Ettekanne Turvalise Interneti päeval IT kolledžis 11.02.14.

1. Mis kinni ei jää,
saab kinni löödud
Kaido “Kakk” Kikkas
EIK / TLÜ
Turvalise Interneti päev
11.02.14
Kaido Kikkas 2014. Käesoleva dokumendi paljundamine, edasiandmine ja/või muutmine on sätestatud ühega
järgnevatest litsentsidest kasutaja valikul:
* GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi versioon 1.2 või uuem
* Creative Commonsi Autorile viitamine + Jagamine samadel tingimustel versioon 3.0 või uuem Eesti litsents (CC BYSA)

2. Idamaine tarkus: lihtsalt küsi
●
Tüng Shui meister Hui Junn Laxti õpetab:
“Aktiveeri enda rikkusekolle ükskõik millises
rahvarohkes ruumis, vehkides seal tohutu
kööginoa ja sildiga, kuhu on kirjutatud
“ANDKE KÕIK OMA RAHA MULLE””
–
Rohan Candappa,
“Väike Tüng Shui käsiraamat”

3. PIBKAC
●
Heal lapsel mitu nime:
–
–
PICNIC (problem in
chair, not in computer)
–
●
PIBKAC, PEBKAC,
POBKAC...
ID-10T error
Automehaanikud räägivad
lahtisest mutrist rooli taga,
raadioinimesed lühisest
kõrvaklappide vahel...
http://somethinggeeky.com/program
ming-t-shirts/pebkacmenstshirt

4. Tegelikult on tõsine jama
●
Kujutage ette üht koledat muinaslugu:
–
–
… ja kõik autokoolid...
–
●
Kuri nõid tegi “PINN!!”.. ja kaotas ära kõik
liiklusmärgid...
… ja enamiku liikluspolitseist takkapihta
SIIS NÄEB LINNALIIKLUS VÄLJA
PEAAEGU NAGU INTERNET

5. Saage tuttavaks: Valdo Vänt
●
●
●
●
●
Tore lihtne mees, pereisa, ametilt mehaanik
Valdo otsustab Ülemiste keskuses šopates
perele uue arvuti osta – hea diil, printerskanner anti kauba peale ja kõik tarkvara oli
kohe kaasas
Valdo pakib arvuti lahti, järgmisel päeval
paneb patsiga poiss neti sisse
Paar päeva on kõik kena (lapsed on sillas)
Siis hakkab arvuti aeglaseks kiskuma,
krõbistab pidevalt kettaga ja ilmuvad mingid
uued asjad

6. PIBKAC – aga millise tooli vahel?
●
Valdo Vänt ajas asju
–
–
●
●
tarkvarategijatega (enamasti läbi arvutimüüja)
–
●
arvutimüüjaga
võrguteenuse pakkujaga
Tema turvalisus ei huvitanud mitte kedagi
Tulemus paistab näiteks siit:
http://www.securelist.com/en/analysis
Kole lugu: õppejõud ja tema arvuti

7. Teistsugune aeg
●
●
●
Tänapäeva sõjas on kasulikum vastast
vigastada kui tappa – jääb teistele
koormaks!
Niisamuti ei kohta täna enam vana aja viirusi,
mis vormindasid kõvaketta päästmatult üle
Tänane põhieesmärk – ohvri masin peab
jääma tööle (vahel isegi lapitakse sel
turvaaugud ära!) ja täitma ründaja antavaid
ülesandeid (põhitööna – kui aega üle jääb,
võib ka endist omanikku teenindada)

8. Boss käsib, jüngrid hüppavad
●
Tänapäeva häda - iga kurja geeniuse kohta
on olemas suur hulk skriptijuntsusid (ingl k.
script kiddie), kel
–
–
pole elu
–
●
pole erilisi oskusi ega teadmisi
see-eest on roppumoodi vaba aega
KÕIGE OHTLIKUM TEGELANE
MAAMUNAL ON HÄSTIVARUSTATUD
LOLL

9. Valdo: valel ajal vales kohas
●
Valdo Vänt kui isik ei huvitanud tegelikult
mitte kedagi
●
Huvitas sobivalt kaitsmata arvuti
●
“Ära võta isiklikult!” (kaks lasku pähe)
●
Skriptijuntsu tüüpiline taktika on kammida
mingit võrgusegmenti, otsides mingit kindlat
turvaauku ja rünnates siis leitud sihtmärke
mingi valmisvahendi abil (tihti oma lõbuks,
üha enam on aga nad mõne suurema jõu
teenistuses – N: Russian Business Network)

10. “No ja siis...?”
●
●
●
●
Üsna tavapärane reaktsioon – “mina pole
tähtis nina, kes see ikka minu arvutit torkima
tuleb....”
“Ja kui tuleb, keda see minu arvuti pahavara
kotib?”
MIND!
Sest sinu arvuti ühineb tuhandete teiste
samasugustega mõnes botnetis – JA MINA
VÕIN JUBA SELLEGA PIHTA SAADA

11. Botnet
https://en.wikipedia.org/wiki/File:Botnet.svg

12. Mida sellega teha saab?
●
●
●
●
●
Saata väga suures koguses rämps- ja/või
petukirju
Korraldada teenusetõkestusründeid (denial of
service attack)
Murda lahti paroole
Lisaks muud huvitavat – tegemist on sisuliselt
omalaadse superarvutiga
Tänapäeval on tegu “teenusega nagu iga teine”

13. Eelmise aasta hinnad
●
Hind sõltub kaaperdatud arvutite asukohast:
–
USA-s: 1000 masinat 120$, 5000 masinat
550$, 10 000 masinat 1000$
–
Kanadas, Suurbritannias ja Saksamaal: 1000
masinat 80$, 5000 masinat 350$, 10 000
masinat 600$
–
Mujal Euroopas: 1000 masinat 50$, 5000
masinat 225$, 10 000 masinat 400$
–
Mujal maailmas: 1000 masinat 25$, 5000
masinat 110$, 10 000 masinat 200$
http://www.webroot.com/blog/2013/02/28/how-much-does-it-cost-to-buy-10000-u-sbased-malware-infected-hosts/

14. Mida sinu arvutiga teha saab
●
●
●
Hoida oma pornokollektsiooni – mõningat
sorti porno on vägagi plahvatusohtlik
Ladustada illegaalset tarkvara – BSA hakkab
põrkama ja koledaid hääli tegema
Tekitada kommunikatsioonikanal – näiteks
IRC-kanal varastatud krediitkaartidega
äritsemiseks
●
Saata hulgaliselt nahaalkirju
●
Rünnata kedagi (otse või vahelülide kaudu)
●
Netipanka kasutada (sinu arvega)

15. “Milleks paroolid?”
●
●
●
●
PIBKAC-i klassika :)
Üks tuntumaid näiteid Eestis: “kala” Eesti
Telefonis
“the four most-used passwords are: love,
sex, secret, and God” - The Plague
2013. aasta esikümme: 123456, password,
12345678, qwerty, abc123, 123456789,
111111, 1234567, iloveyou, adobe123
(http://gizmodo.com/the-25-most-popularpasswords-of-2013-god-help-us1504852434)

16. Kuidas peaks olema
●
2014. aasta seisuga:
–
–
vähemalt 2 numbrit
–
●
vähemalt 2 teises registris tähte (suur/väike)
–
●
vähemalt 15(!) märki pikk
vähemalt 1 kirjavahemärk
Lihtne, kuid piisavalt pikk on parem variant
kui keeruline ja lühike
Üks variant: reaalsetest sõnadest, ent jabura
tähendusega paroolilause (soovitavalt
täiendavate moonutustega)

17. Dumbuser@smartphone
●
●
●
Tavaliselt unustatakse ära, et tänane
nutitelefon on sisuliselt täisvõimsusega arvuti
Püsiv netiühendus, multimeedium, lisaks
erinevad sidevariandid – eriti aga
salvestamine ja asukoha määramine.
MÕNES MÕTTES OHTLIKUM KUI ARVUTI
Esmased asjad:
–
kõik mittevajalik välja lülitada / eemaldada
–
netiühendus töötab vaid siis, kui teda vaja on
–
suvalisi äppe ei paigalda!
–
kaitsetarkvara on üldjuhul hea mõte

18. Näoraamat
●
●
●
●
Üks suurimaid murekohti (ja mitte ainult siin)
on sõbranimekiri
Inimlikult arusaadav: “No kuidas ma teda
sõbraks ei võta, kui ta tahab?”
KAS SÕBRAD ON IKKA SÕBRAD?
Kaks varianti – mõlemad toimivad, aga mitte
läbisegi!
–
–
●
sõbralistis on ainult Päris Tõelised Sõbrad
sõbralistis on kõik, kes soovivad
SUHTUDA TULEB VASTAVALT!!!

19. Digifotokas
●
●
●
●
Tänapäeval võib tähendada nii video- kui
fotokaamerat, mobiili kui ka muid seadmeid
(sh läpakate veebikaamerad)
Ohtlik kombinatsioon on mobiilne
jäädvustamine ja automaatne üleslaadimine
– eriti FB-sse või mõnda muusse avalikku
paika ning koos asukohaandmetega
Päris kole näide: üks rootsi tüdruk ja tema
peika reisimas
Lihtsalt suur skandaal ühes USA koolis

20. “Lollidelt tuleb raha ära võtta”
●
●
●
Suurel osal inimestest lülitub raha lõhna
tundes osa ajust välja - ja see ei sõltu
vanusest, soost, rahvusest ega haridusest
Rusikareegel: kui midagi tundub liiga hea, et
olla tõsi, siis see ilmselt ongi nii
Mõned asjad, mida peaks endalt küsima:
–
miks mu sõber äkitselt inglise keeles räägib?
–
kuidas saab võita loteriil, kus pole osaletud?
–
kuskohast teab võõras onu Lagosest, kui tore
ja aus inimene ma olen?
–
...

21. “Kurat naerab, kui varas varga
tagant varastab” (eesti vanasõna)
●
●
●
Lads from Lagos vs
Mugu-baiters
Lugu Leiva ja Kala
misjonist
Lugu smurfidest, Paunost
ja tema koleda nimega
advokaadist
http://www.419eater.com/html/kothapalli_rao.htm

22. Kokkuvõtlikult
●
●
Itt ja nett on lahedad asjad
Igal asjal on omad ohud – ning ka head ja
kasulikud asjad võivad lolli käes kurja teha
●
Mõtle omaenese peaga
●
Ära torma teiste lollusi kohe kaasa tegema
●
Ära jookse kiire ja kerge raha järele
●
Õpi ise ja õpeta teisi

23. Edasilugemiseks
●
http://www.targaltinternetis.ee
●
http://www.päriseltkavõi.ee
●
Kevin Mitnicki raamatud
●
Johnny Long, “No Tech Hacking”
●
Emmanuel Goldstein, “Best of 2600”

24. Aitäh kuulamast
Slaidid leiab aadressilt
http://www.slideshare.net/UncleOwl