Ettekanne vaba tarkvara päeval Rahvusraamatukogus 26. septembril 2014

1. VVaabbaa jjaa ttaassuuttaa......??
Kaido Kikkas
IT kolledž / TLÜ
Vaba tarkvara päev
26.09.14
Kaido Kikkas 2014. Käesoleva dokumendi paljundamine, edasiandmine ja/või muutmine on sätestatud
ühega järgnevatest litsentsidest kasutaja valikul:
* GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi versioon 1.2 või uuem
* Creative Commonsi Autorile viitamine + Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsents (CC BY-SA)

2. MMõõnneedd aarrvvaammuusseedd
● alati tasuta
● võib teha mida iganes
● äri teha ei tohi
● jaosvara, vabavara, vaba tarkvara - mis seal
vahet on?
● kama, mida litsents ütleb... Kedagi ju ei huvita

3. NNeellii ppõõhhiikkrriitteeeerriiuummii
● vabalt kasutatav mistahes otstarbel
● vabalt levitatav
● vabalt muudetav
● vabalt levitatav ka muudetud kujul (ent
samadel tingimustel)

4. KKõõrrvvaalleeppõõiiggee:: nnaattuukkee tteerrmmiinniitteesstt
● Neid sõnu kasutatakse tänasel päeval palju,
seega siin väike esmatutvustus:
– Vaba tarkvara – vt eelmist slaidi
– Omandvara (omanduslik tarkvara) – kinnise
lähtekoodiga, tootena turustatav tarkvara
– Priivara – nullhinnaga omandvara
– Jaosvara – tasuta prooviajaga omandvara
– Tootjalukustus – tootja püüe panna klient sundseisu,
milles just selle tootja toodang on ainus või selgelt
eelistatav lahendus. Hea näide IT maailmast on
MS Office (eriti failivormingute kaudu)

5. VVääiikkee ppiillkk aajjaalluukkkkuu
● 60/70-ndate häkkerikultuur
● 70-ndad ja 80-ndate algus: äri murrab sisse
● Richard M. Stallman, MIT "viimane tõeline häkker"
● 1983 - GNU projekti algus
● 1989/91 - GNU litsents ehk GPL
● 1991 – Linux
● 1992/93 – Free/Open/NetBSD
● 1995 – LAMP, Apache, Red Hat
● 1996-97 - GNOME ja KDE
● 2001 – OpenOffice.org
● …

6. TTuunnttuummaadd lliittsseennttssiidd
● GNU GPL (versioonid 2 ja 3)
● GNU LGPL (versioonid 2 ja 3)
● BSD litsents
● MIT litsents
● Apache litsents
● Mozilla litsents (MPL)
● AGPL
● EUPL

7. NNiiii jjaa nnaaaappiiddii
● tasuta - enamasti küll, ent vaba tarkvara
määratlus ei keela selle müümist või
muudmoodi äritegemist, kui litsentsi tingimusi
järgitakse
● kopeeritav - jah, aga nõuab litsentsi
kaasapanekut ja lähtekoodi kättesaadavust
● muudetav - jah, aga ei nõua paljudel juhtudel
(k.a. GPL) "majasiseste" muudatuste
avaldamist (NB! Seda nõuab AGPL)

8. ÕÕiigguussttee eeddaassiikkaanndduummiinnee
((ccooppyylleefftt))
● puuduv - tuletist võib ümber litsentsida. N:
BSD, MIT, Apache
● nõrk - tuletis jääb üldjuhul sama litsentsi alla,
ent linkimine muu litsentsiga tarkvaraga on
lubatud. N: LGPL
● tugev - tuletis läheb samaväärse litsentsi alla.
N: GPL
● ülitugev - tugevale lisandub "teenusepakkuja
klausel". N: AGPL
NB! Tarkvara kombineerimisel jääb peale
tugevam aste!

9. AAvvaattuudd lläähhtteekkoooodd??
● Kaks lähenemist sisuliselt samale asjale
– Vaba tarkvara (free software) – eetilis-poliitiline
lähenemine (vaba, kuna nii on õige ja hää)
● Richard M. Stallman
● http://www.fsf.org
– Avatud lähtekood (open source) – pragmaatiline
lähenemine (vaba, kuna nii on mõistlikum)
● Linus Torvalds, Bruce Perens, Eric Raymond jt
● http://www.opensource.org
● Eesti keeles on “vaba tarkvara” pruugitud
laiema terminina, kattes mõlemad suunad

10. ÕÕppeettaammiinnee
● Millele peaks koolides vaba tarkvara
rakendades tähelepanu pöörama:
– Litsentside ühilduvus omavahel ja omandvara
kasutustingimustega
– Erinevalt omandvarast ei ole reeglina eraldi
“kooliversioone”
– Kindlasti tuleks kasutada ära võimalus anda
vaba tarkvara õpilastele koju kaasa
– Litsentsi- ja tooteülene õpetamine

11. ÄÄrriitteeggeemmiinnee
● Ärisfääris kasutatakse vaba tarkvara tegelikult
väga palju, sh Eestis
– Serverid (veeb, e-post jne)
– Arendus
– Testimine
– Andmeturve
● Arendajad peaksid vabu litsentse paremini
tundma (eriti õiguste edasikandumise eri
variante) - “üks vabavara kõik” võib tuua
kaasa üllatavalt suure paugu
● Põim- ja hübriidmudelid

12. KKookkkkuuvvõõtttteekkss
● Vaba tarkvara väärib paremat tundmaõppimist
● Litsentsid on kohati väga erinevad
● Ühilduvus on tähtis küsimus

13. AAiittäähh!!
http://www.slideshare.net/UncleOwl