntu Linux, Firefox ja LibreOffice võivad vabalt homme tasuliseks minna
- 3. 3 Lahtiütlus e. diskleimer □ Selle jutu rääkija on senise valdava WIPO süsteemi suhtes päris kriitiline (ja elab viimased 20+ aastat “pingviini seljas”) □ Selle jutu rääkija on päris kriitiline ka marksismi, kommunismi ja kogu muu vasakpoolsuse suhtes (ehk “muudame ära” ei tähenda “kõigile tasuta õlut, tosse ja Windowsi”) □ Siin loengus on püütud ära katta nii praegune süsteem kui ka mõningad alternatiivid □ JÄRELIKULT ON TEGEMIST ÜHE VAATEGA TEEMALE, MITTE ABSOLUUTSE TÕEGA
- 4. 4 Alguseks kaks printsiipi □ (et tähtsam näida, ütleme need tarkade inimeste keeles…) □ Pacta sunt servanda – leppeid tuleb täita, vastasel juhul kogu õigussüsteem lihtsalt ei tööta □ Ignorantia iuris non excusat – seaduse mittetundmine ei vabasta selle täitmisest (kes on enda Windowsi litsentsi läbi lugenud…?)
- 5. 5 Erinevad arusaamad □ Laias laastus tänapäeval kolme liiki: ◊ Kehtiv süsteem on mõistlik ja tõhus (paljude riikide “ametlik” seisukoht) ◊ Suure osa praegustest põhimõtetest võiks muudetud kujul alles jätta, “intellektu- aalomand” terminina on ebaõnnestunud ◊ Nii termin kui selle taga olevad juriidilised arusaamad vajavad väljavahetamist
- 6. 6 “Intellektuaalomand” □ Peamine kriitika termini suhtes on kahel suunal: ◊ Selle alla üritatakse mahutada asju, mis on olemuslikult liiga erinevad (patent, ärisaladus, autoriõigus) – paralleelnäide võiks olla “Aafrika riigid” (miks mitte ka Euroopa – näiteks Norra ja Rumeenia) ◊ See on üha enam muutunud “laetud” propagandaterminiks (vastukaaluks on pakutud “imaginaaromandit”) □ Lisaks heidetakse kogu süsteemile ette väga erinevaid puudujääke
- 7. 7 Kaks õigussüsteemi □ Tsiviilõigus (civil law) – rooma õigusest arenenud, kasutusel Mandri-Euroopas (sh EL õigus) □ Tavaõigus (common law) ehk kaasuseõigus (case law) – angloameerika õigusruum (kunagine Briti impeerium) □ On ka hübriidseid süsteeme (Filipiinid, Quebec Kanadas ja Louisiana USA-s)
- 8. 8 ... □ Tsiviilõigus lähtub kirjapandud seadustest (koodeksitest), arvestab rohkem üldiste põhimõtetega □ Tavaõigus on juhtumipõhisem, arvestab samalaadsete varasemate juhtumite (pretsedentide) kogemust, kohtuniku ja kohtu roll otsustamises on märksa suurem
- 9. 9 Senine arusaam ● World Intellectual Property Organization defineerib „intellektuaalomandit” kui inimese vaimse tegevuse resultaati: ideed, leiutised, maalid, raamatud... ● IO kui õigus on WIPO arusaamade järgi seotud ● kirjandus- ja kunstiteostega ning teadustöödega; ● interpreetide poolt esitamisega, fonogrammidega, raadio- ja teleülekannetega; ● leiutistega; ● teadusavastustega; ● tööstusdisainiga; ● kauba- ja teenindusmärkidega, kaubanduslike nimede ja tähistega; ● kaitsega kõlvatu konkurentsi vastu ● ja muude õigustega, mis tulenevad intellektuaalsest tegevusest tööstuse, teaduse, kirjanduse ja kunsti alal.
- 10. 10 WIPO IO mõiste □ Defineeritud paljude materiaalse omandi tunnustega - võib üürida, rentida, olla ostu- müügi lepingu objektiks, tasuta üleandmiseks jne □ Kõige tähtsam erinevus - ei saa määrat-leda füüsi(ka)liste parameetrite alusel □ Põhiprobleem: ei loe mitte niivõrd IO objekti omadused (kvaliteet), kuivõrd välised tegurid (loe: parem advokaat ja rohkem nutsu)
- 11. 11 Erisused □ Õiguste tähtajalisus - seadusandluses fikseeritud tähtaja jooksul on õiguste omanikul võimalus saada loomeresultaadi kasutamisest tulu, selle tähtaja möödumisel muutub resultaat kõigile vabalt kasutatavaks. Paraku on enamikul juhtudel probleemiks tähtaja pikkus... □ Õiguste territoriaalsus - loomingut ja sellest tulenevaid õigusi kaitstakse ainult riigi territooriumil selle riigi alaliste elanike suhtes (lisaks rahvusvahe- lised lepped) □ Probleem: ühe riigi malli surutakse teistele peale (ACTA jpt) ja tähtajad pikenevad järk-järgult
- 12. 12 Ülevaade WIPO käsitlusest □ Tööstusomand ◊ Patent ◊ Kasulik mudel ◊ Tööstusdisain ◊ Kaubamärk ◊ Ärisaladus □ Litsents □ Autoriõigus
- 13. 13 Patent □ Leiutajale vastava ameti poolt taotluse alusel kinnitatud ajutine monopoolne õigus □ Kindla tähtajaga (tüüpiliselt 20 aastat) □ Eeldab ◊ Uudsust võrreldes olemasolevate lahendustega ◊ Reaalset kasutatavust (makaronipuurile ei anta) □ Põhiprobleem: ei garanteeri võimalust ise teha, kuid välistab teiste poolt tegemise - paljudel juhtudel suur arengupidur (blokeerivad patendid) □ Teine probleem: 20 aastat on digiajastul… igavik
- 14. 14 Kasulik mudel □ Vahel nimetatud ka „väikepatendiks“ - mõeldud esialgsele tulemusele või prototüübile □ Madalamad nõuded □ Tähtaeg lühem (enamasti 10 aastat) □ Probleemid on sarnased patentide omadega
- 15. 15 Tööstusdisain □ Mõeldud tagama mingi toote väljanägemise või eripärase kujunduse (mis ei tulene üksnes toote funktsioonist) kaitset järeletegemise eest □ IT-maailmast pakub mitmeid häid näiteid Apple □ Euroopas registreeritav kuni 25 aastaks (5 aasta kaupa) □ Põhiprobleem on hägususes – kui palju on vaja, et olla „piisavalt erineva väljanägemisega“? Kes otsustab (disainer, tehnoloog, ametnik, jurist)?
- 16. 16 Kaubamärk □ Sõna, nimi, sümbol või kujund, mida kasutatakse kaupade turustamisel kaupade allika äranäitamiseks ja teiste tootjate kaupadest eristamiseks □ Trade mark, service mark ==> e.k. "kaubamärk" □ Kaubamärgi õiguslik alus välistab sarnase (segiaetava) märgi kasutamise teiste poolt, kuid iseenesest ei takista teisi tegemast sama kaupa või pakkumast sama kaupa/teenust täiesti teise kaubamärgi all □ Probleem: isegi oma põhiidee osas ei ole kuigi efektiivne (Adibas, Niki jt omaaegse Kadaka turu tooted, aga ka “Pad vs Tab” jpm)
- 18. 18 Ärisaladus □ Info, mille väärtus sõltub tema salastatusest □ Fikseeritud tähtaeg puudub! □ Seadus kaitseb, kuni pole ◊ omaniku enda poolt avaldatud (ei loeta enam saladuseks) ◊ tuletatud lõpp-produktist ◊ teiste poolt iseseisvalt avastatud □ NB! Saladuse taastamine on igal juhul raske! □ Ehk tuntuim näide IT sfäärist – Windowsi lähtekood (leketega kaasneb suur lärm) □ Võrdluseks: vaba tarkvara ärimudelite puhul kas puudub üldse või on teisejärguline (võib puudutada tuletatud tooteid või meetodeid) □ Tarkvara puhul on üliraske tuvastada, kuidas lekkis
- 19. 19 Litsents □ Litsents on sisuliselt toote või lahenduse kasutus- ja/või tootmisluba, mille väljastab toote looja/omanik □ Mitmeid eri liike, IT-valdkonna litsentsid on enamasti lihtlitsentsid □ Tarkvara- ja võrgusisulitsentsidest tuleb juttu veidi hiljem □ Põhiprobleemid: õiguste kunstlik kitsendamine ja “advokaadikeelsus”
- 20. 20 Autoriõigus □ Algselt (alates ca 1710) õigus trükkida/paljundada □ Teos peab olema originaalne, mingis objektiivses vormis ning kuuluma kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonda □ Erinevused tööstusomandist: tekib automaatselt, palju pikem tähtaeg (tänapäeval kuni 100 aastat peale autori surma!), ◊ mandri-Euroopa õiguses: lisaks pika tähtajaga varalistele ka tähtajatud moraalsed õigused ◊ angloameerika õiguses: on võõrandatav, fair use ehk väikeses ulatuses vabakasutus, public domain ehk avalik omand □ Probleem tekib peamiselt n.ö. rakendussätetega
- 21. 21 WIPO süsteemi põhihädasid □ “Jänese sõbrad ja sugulased” ehk naaberõigused (produtsendi kolmas assistent tahab ka torti saada!) □ “Paragrahvi-papi ja Interneti-põnn” ehk seadused reageerivad dünaamilisele digimaailmale liiga aeglaselt □ “Laia profiiliga ämmaemand-keevitaja” - Patendiametnikud peavad olema universaalid. Paraku ei ole, tulemuseks on suur hulk selge liiaga antud patente (vt https://webshop.ffii.org)
- 22. 22 WIPO lappimine □ Kriitikat on tulnud paremalt ja vasakult, kokkuvõtlikult on peamised soovitused: ◊ Tähtajad vastavusse digiajastuga (kõvasti lühemaks) ◊ Õiguste registreerimine palju täpsemaks ja kompetentsemaks ◊ Naaberõigusi kõvasti piirata ◊ Blokeeriva kasutuse võimaluse kaotamine või kõva piiramine ◊ Riikide (peamiselt USA) mudelite mehaanilise ekspordi lõpetamine
- 23. 23 Alternatiivid □ Muuhulgas ◊ Vaba tarkvara liikumine ◊ Creative Commons ja vaba võrgusisu (sh OER ehk avatud õppematerjalid) ◊ Piraadid ja kopimism :)
- 24. 24 Vaba tarkvara □ Tegelikult oli ca 30 esimest aastat (1970-ndate keskpaigani) tarkvara vabalt leviv – see oli riistvara täiendtoode □ Ärivara muutus valdavaks alles Apple’i ja Microsofti tulekuga □ Vaba mudeli tagasitulek sai hoo sisse Linuxi sünniga 1991. aastal □ Vabadest litsentsidest veidi lähemalt allpool □ Kaks erinevat koolkonda: ◊ Free software – idealistid (fsf.org) ◊ Open source – pragmaatikud (opensource.org)
- 25. 25 Kaks määratlust □ FSF: ◊ “Free software” means software that respects users' freedom and community. Roughly, it means that the users have the freedom to run, copy, distribute, study, change and improve the software. Thus, “free software” is a matter of liberty, not price. - https://www.gnu.org/philosophy/free-sw.html □ OSI: ◊ Vt https://opensource.org/docs/osd
- 26. 26 Vaba võrgusisu □ Veebi ja hiljem sotsiaalmeedia tulekuga tekkis hulk võrgus asuvat materjali, mis ei olnud tarkvara □ Vaikimisi kehtib veebis range autoriõigus! □ David Wiley 1998: Open Content □ Larry Lessig 2001: Creative Commons (litsentsidest tuleb juttu allpool) □ MIT 2002: OpenCourseWare □ ...
- 27. 27 Piraadid □ Alguses oli Pirate Bay – sisuliselt kõikvõimaliku kraami kopeerimise koht litsentside peale vilistades □ Siis sai sellest Rootsis poliitiline liikumine □ ...mis levis ka mujale (isegi Europarlamenti) □ Mingid naljavennad leiutasid kopimismi ehk paljunda- mise religiooni (2012. aastast Rootsis tunnustatud!) □ Üsna oluline teetähis oli aga Rick Falkvinge ja Christian Engströmi 2012. aasta raamat “A Case for Copyright Reform”, milles pakuti välja rida (piraatide kohta väga tasakaalukaid) muudatusi - vt https://falkvinge.net/files/2018/03/The_Case_for_C opyright_Reform.pdf
- 28. 28 Lühiülevaade tarkvara- ja sisulitsentsidest □ Üldine skaala tarkvara juures: ◊ Ärivara ◊ Jaosvara ◊ Omand-vabavara (tasuta tarkvara) ◊ Vaba tarkvara □ Vabade tarkvaralitsentside juures on oluline koht õiguste edasikandumisklauslil (copyleft) – määrab selle, mil määral tuleb tarkvara muutmisel või sellest uute edasiarenduste loomisel algse litsentsi tingimusi säilitada □ Idee “Üks vaba tarkvara kõik” võib olla suur viga!
- 29. 29 Copyleft □ Puuduv – tuletised võivad olla ka täiesti erineva litsentsiga. Litsentsid: BSD, MIT, X11, Apache □ Nõrk – üldiselt peavad tuletised minema algsega sama litsentsi alla, on aga erandolukordi. Litsentsid: GNU LGPL □ Tugev – sama litsentsi edasikandumine on nõutav. Litsentsid: GNU GPL, EUPL □ Ülitugev – tuletiseks loetakse ka veebipõhist kasutamist. Litsentsid: AGPL □ Puuduv/nõrk klausel eelistab arendajat (vabamad käed), tugevam aga kasutajat (vaba kasutuse jätkusuutlikkus)
- 30. 30 Creative Commons: põhimõtted □ Algne idee: anda võimalus laiendada vaba tarkvara sarnaseid põhimõtteid ka muule võrgusisule (N: õppematerjalid, kirjutised, slaidid jne) □ Iga litsentsi kohta on olemas nn Commons Deed – 1 lk pikk, lihtsas keeles ja tingmärkidega tekst – ja “advokaadikeelne”, kohtus vettpidav täistekst (pluss metaandmed otsinguks) □ Vt lähemalt veebist: https://www.creativecommons.org
- 31. 31 Creative Commonsi litsentsipere □ Kuus põhilitsentsi (lisaks on väiksemad): ◊ BY (Attribution) ◊ BY-SA (Attribution-ShareAlike) ◊ BY-NC (Attribution-NonCommercial) ◊ BY-NC-SA (Attribution-NonCommercial- ShareAlike) ◊ BY-ND (Attribution-NoDerivs) ◊ BY-NC-ND (Attribution-NonCommercial- NoDerivs) ◊ Hiljem lisandus CC0 – sisuliselt avalik omand
- 32. 32 CC BY-SA 4.0 Commons Deed
- 33. 33 Kokkuvõtteks □ Väga suur soovitus teemat edasi uurida □ Tasub tunda kogu spektrit – eriti oluline on kõigi võimaluste tundmine näiteks alustavas iduettevõttes □ Ärimudelid on omaette teema, kuid just uued ja hübriidsed mudelid on viimase aja trend □ Tarkvara puhul aitab vahel säästa üsna korralikult
- 34. 34 Edasilugemiseks □ WIPO süsteemi kohta: ◊ Diane Rowland, Uta Kohl, Andrew Charlesworth. InformationTechnology Law ◊ wipo.int ja autor.ee □ Alternatiivid: ◊ Yochai Benkler. The Wealth of Networks ◊ Lawrence Lessig. Free Culture ◊ Richard M. Stallman. Free Software, Free Society ◊ fsf.org, opensource.org, creativecommons.org
- 35. 35 Aitäh kuulamast! Need slaidid leiab aadressilt https://www.slideshare.net/UncleOwl