3. This file was generated by an automated blog to book conversion
system. Its use is governed by the licensing terms of the original
content hosted at
pgnutikad.blogspot.com/.
Powered by
Pothi.com
http://pothi.com
4. Preface
PDF kujul raamatu-blogi toob teieni ülevaate: õppemetoodikate
ja filosoofia muutumisest 21. sajandil õpetamisel; millega
koolijuht või IT juht kokku puutub kui nutikad seadmed majja
tuuakse; kuidas tahvlitega hakkama saada nii kasutamise,
haldusega ning tutvustame ka valikut appe, mida oleme peale
installeerinud Pelgulinna Gümnaasiumi seadmetele.
Birgy Lorenz
Pelgulinna Gümnaasiumi IT-arendusjuht
5. Contents
Sinu õppmise-õpetamise teooria on? 1
Tagurpidi klassiruum 3
5E ja 6E mudelid 5
Diferentseerimine 8
Bloomi taksonoomia ja IT vahendid 14
Igale eesmärgile oma töövahend 19
Eripärad tahvel vs arvuti ja isiklik vs kooli seade 28
Kuidas osta tahvlit (kooli)? 32
Meie koolil pole nii head WiFit, et seda õpilastele
jagada!
40
Tahvel lukku ja kiireks 44
Soovitusi (Androidi) tahvlite halduseks - eelseadistus 48
Tahvlitele appide lisamisest arvutiga 54
Pulgaga või näpuga? 56
Klassihaldustarkvara 59
Ohutusjuhend Galaxy Tab 10 62
6. Õuesõppest ja meie kliimast 64
Kasutuslepingutest 67
Androidi operatsioonisüsteemid 71
Androidi Appid koolis 73
Data tahvlist pilve 75
Sport ja tehnika 79
Mida tahvlitega teha? 81
Kahoot 84
Nippe tahvliga opereerimiseks 85
Töölaua tausta muutmine 88
Tahvli ekraan 90
Kaustad ekraanil 94
Umbes tahvel 96
Liitreaalsus ehk augmented reality 98
Haridustehnoloogide suvepäevadelt innustunult -
liitreaalsus vol 2.
101
Soovitusi haldamisel ja nutikatega tegemisel 104
7. 1
Sinu õppmise-õpetamise teooria on?
Pole pikalt puudutanud metoodika ja teooria osa. Seega siin väike
postitus ka sellest.
Maailmas on palju hariduse uurijaid ja mitmetel on välja pakkuda ka
oma teooria, kuidas või miks me õpetame ja teatud asju kasutame.
Meie isiklik õpetamise filosoofia on kindlasti segu mitmetest
ideedest, kuid tuleb aru saada, et samasugune virr-varr on ka teiste
inimeste peas. Seepärast, sattudes ühe laua taha, erinevate
inimestega on vaidlused kerged tulema, sest meie ettekujutused on
erinevad.
Näiteid õppimise sh ka m-õppe seisukohast, milliseid vaidlusi võib
ette tulla:
• igale lapsele on vaja oma vidinat vs vidin on vajalik grupitööks
• kool peab olema vidinatele avatud või ei pea
• õppimine on faktide tundmaõppimine vs õppimine on erinevate
oskuste omandamine vs..
• õppimine on olemasolevate tegevuste korrigeerimine,
kiirendamine, parendamine
• õppimine jaguneb erinevateks astmeteks: meelde jätmine,
analüüsimine, kasutamine, sünteesimine jne
8. 2
• õppija on tunnis passiivne vs aktiivne
• õppimine on lineaarne vs mittelineaarne
• õppimises peab õppija muganduma õpetaja järgi vs õpetaja
mugandub õpilase järgi
• igal õppijal on oma kindel õpistiil, kuidas ta asju omandab vs
õpistiile ei ole
• õpilane on tulnud, et haridust võtta vs kool on asutus kus
haridust antakse
ja neid on palju veel..
Siin on link ühele kaardile, kus üritatakse anda väga kiire ülevaade
erinevatest mõtlejatest ja nende ideedest:
http://4.bp.blogspot.com/-EUOprLA6Jgg/UZmssQBygHI/AAAAAAAAdhU/r
9. 3
Tagurpidi klassiruum
Tagurpidi klassiruum (filpperd classroom) toob fookusesse
aktiivõppe. Aktiiveõppe tegevused klassiruumis vähendavad
loengute arvu. Kui inimene on tegevusse haaratud, siis on ka
õpitulemused paremad.
Tagurpidi klassiruumis on õppijad erinevas õppimise etapis.
Õppimine on personaalne. Tihti toimub õppimine grupitöös.
Kasutatakse uusimaid tehnoloogiaid ning aktiivõppe võtteid.
Aegajalt kasutatakse töövõtet, kus õppida tuleb õpilastel kodus st.
näiteks vaadata ära õpetaja antav teoreetiline materjal, mängida
läbi mõni mäng või koostada mõni ettekanne. Klassis tegeletakse
juba omandatu ülekordamise ja mõtestamisega.
Videoid ei pea olema palju nt. 1-3 videot nädalas olenevalt
õppetundide arvust. Sellise kodutöö pikkus ei tohiks olla üle 10
minuti. Keskmine video võiks olla 3-7 minutit pikk.
Edasi uurimiseks googelda "flipped classroom"
11. 5
5E ja 6E mudelid
Õppimine on muutumas. ei ole enam võimalik tulla lihtsalt klassi,
pidada maha loeng või jaotada kätte ülesanded. Õpilastel kui ka
õpetajal hakkab igav.
Kasutegur erinevatest õpimetoodikatest:
Googelda learning pyramid
Kui loengu pidamine ja õpetamine ei anna suuremat kasutegurit,
siis tasub mõelda kuidas õpilasi aktiveerida. Iga aktiveeritud tund
õpetab peale õppeaine sisu ka suhtlema üksteisega kui ka
väärtushinnanguid, eetikat ja üldse inimeseks olemist.
12. 6
5E mudel:
• Tund algab õpilaste innustamisega - ENGAGE. Selleks võib olla
lühivideo, mõni huvitav küsimuse püstitus, eksperiment, millel
vastus on esialgu varjatud. Oluline on saada esimese 3-5
minutiga õpilased enda "kätte". Selles etapis võib läbi viia ka
eelhindamise.
• Explore ehk uurimise faas on see kui õpilased avastavad ise uut
materjali, koostavad esitlusi, plakateid või uurivad kõike, mis on
teemakohane. See võib olla grupitöö kui ka üksikettevõtmine.
• Explane ehk selgitamise faas on see kui õpilased esitavad oma
leitut teistele õpilastele. Õpetaja vajadusel sekkub ja
kommenteerib vajalike lisateadmisi kui ka toob välja, mis on
kõige olulisem meelde jätta.
• Elaborate ehk laiendamise faas on igal õpilasel või õpilasgrupil
erinev. Vastavalt vajadusele suunab õpetaja osad õpilased
uurima teiste gruppide materjale ja lisamaterjale. Tehakse tagasi
puudujääk ja innustatakse teistest ette jõudnud õpilasi a. teisi
õpetama b. edasi uurima c. uuritud tulemusi ümber lükkama ja
selle üle argumenteerima nt. leidma veel võimalusi, kuidas oma
tegevust laiendada
• Evaluate - hindamise faas, võetakse kokku mida saavutati, mis
oli kõige olulisem
Googelda 5E model (pildiotsing)
13. 7
Edasijõudnutele:
Kuid on olemas ka 6E mudel. 6E mudel toetub 5E mudelile, kuid
lisatakse juurde veel üks hindamise etapp - vahehindamine. 5E
mudel võib olla toimiv mitmete tundide jooksul nt. nädala või kahe
nädala projekti jooksul viiakse läbi kõik vajalikud etapid. See on aga
pikk aeg. Kui kahe nädala pärast selgub, et õppimine on läinud
vales suunas, siis on juba päris palju aega kulutatud. Seepärast 6E
mudel loob õpetajale hea võimaluse viia läbi vahehindamine, mis
aitab kursil püsida.
Vahehindamine paigutatakse peale Explore ja enne Elaborate faasi.
Kui õpilased on oma uuringuga rappa jooksnud, siis õpetaja saab
eksinud jälle õigele rajale suunata. Arutelu ja vaidlused on loomulik
õppimise osa!
Googelda 6E model (pildiotsing)
14. 8
Diferentseerimine
Diferentseerimine on Eestis üks keeruline teema. Koolis tihti kui on
suur klass, siis õpetaja diferentseerib õpilased 2-3 gruppi järgmiselt:
need kes on õppinud, kes on niisama andekad ja need kes ei ole
õppinud. Teisisõnu rumalad, lennult haarajad, targad. See aga ei
tee au ei õpilastele ega õpetajale.
Õppimata jätmise kui ka teadmatuse vastu head rohtu ei ole välja
mõeldud kuskil maailmas. Alati läheb midagi meelest, alati on
midagi uut omandada. Et klassis siiski oleks võimalik tegusalt
jätkata, siis kasutatakse erinevaid õpistrateegiaid. Üheks nendeks
on tagurpidi klassiruum (millest räägime edaspidi) ja teiseks õpilase
eripära ja õpistiiliga arvestamine aka diferentseerimine.
Õpilased on enamasti andekad ühes või teises asjas, mõni üksik on
andekas mitmel alal korraga. Õpetaja peaks kasutama õpilase
andekust ja oskuseid, et tugevdada valdkondi, mis on puudulikud.
Samas on meil igaühel erinev mälu ja õppimise harjumused.
Tüüpiline klassitund peaks aga vähemalt pöörama tähelepanu viiele
õppimisstiilile, kuid mõistma ka.
Millist õpistiili armastad sina?
http://www.edutopia.org/multiple-intelligences-learning-styles-quiz
Eesti keelne test:
http://www.syg.edu.ee/~peil/opi_oppima/stiili_test.html
15. 9
Vaimse võimekuse tüübid Gardneri järgi:
Keeleline ehk lingvistiline intelligentsus
Keeleline ehk lingvistiline intelligentsus väljendub võimes kasutada
keelt, st väljendada selgesti oma mõtteid, moodustada lauseid,
vallata rikast sõnavara, tunda sõnade tähendust, vallata keele
foneetilist külge, saada aru kuulatavast tekstist, jutustada lugusid.
Gardneri arvates head eeldused sel alal võivad ilmneda suhteliselt
varasemas rääkima hakkamises, rikkas sõnavaras, keerukate
lausete moodustamises, lugemishuvis, juttude ja luuletuste
loomises.
Loogilis-matemaatiline intelligentsus
Loogilis-matemaatiline intelligentsus väljendub loogiliste
operatsioonide edukas sooritamises, seaduspärasuste leidmises,
kiires taipamises, probleemide lahendamises, võimes lahendada
matemaatikaülesandeid, samuti huvis seda laadi vaimse tegevuse
vastu.
Varem peeti seda kõige olulisemaks, mõnikord ka ainsaks
andekuse tunnuseks.
Muusikaline intelligentsus
muusikaline intelligentsus väljendub inimese võimes ära tunda ja
jäljendada rütmi, laulda või ümiseda järele meloodiat, luua ise
muusikat ja seda esitada, samuti muusikalises kuulmises ja mälus.
Seda on peetud üheks kõige varem avalduvaks intelligentsuse
liigiks. (Mõned lapsed hakkavad enne ümisedes meloodiat
jäljendama kui esimesi sõnu ütlema).
Gardner on muusikalise intelligentsuse puhul toonud näiteks Yehudi
Menuhini, kes võeti kolmeaastaselt viiulikontserdile kaasa. Kuuldu
vaimustas teda sedavõrd, et ta nõudis sünnipäevakingiks nii viiulit
16. 10
kui ka viiuliõpetust. Õpinguis oli ta niivõrd edukas, et juba
kümneaastaselt sai temast rahvusvaheliselt tuntud muusik.
Ruumiline intelligentsus
Ruumiline intelligentsus ilmneb võimes orienteeruda ruumis ja
ruumilistes suhetes, ka ruumilises kujutlusvõimes, kaartidel
orienteerumises.
Kehalis-kinesteetiline intelligentsus
Kehalis-kinesteetiline intelligentsus seisneb eriti heas kontrollis oma
liigutuste üle, aju ja lihaste kiires koostöös. Siia kuulub ka eriti hea
võime tööriistu ja aparaate käsitseda ning üldse osavus käelises
tegevuses, mida nõuavad paljud käsitööd.
Enesetunnetamisintelligentsus
Enesetunnetamis - ehk intrapersonaalne intelligentsus väljendub
võimes mõista iseennast ja oma tundeid, analüüsida, mõista ja
juhtida oma käitumist. Kõige sellega kaasneb ka tavaliselt oskus
oma tegevust suunata ja plaanida.
Suhtlemisintelligentsus
Suhtlemis- ehk interpersonaalne intelligentsus seisneb võimes
märgata inimeste erinevusi, mõista teisi inimesi, aru saada nende
psüühikast, eriti tundmustest ja käitumise motiividest, soovis
teistega koostööd teha.
See intelligentsus on ühtlasi seotud inimese empaatiavõimega.
Naturalistlik intelligentsus
Naturalistlik intelligentsus hõlmab inimese võimet eristada
elusobjekte (taimi, loomi), tema tundlikkust ning huvi ümbritseva
maailma esemete ja nähtuste vastu.
Allikas: h t t p : / / e t . w i k i p e d i a . o r g / w i k i / M u l t i i n t e l
l i g e n t s u s e _ t e o o r i a
17. 11
Loe edasi Eesti keeles
http://www.tark.ee/OPISTIILID-Kuidas-me-opime-ja-opetame-p44.html
Loe edasi õppimisstiilidest (inglise keel
http://en.wikipedia.org/wiki/Learning_styles
Oluline teadmine on, et õpilasi ei tohiks jagada mitte nende
hetketeadmiste alusel, vaid pigem kuidas nad õpitut parimalt
omandavad.
Kuidas tunda ära andekat last: http://www.teaduskool.ut.ee/528
Oma talendi avastamine:
http://etalents.mixxt.eu/networks/wiki/index
..........................
Kui õpetaja loob tunnikava, siis peaks see endas sisaldama:
• Õppetunni eesmärk
• Olulised saavutatavad teadmised
• Suur pilt (kuhu saavutatav teadmine paigutub üldises
õppekavas)
• Milliseid teadmisi tunni jooksul veel omandatakse (varjatult)
• Hindamine
18. 12
• Eelhindamine - mida nad juba teavad, mida nad tahavad
teada saada, millised on nende eelnevad kogemused
• Vahehindamine - kas me oleme õigel teel?
• Järelhindamine - mis jäi tunnist meelde, millise teadmise
võtan kaasa
• Tegevused
• Tegevused kõikidele õpilastele
• Tegevus õpilasele, kes on teistest jäänud maha (HEV,
puudumine vms).
• Tegevus õpilasele, kes on teistest jõudud ette
• Materjal - kasutatavad vahendid ja materjalid
• Õpistiilidele keskenduvad ülesanded ja nende kirjeldused
• Keeleline võimekus
• Nägemise võimekus
• Heliline võimekus
• Liikumise võimekus
• Käeline võimekus
19. 13
• Mõni muu võimekus
• Mida õpilased tunni lõpuks peavad suutma demonstreerida -
tulemus (vastavalt õpistiilidele)
• Muud märkused:
20. 14
Bloomi taksonoomia ja IT vahendid
Juba 1956 aastal joonistati lahti skeem teadmiste tasemetest.
Uuringud on näidanud, et õppimises on oskused hierarhilises
alluvussuhtes: kõigepealt pead olema asjast midagi kuulnud, seda
mõistnud, siis rakendanud. Hiljem saab juba omandatut analüüsida,
sünteesida ja hinnata.
Kõik õpetajad on seda oma ülikooliaastatel metoodika ainetunnis
õppinud, kuid sattudes kooli tööle tuleb algajal õpetajal tegeleda
paljude muude eluliste probleemidega ning teooria hakkab
hääbuma. Tihti leiutatakse praktikast sarnaseid mudeleid uuesti.
Siis on jälle tore kui vana vajalikku asja saab meenutada
täiendkoolitusel või kasvõi artiklitest.
Kes tahab Bloomi taksonoomiast enam lugeda, siis kiikab näiteks
haridustehnoloog Laine Aluoja materjale:
http://www.hot.ee/taksonoomia/page2.html
Igal astmel toimimist toetavad erinevad tarkvarad. Ameerikamaal on
kuulus Kathy Schrock, jällegi haridustehnoloog, kes oma
autoriveebis pakub õpetajale lahendusi Ipadi, Androidi, Google ja
veebiteenuseid kasutades http://www.schrockguide.net/
21. 15
Üks aga mida Kathy ei ole ära teinud on loonud ülevaadet Microsofti
tarkvarast. Kuna Eestis siiski kasutakse kõige enam just seda
tarkvara, siis vaataksin siin artikliks ka neid võimalusi. Kõik mida
loetlen on tasuta tarkvara ning kui sul tekib enam huvi kuidas
erinevate maade õpetajad seda kasutavad, siis sulle on
edasilugemiseks www.pil-network.com Tegemist on rahvusvahelise
„koolielu“ laadse keskkonnaga Microsofti tarkvara kasutavatele
22. 16
õpetajatele ja koolidele.
Kuidas teatavaid programme oma tegevuses kasutada oleneb
õpetajast. Õpetaja ei kao tunnist kuhugi ning ükski tarkvara ei saa
kunagi töötama iseenesest. Õpetaja koos õpilastega seab paika
eesmärgi, valitakse välja sobilikud tööriistad. Kui õpilased on juba
kogenenud, siis võiksid nad valida tööriistad ise, sest see näitab ära
nende oskustaseme probleemi lahendamisel. Kui valitakse
ebaotstarbekad vahendid, siis ka sellest on meil palju õppida.
MS vahendid vastavalt Bloomi taksonoomiale:
Teadmise tase:
• Defineeri
• Tunne ära
• Tuleta meelde
• Määratle
• Märgista
• Uuri
• Näita
Programmid:
Internet Explorer, Otsimootor BING,
Kontorivara (Word, Excel, Powerpoint,
OneNote), StickyNote
FlashCards -
http://flashcards.educationlabs.com
Mouse Mischief -
microsoft.com/multipoint/mouse-mischief
Interactive classroom -
microsoft.com/officeaddins
Chrono ZOOM -
http://www.chronozoom.com/
Mõistmise tase
• Tõlgi
• Interpreteeri
• Seleta
• Kirjelda
• Sõnasta ümber
Kõik eelmised ja lisaks:
Speller (Wordi funktsioon), Bing Translate
Tõlgi dokument, hinda lugemise taset (Wordi
funktsioonid)
Office365, SkyDrive, Hotmail
Moodle lisa Officele
Sotsiaalvõrgustik So.cl
23. 17
Rakendamise tase:
• Kasuta
• Lahenda
• Eksperimenteeri
• Prognoosi
Kõik eelmised ja lisaks:
AutoCollage
Windows MovieMaker
PhotoStory 3
SongSmith
Photosynth http://photosynth.net/
MS Mathematics microsoft.com/officeaddins
Chemistry add for Word
PhotoGallery
Paint
Publisher
FrontPage
Live Writer
MS Tag http://tag.microsoft.com
World Wide Telescope
http://www.worldwidetelescope.org
Bing Maps http://www.bing.com/maps/
Skype
Microsoft Lync
Analüüsi tase
• Ühenda ja seosta
• Erista
• Klassifitseeri
• Korralda
• Grupeeri
• Järelda
• Võrdle
• Korrasta
• Liigita
Kõik eelmised ja lisaks:
Projekt TUVA http://research.microsoft.com/apps/tools/tuva/
Deep Zoom Composer
Expressions Encoder
InkSeine
http://research.microsoft.com/en-us/um/redmond/projects/inkseine/
24. 18
Sünteesi tase
• Konstrueeri
• Kombineeri
• Formuleeri
• Komponeeri
• Esita hüpotees
Kõik eelmised ja lisaks:
KoduGameLab
Small Basic
XNA games studio
Xbox 360 Kinect
Visual Basic
.Net
Visual Studio
Expressions stuudio (Dreamspark)
Touch Develop
Sticky Sorter
Hindamise tase
• Väärtusta
• Järelda
• Kritiseeri
• Reasta
• Otsusta
Kasuta juba teada olevaid asju oma
eesmärgi saavutamiseks.
25. 19
Igale eesmärgile oma töövahend
Tahvelarvutid, mobiiltelefonid, lauaarvutid, sülearvutid, maakaardid,
raamatud, gloobused, mikroskoobid jne. Kõiki vahendeid saab
kasutada hariduslikult. Samas mõni vahend sobib paremini üheks
tegevuseks ja teine teiseks.
Olulised märksõnad:
• oluline on infole ligipääs
• info võib olla nii digitaalsel kui ka traditsioonilisel kujul (paberil,
seinal, plakatil, raamatus jne)
• grupis tehtud tööd ja avastused on jagatud rõõm ning jäävad
paremini meelde
• igal lapsel ei pea olema vidinat näpus kogu aeg.
Lauaarvuti plussid ja miinused:
+
enamasti üsna võimas (arvutuslikku ressurssi on enam)
enamasti ühendatud lokaalsesse võrku/internetti kaabliga (seega
ühendus on kiirem ja stabiilsem)
süsteemihaldaja annab õigused - mida saab või ei saa
avada/installida
enamasti sisaldab palju erinevat tarkvara ja teha saab kõike, mida
unistad
-
enamasti leiame neid kas arvutiklassist või õpetaja laualt
26. 20
õpetaja laual olevasse arvutisse enamasti õpilasi ei lasta (õiguste ja
turvalisuse küsimus)
võtavad üsna palju ruumi
teisaldada on keeruline
vajavad vähemalt 2 vooluauku või enam (arvuti, monitor,
kõlarid/projektor)
Lauaarvutit kasutatakse koolis enamasti suuremamahuliste ja
oluliste tööde tegemiseks, milles enamasti kasutatakse arvutit iga
tund - uurimistööd, arvutitunnid, erikursused informaatikas. Samas
tulevikus võib juhtuda ka see, et hakatakse tegema e-eksameid, siis
ei kujuta väga ette, et selles saaks loota näiteks tahvelarvutile.
Sülearvuti plussid ja miinused:
+
palju on sarnast lauaarvutile - võimas, saab teha kõike
on mobiilne (saab võtta erinevatesse ruumidesse kaasa)
kui aku on hea siis peab vastu mitu tundi
töötab WiFi pealt
-
kui aku on halb, siis peab olema ühendatud vooluvõrku
enamasti neid ei ole piisavalt, et jaguks kõikidele (olenedes koolist)
Kindlasti on teemaks ka hind, hoiustamine, kiiresti vananemine, võib
olla raske
Sülearvutit kasutatakse enamasti siis kui on vaja ajutiselt mõnel
tunnil vaja tehnikat kasutada. Mobiilsed arvutiklassid võiks olla
olemas igal koolil, sest siis saab seda kasutada vastavalt
vajadusele, mitte ei pea selleks kuhugi minema. Sülearvuti annab
27. 21
suuremad võimalused õppetööks kui näiteks tahvelarvuti. Tihti
kasutatakse sülearvuteid grupitöös.
Tahvelarvuti plussid ja miinused:
+
kerge, mugav, piisavalt suure ekraaniga
mugav kaasas kanda
ühendub Wifi ja 3G/4G
aku peab vastu 8-9 tundi tegevuses
enamasti soetatakse kooli piisavalt, et saaks kasutada vähemalt 2-3
õpilase peale
hea lihtne vahend pildistamiseks, info taasesitamiseks
isikliku seadme puhul saab sinna tekitada õppimise portfoolio
-
saab teha limiteeritult asju (mobiilse seadme appid)
võib olla kontrollimatu vahend internetis (kiusamise võimalus)
olenevalt seadmest on probleem ka süsteemi haldamisega (kas
saab installeerimist ja seadete muutmist piirata)
Olenevalt seadmest kiirus, kvaliteet jms
teatav tarkvara ei tööta, mis töötaks näiteks sülearvutis
kui ei ole "isiklik" seade, siis on keeruline loota, et midagi
salvestatust tahvlis jälg alles jääb
ilma kaanteta võib üsna kergesti rikneda, samamoodi vahetatakse
enamasti 2-3 aasta tagant tehnika välja uue vastu, see on aga kallis
lõbu
Enamasti kasutatakse sama moodi kui sülearvuteid - õpetaja
"laenutab" tehnika selleks ajaks kui tal vaja seda kasutada on.
enamasti on igal lapsel 1 seade või 2-3 lapse peale, siis kõik
28. 22
näevad, mis toimub. Teine versioon on see kui igal lapsel ongi isiklik
seade, siis on see üsna mugav lahendus, mida saab kasutada
erinevate tööde tegemiseks, hoidmiseks, taasesitamiseks. Kuna
aga raha ei ole haridusvaldkonnas, et sellist asja ellu viia, siis
oleneb suuresti asi vanema rahakotist.
Mobiiltelefoni plussid ja miinused:
+
üsna palju sarnast tahvelarvutiga
väike kerge mugav kaasas kanda ja kasutada kus iganes
on enamasti õpilasel olemas, seega saab kasutada BYOD
-
ekraan on väike
aku ei pea piisavalt
olenevalt mudelist tarkvaralised lahendused (ei mahuta ära
programme, isikliku seadme kasutusest tulenevad piirangud)
teatav tarkvara ei tööta, mis töötaks näiteks sülearvutis
-vananeb üsna kiiresti (1-2 aastat, vahel 3-4)
Enamasti on see õpilasel/õpetajal isiklik. Koolis võiks olla mõned,
mida saavad õpetajad tundma õppida.
Isiklik seade vs kooli seade:
Isiklik seade koolis kaasas:
• igaühel enda oma - individuaalne kasutus, kasutatakse ka peale
"kooli"
• kool ei pea ise muretsema (puudub rahaline kulu)
• erinevad seadmed (nii pluss kui miinus)
29. 23
• miinuseks on see, et igaühel pole seda seadet (tuleb teha
grupitööd ja jagada, igaüks ei soovi oma asju jagada)
• miinuseks on tarkvara puudumine (tuleb ette teatada, mida
vajatakse), ja pole kindel, kas see töötab kunas vaja
Kooli oma seaded:
• kooli seade, kooli reeglid - saab nõuda vastutust ja hariduslikul
eesmärgil kasutamist
• õpetaja saab laenata koju, et õppida
• keegi peab keskselt haldama (metsikud töötunnid)
• miinuseks - koolil pole piisavalt ressurssi, et kõikidele osta
.......................................
Lõplik soovitus:
kasutage kõike mida saate, kui see annab teie tunnile midagi
juurde. Interneti ja tehnika piiramine ainult õpilaste üle kontrolli
saavutamise eesmärgiga ei ole ju tegelikult põhjus.
Siin on aga mõned klõpsud toredast Bioloogia-Geograafia tunnist
õpetaja Margit Antsmäega, kus kasutatakse sülearvuteid
rühmatöös, ei puudu ka mobiiltelefonid ja muu vajalik vara.
34. 28
Eripärad tahvel vs arvuti ja isiklik vs kooli seade
Kui tahvlitega enam harjuda, siis tuleb ikka teemaks mida ühe või
asjaga ikkagi täpselt teha saab või ei saa. IT inimesena koolis
ollakse seeläbi sattunud jälle keerulisse olukorda kuna enamus
inimesi ajab segi isikliku vahendi võimalused vs töökohas õpilastega
kasutuses olevad võimalused. Samamoodi annab endast märku ka
tehnikaalane teadlikkus, kuidas asjad toimivad. Võiks tuua
paralleele haridusega, kus iga inimene arvab kuidas võiks õpetaja
õpetada, ise omamata aimugi, mis asja taga veel on. Õpetada - see
on ju nii lihtne!
Kuidas seda IT asja kõike kolleegidele ja tahvlikasutajatele selgeks
teha on loomulikult keeruline.
Mõned näited:
Sülearvuti avab, tahvel ei ava:
• sülearvutis avanevad erinevad veebilehed kenasti kuna nad on
selleks kohandatud. Enamasti on arvutisse installeeritud JAVA,
Flash jt., vidinad. Kui neid programme ei ole installeeritud, siis ei
avaks ka sülearvuti õpimänge, demosid jms asju. Kahjuks või
õnneks on keegi tavakasutaja eest teinud maagikat ja vajalikud
programmid peale pannud ning tavainimene ei pea süvenema IT
maailma sügavustesse, et aru saada, miks üks asi toimib ja miks
ei toimi.
• tahvelarvutisse aga tehnoloogia arendajad ei ole alati mõelnud,
et viimased lisavidinad oleks mugavalt avatavad või siis ei saa
35. 29
asju üldse avada. Lahendused on nurga taga või olematud.
Tuleb leppida, et kui veebilooja x kasutav y tarkvara oma lehel ja
ta ei ole planeerinudki, et seda lehte kasutatakse tahvli või
moblaga, siis nii see lihtsalt on. Ei ole selles süüdi IT inimene, et
maailmas on asjad nii nagu nad on:)
Tahan installida valimatult ja piiramatult tarkvara kooli
tahvelarvutisse, sülearvutisse, arvutitesse:
• isikliku vidina eelis on see, et see vidin tuleb meiega kõikjale
kaasa ning me saame seda seadet personaliseerida. On ju tore,
et on sisselogituks jäetud meie isiklik eposti konto või
suhtlusvõrgustik. Samamoodi laeme me ise alla vajaliku tarkvara
oma seadmesse. Kuna me oleme heasoovikud oma seadme
suhtes, siis enamasti probleeme meile ei teki. Muidugi kui me
oma tehnikat väärkasutame (kolades kahtlastel saitidel ja
valimatult alla laadides), siis muutub õige kiiresti seade
aeglaseks ja kasutamatuks.
• kooli seade on ühisvara. Ei ole arukas anda igale inimesele
vastavasse seadmesse installeerimise õiguseid. Samamoodi
ühisvara (kui neid on mitu nt 15 tahvlit, 6 laenutusarvutit) võiks
olla identne, sest siis on mugav kellel iganes võtta misiganes
seade ja seda kasutada. Seetõttu on enamus koole, kes on
loonud võimaluse koolis kasutada nt. tahvelarvuteid, süsteemi
kus on kokku lepitud kes uuendab tarkvara, millal seda tehakse,
kes millise osa eest vastutab.
• et hoida seadmeid laste väärkasutuse eest pannakse lukku
tahvliseaded, et ei oleks võimalik olemasolevat tarkvara
36. 30
eemaldada, uut lisada ning olemasolevaid seadeid omajärgi
"tuunida". Sama käib ka selle kohta, et ka muus osas
taustapildid jms võiks olla identne igas seadmes. Siis on mugav
võtta kätte ükskõik milline seade ja sellega tööd alustada.
• et hoida tahvleid, sülearvuteid ja pilvekontosid täitumast õpilaste
poolt loodud failidest ja piltidest, siis tuleb täpselt jälgida juhiseid,
kuidas tahvlitega salvestatakse, ning õpetajatel on kohustus
need ajutised failid ka eemaldada, et ka teised kasutajad
saaksid nautida mõnusat töökeskkonda.
Soovituslikult võiks uuendada tarkvara kord veerandis, vaheajal.
Moodustatakse vajalik tarkvara loend, mida kõikidesse
seadmetesse peale pannakse. Vajadusel moodustatakse loend, mis
tarkvara eemaldatakse.
Tahvlite uuendajaks võiks olla need inimesed, kes nende eest
vastutavad või kõige enam kasutavad, sest nemad teavad juba ise
täpselt, kuidas asjad võiks olla. Kooli IT saab ainult aidata kokku
reeglid ja esmased poliitikad asjade kasutamisel.
Tahvlitele, süsteemidele tehakse iga 2 nädala tagant kontrolli, et
kas kõik on nii nagu ta olema peab.
Ütleme ausalt, et kui olete pannud peale igasse tahvlisse tarkvara
200+ appi jagu ja olete sellele kulutanud 10+ tundi, siis ei ole üldse
rõõmustav teada saada, et ühiskasutuses olevad seadmed on
väärkasutuse tõttu olukorras kus tuleb kogu töö nullida ehk resettida
või veel hullem, terve tahvel maha kanda..
Sellises olukorras on parem karta kui kahetseda ja kõik ülejäänud
kasutajad, kes kujutavad endale ette, et kooli tahvelarvuti on nagu
37. 31
isiklik tahvelarvuti, lihtsalt lisakoolitusele saata.
Kas selline piiramine võiks aga tekitada olukorra, kus tahvlid ei ole
kasutatavad, kuna puudub z tarkvarajupp? Selle vastu räägib aga
see, et õpetaja peab oma tegevust planeerima ette. Kui 4x aastas
pannakse tahvlitesse peale uut tarkvara või teeb vastutaja seda
jooksvalt, vastavalt nõudele, siis kas pole loogiline, et õpetaja
tekitab endale vastava loendi, mida ta palun tahvlitele peale panna.
Usun, et see ei ole ilmvõimatu lahendus planeerida oma tegevust
ette?
Ja kui te ei usu, siis pöörduge palun teiste koolide poole, kes
vastavaid asju on oma koolis tööle rakendanud ja te saate
samasuguse vastuse. Tahvlite tarkvara peab olema ühesugune ja
uuendused toimuvad määratud aja tagant ning mittekeegi ei saa
jooksvalt tarkvara juurde toppida, mis muudaks tahvlit ülemõistuse
aeglaseks. Pigem saate teada, et aegajalt tulebki kogu tarkvara
eemaldada ja uuesti peale lasta, sest mõned inimesed on ikkagi
suutnud suvalist tarkvara peale lasta, mis on muutnud töö
vidinatega lihtsalt võimatuks.
Samas rõõmuks või õnneks on Apple baasil tahvlite haldus lihtsam
kui selleks on ostetud vastav riistvaraline vahendipark juurde.
Androidile pole selliseid võimalusi veel kohanud, seega siin aitaks
ainult kogu töö nullimine ja otsast peale nobedate näppude ringiga
alustamine.
38. 32
Kuidas osta tahvlit (kooli)?
Erinevate tahvelarvutite plusse ja miinuseid vaagides olen enda
jaoks (Birgy Lorenz) teinud kõigepealt selgeks, mida üks ja teine
tahvel võimaldab. Kõige koledam on Eestis aga see, et teatud
tarkvara eelistamiseks või mitte-eelistamiseks tuuakse väiteid "see
oli esimene" või et "ma ei saa muud kasutada kuna meil on teised
kõik sellised". Seega kõigepealt tuleks jätta kõrvale usuküsimus, siis
aga tuleb saada aru, et erilisus on see, mis on eestlase tugevus. Kui
me oleks ainult ühe asjaga ainult turvaliselt oma elus harjunud, siis
me sureme lihtsalt välja või maksame kohutavalt peale, et see "üks
ja õige" oleks meie õuel.
Toon välja iga tahvelarvuti juures plusse ja miinuseid (mida ma ise
enda jaoks oluliseks olen pidanud):
Apple toodang
+suletud süsteem, viiruseid väidetavalt ei ole (st keeruline on ise
appe teha ja neid levitada)
+palju inglise keelset tarkvara (tasuta kui tasulist)
+ kui on Mäkk arvutid ka koolis kasutusel, siis ühilduvus on
suurepärane
+ kasutajatele saab panna peale piiranguid a la lapselukk
+ paljud Eesti koolid kasutavad, seega õppida on mitmetelt koolidelt
- kallis (pea 50% teistest kallim)
- eesti keelset tarkvara on vähem, sest arendus on suletud
- vanasti pidi ka krediitkaardi andmed sisse toksima, et tarkvara
üldse alla laadida
NB! väidetavalt teatud õpikutootjad ja kirjastajad loovad tarkvara
39. 33
ainult Applele (kuna Apple on tootnud mugavad tööriistad selleks),
ma loodan et selline monopoliseeritud rumalus kaob Eestist varsti
(lahendusi luuakse ka teistele süsteemidele), sest minumeelest pole
igaühel sellist raha, et osta endale 600Eur tahvel, mille eluiga on ca
2-3 aastat ja siis osta veel sama hinna eest õpikuid lisaks ning siis
seda 3 aasta pärast uuesti välja vahetada..
NB! Applel on mitut sorti Ipade, nr 1 on kaamerata ja üsna suur ja
raske. Alates Ipad 2 on ka kaamera sees, samas mida uuem
versioon tahvel seda ilusam on graafika ja seda kergem. On olemas
ka Ipad mini, mis on 7 tolline. Väiksemal lapsel võib seda olla
mugavam kasutada, samamoodi õuesõppel sobib paremini
kasutada 7 tolline seade kui 10 tolli.
Apple koolis - h t t p : / / a p p l e k o o l i s . b l o g s p o t . c o m /
Windowsi toodang
+suletud süsteem, viiruseid väidetavalt ei ole (st keeruline on ise
appe teha ja neid levitada)
+saab luua administraator kasutaja kui ka piiratud õigustega
kasutaja (väga tavaarvuti sarnane)
+on olemas USB ava, seega saab otse juba tuttava pulga
seadmesse sisse panna
+ appe on enam kui valida regiooniks kasutajal UK või USA
+ on odavam kui Apple toodang
+kui logid sisse uude seadmesse, siis saad valida, kas tahad kogu
installeeritud tarkvara ka sinna - oluline aja kokkuhoid!!!
+kaasa tuleb Microsoft Office tasuta
0 kasutajaid on samamoodi maailmas vähem kui teistel tahvlitel,
40. 34
seega teistelt õppida on võimalus vähem, samas kuna asi näeb
välja nagu päris Windowsi arvuti, siis jälle oleks nagu olukord
vastupidine
- appe on kolme süsteemi võrdluses kõige vähem
- programmide peale installeerimine ja regiooni vahetamine on tiba
ebamugav, oleks palju parem kui ka Eesti regioonis näeks kõiki
appe, mis on maailmas nt inglise keeles toodetud.
Androidi süssteemiga tahvlid
+ on odavaim ja on palju tootjaid, seega valida saab mitmete
riistvara pakkujate vahel
+ appe on maa ja ilm ning enamgi veel
+ palju on eesti keelset tarkvara (tänud Eesti arendajatele!!!)
+ iga riistvara tootja on loonud veel enda poolt mõne
tarkvaralise lisapaketi, mis laiendab võimalusi
+ on olemas nii 7 kui 10 tolliseid seadmeid, neid mis saavad
uuendused otse Googlelt kui neid kes saavad läbi vahendaja
nt. Samsung.
+ lisaseadmega on võimalik ühendada järgi osadel isenditel ka
USB mälupulk jt. laiendid
- viiruseoht, seega tuleb peale panna viirusetõrje
- ei saa väga hästi piirata õpilaste ligipääsu "seadetele" ehk
tuleb lastega läbi rääkida reeglid ja loota parimat. Uues
Android 4.2.2 alates on küll juurde tulnud kasutajate haldus,
kuid ka see teine kasutaja omab administraatori ehk
installeerimise õigust, seega tegelikkuses ei lahenda see kooli
jaoks veel probleemi (vb järgmistes uuendustes).
41. 35
NB! Soovitan valida uuemaid tahvleid (uuem
operatsioonisüsteem), mille hind jääb vahemikku 200-400 EUR,
sest siis olete kõige parema tarkvara kasutajad. Samamoodi
tuleb uurida välja kuidas töötab teie tahvli ekraan (mõned
reageerivad survele, teised toimivad veidi teistmoodi) vahe on
sisuliselt selles kui palju ja tugevasti te seda tahvlit silitama
peate ja vahel toimib tahvel puutepliiatsiga (mis võib kaduma
kergesti minna) paremini.
Parim Androidi arvuti 2013 -
http://www.androidauthority.com/best-android-tablets-267136/
Mida te peate aga kindlasti mõtlema on see:
a. kas teie koolivõrk on stabiilne (kiire) sellise tehnika hulga
juures (sisse ja välja liikuv interneti kiirus, Wifi seadmed koolis
või kui kasutate mobiilset internetti, siis ka seda). Millised on
prognoositavad summad uuenduseks ja siis hiljem
veelkordseteks uuendusteks (tehnika arv kasvab, aasta tagasi
pidime arvestama konverentsil 2-3 seadet inimese kohta, nüüd
on see 3+).
b. kas teie pakutav võrguteenus on turvaline kui ka
monitooritav. Odavaid asju osta enam ei saa, on vaja
keskseadet, infolehte (tsentraalhaldusega) jne.
Soolitusi HITSA poolt koolidele (tehniline):
http://www.tiigrihype.ee/sites/default/files/IT%20juhtimine/KoolideIKT
42. 36
Kui palju see kõik maksma läheb? Kõik oleneb teie majast ja
seina paksusest. Kuulsin, et Tartu Erakool kulutas 12000 eur,
meil Pelgulinnas on läinud hetkel tunduvalt vähem. Soovitan
siia kaasata eksperte, kes teevad teie majale ja võrgule
analüüsi. Meid on aidanud Veljo Haamer Wifi.ee ja on nõus
aitama ka teidki veljo.haamer@gmail.com
Võrgujuttu Anto Veldrelt (RIA IT- ja küberseptsalist)
http://opleht.ee/8574-kui-nutt-tuleb-kooli/
Võrgujuttu Pelgulinnast:
c1. Kas teie õpetajad on selleks valmis? Kaasnevad ju
kaasaegsusega uued võtted ja metoodikad. Kellelt saab selles
osas abi teie koolis (sisulises osas), kellelt väljaspool kooli
(koolitused). Kas teie õpetajad on valmis selleks, et tuleb ise
luua materjalid, otsida programme jne.
c2. Kas teie õpetajad on valmis kolima PILVE? st enam ei saa
hallata infot ja andmeid seadmes endas vaid kogu tehtud töö
saadetakse üles internetti. Tahvlites on lihtsalt mälumaht
piisavalt nutune, et seal seda hoida oleks lubamatu. Seega
arvatavasti tuleb liituda lisaks veel mingi lisateenusega
(Google Drive, SkyDrive, Dropbox vms).
c3. Lisavidinad, mis on vaja soetada õpetaja tööks - Apple
korral üleminek VGA (projektoris näitamiseks), või Apple TV
43. 37
(~50-100eur tükk), Androidi puhul ma arvan on hind umbes
sama, Windowsi puhul on olemas HDMI port, seega kui teil on
vanad projektorid, siis ikkagi tuleb soetada mingi üleminek.
c4. Vool - kuidas asju laetakse? ja millal? Tahvelarvuti puhul
on nimelt oht, et kui lased aku 0% peale, siis pead minema uut
akut/seadet ostma (halval juhul).
c5. Turvalisus - kuidas ja kus asju hoitakse? Kuidas koolist
neid koju antakse (kui olete selle kokku leppinud)? Mis juhtub
siis kui asi rikneb - kes vastutab ja kuidas?
c6. Üldine reeglistik koolis õpilastele tahvlite kasutamiseks
"tee tööd töö ajal ja aja juttu jutu ajal".
c7. Kaaned on ka vajalik osta 20-30EUR tükist, soovitavalt
raamatu moodi ja nahast. Ilus oleks ka see kui kaaned on kirjud
või tumedad, sest muidu lähevad kaaned kergesti räpaseks
(või noh, räpasus paistab kergemini välja).
d. Väiksem mure kuid siiski, kas teie IT tugi on valmis?
Tahvelarvutite töötamapanek kogu vajalike programmidega
võtab aega; ohutusjuhendi ja kasutusjuhendi väljatöötamine,
õpetajate algeline tehniline koolitamine. Tahvelarvutite
kasutusreeglistiku loomine (millal laetakse, kes vastutab,
kuidas kasutatakse jne). Ja igas veerandis toimuvad korralised
hooldustööd (1-2 tundi per arvuti).
Näide: 25 tahvelarvuti ja 200 programmi korral eelseadistusele
44. 38
kuluv aeg:
Android:
9 tundi programmide otsimine
Kiire interneti korral 3 tundi per seade = 25x3 =75 tundi
seadistamine 30min per seade= 25x0,5=12,5 tundi
Apple:
Kasutuses on mingid keskseadistamise võimalused (appide
kopeerimine), vajalik on osta lisaseade või tavaline mac arvuti
mille kaudu seda teha siis saaks. Täpsemalt tasub uurida
eeskäijate Tallinna Reaalkool, Gustav Adolfi Gümnaasium,
Tartu Erakool.
Mina olen aru saanud, et nende seadmete haldus on veidi
lihtsam, kuid mitte ka ideaalne.
Programmide otsimisele kuluv aeg on umbes sama.
Windows:
Kuna programme on vähem, siis sellele kuluv aeg on väiksem.
Haldamine käib 1 seade korraga.
Kõik seadmed vajavad kindlasti oma töötajate koolitamist: 2-8
tundi olenevalt inimesest, lisaks veel jätkukoolitusi
programmide kasutamises ja seminare, et jagada omavahel
kogemusi.
e. Mureks on kurdetud ka, et IT inimesele on mitmes
süsteemist olla teadlik üsna suur pähkel. Samas ka meie
informaatika õppekava nõuab vähemalt 2 süsteemi tundmist,
45. 39
seega nii või naa on koolis kasutusel vähemalt 2 erinevat asja.
Tahvelarvuti puhul on see, et need lahendused on üksteisega
hulka enam sarnasemad kui lauaarvutid ning
administreerimisvõimalus on samamoodi hulka piiratum.
Minumeelest on see üks jama jutt, et samas koolis ei saa olla
kasutusel erinev tehnika. Möödanik võiks olla aeg, et kui
õpetaja on ühes "Wordi" versioonis tööd tegema õppinud, siis
seda versiooni ei tohiks asendada uuema või mõne muu
tarkvaraga.
...................
Kõige olulisem, ärge ajage hetkel veel sassi arvutit ja
tahvelarvutit. Erinevad seadmed võimaldavad teha erinevaid
asju. Tahvelarvutis on pärisarvuti funktsionaalsus piiratud.
Samamoodi ei tööta mitmed (loe enamus) appe ilma internetita
kui kasutate tahvelarvutit!!!
Kui me tahame teha tööd, siis valime sellest vastava vahendi,
mitte kõigepealt valime vahendi ja siis vaatame, mida sellega
teha saab. Tark vanasõna ütleb: See, kellel on haamer, kipub
kõike naelteks pidama.
46. 40
Meie koolil pole nii head WiFit, et seda õpilastele jagada!
Selline probleem kimbutab kindlasti mitmeid koole, sest
interneti ühendus maapiirkonna koolides võib olla nutune.
Nutuseks võib muutuda tulevikus aga ka linnapiirkonna kooli
nett, kui sinna sisse lasta kõik õpilased.
Millised oleks seega meie võimalused lahendada probleem?
a. õpilased, kui nad võtavad kaasa kooli oma tehnika
kasutavad oma isiklikku netti - netipulk, mobiilne internet. Selle
variandi miinuseks on see, et ega mobiilimast ka ei kannata
sellist survet, et kogu 300 last korraga tema kaudu möllama
hakkab. Samamoodi ei ole selle lahenduse üle õnnelikud
lapsevanemad, sest see tekitab perele igakuise lisakulu.
b. kool laseb võrku ainult kooli tehnika ja seda ka parooliga.
Kui selleks kasutatakse WEP või WPA paroole, siis
tegelikkuses lekivad need üsna kiiresti. Ja varsti on enamus
lapsi ikka kooli võrgus, tehes sellega peavalu IT inimesele, kes
kas vahetab kogu aeg paroole või blokeerib õpilaste mac
aadresse.
c. Kool loob õpilastele määratud kohtadesse nt raamatukogu,
söökla ja liikuva WiFi purgiga kuumkohti ehk hot-spotte, kus
WiFi on olemas, siis kui seda vajatakse. Kindlasti on see
ajutine lahendus üsna sagedasti kasutatav, kuid pikemas
perspektiivis võib sattuda ikka õpilaste üleküllusesse (liiga
palju ühendusi seadme kohta) ja kooli üldine internet muutub
ka lauaarvutites aeglaseks, sest enamasti on WiFi sama kaabli
otsas kui ka kooli muu võrk. Samas aitab see teatud klassidel
47. 41
kindlasti oma asjad ära teha, jättes muidugi enamik teisi klasse
pika ninaga.
Õppekava järgi peaks aga valitsema võrdsus ja kõikidel
õpilastel samad võimalused haridust tarbida;)
d. kool ehitab välja korraliku WiFi võrgu, mis levib üle maja.
See oleks nüüd ideaalne lahendus, kuid see ei taga meile
muidugi veel internetti, sest kui koolil on aeglane internet, siis
seda wifisse edasi ikkagi jagada ei saa. Seega mitmed koolid
võivad siin mõelda, et kuna nett on aeglane, siis pole mõtet ka
wifit välja ehitada.
Mis siis oleks lahenduseks? Loomulikult läbirääkimine
KOV-iga, et ka teie kooli tuleks fiiber-internett ja keegi kannaks
need kulud teie eest ja loomulikult ka maksaks kiire interneti
võimalikkuse koolis kinni. See on parim asi, mida saab üks
KOV kooli ja laste hariduse kvaliteedi tõstmiseks teha, lisaks
seadmete muretsemisele. Kui aga KOV ei ole huvitatud või
tehniliselt pole võimalik ikkagi teie juurde kiiret traati vedada,
siis.. mis siis teha?! Kas lõpetada unistamine m-õppest? ja
vaadata vesise suuga pealt, mida teised teevad?
48. 42
ON VEEL ÜKS VÕIMALUS!
Kui nüüd IT inimestele meenutada, et enne interneti aega oli
igas koolis oma server. Oma server oli hea võimalus jagada
asutuse sees materjale. Saab panna üles ka asutuse sisese
e-maili süsteemi, luua veebilehestikud ja palju muud põnevat.
Selleks pole üldse internetti, kui sellist, vaja.
Kui koolis on olemas hot-spotid või kool on tervenisti
Wifi-statud, siis saavad lapsed surfata kooli siseveebis ja
tarbida samaväärseid teenuseid, mida pakuks internet, küll aga
teie oma kooli siseselt. Ehk siis tekitaksite oma enda turvalise
e-kogukonna, mis koosneb oma kooli õpilastest ja õpetajatest.
Kuna lauaarvutites on teil päris internet olemas, siis sellega
saavad õpilased ja õpetajad laadida alla vajalikud materjalid ja
seda sisevõrgus edasi jagada. Süsteem on kiirem ja mugavam
kui sama asja teha pilveteenuste kui ka muuga. Seega m-õpe
49. 43
saab kenasti olla ka teie koolis õitsemas, isegi siis kui teil on
kehva internet!
50. 44
Tahvel lukku ja kiireks
1. Kuidas Androidi tahvlil hallata installeerimist ja
mahainstalleerimist ning ka seadete muutmist jms asju?
Selleks soovitatakse kasutada APP LOCK rakendust
http
s://play.google.com/store/apps/details?id=com.domobile.applock
Siin saate panna lukku seaded üldiselt (ei saa seadeid muuta),
lisaks veel Play pood kui ka kõik muud võimalused seadmes
tühjendustöö tegemiseks.
Samas probleemiks on see, et installida maha ehk eemaldada
saab ka programmide üldloetelust. Seda kahjuks applock ei
piira.
51. 45
2. Kuidas panna ülemäärased programmid kinni, et nad ei
töötaks.
a. ära luba värskendusi = programmid ei uuenda ennast
pidevalt
b. kasuta mõnda abiprogrammi
Clean Master
Selle programmi Widgeti võiks panna hiljem ka esilehele, siis
saab sealt mugavalt töösse jäetud ajsu kinni lükata.
http
s://play.google.com/store/apps/details?id=com.cleanmaster.mguard
53. 47
AppDialer
Kuna vanemale samsungile ei ole sisse ehitatud lokaalselt
appide otsingut, siis vaadates oma "300" pealist
programmiloetelu läheb asi silme eest ikka suht kirjuks.
Sisseehitatud lahendus on võtta menüüst tähestiku järjekorras
ja siis leht lehe haavla otsida asju taga.
Lihtsam lahendus on aga installeerida App Dialer ja siis sealt
"välja helistada-tinistada" oma otsitud programmikesed.
http
s://play.google.com/store/apps/details?id=name.pilgr.appdialer
54. 48
Soovitusi (Androidi) tahvlite halduseks - eelseadistus
Mõtted, teemad ja lahendused, mida kasutame meie.
NB! Meil on jagatud tahvelarvutid, mitte ei ole individuaalsed.
Kui teil on kasutuses 1:1 tahvlikasutus, siis on hoopis teised
lahendused.
Inimesi (õpetajaid) puudutav:
• kes vastutab tahvlite eest? mida vastutaja st. jälgib iga
nädal (üldine seisukord, laadimine, kas ei ole äkki vahepeal
ära varastatud vms). Vahel sobiks selleks mõni aineõpetaja,
kelle ruumis tahvlid on hoiul või ka see, kes on lihtsalt enam
tehnokraat kui teised.
• ohutus- ja kasutusjuhendi selgitamine, allkirjade võtmine
(töökaitse teema). Kui ei ole selgitatud, siis ei ole võimalus
võtta ka töötajat vastutusele. Lisaks kui inimene teeb
teadmatusest valesid otsuseid, siis on selle eest vastutav
see, kes on jätnud inimese koolitamata.
• reeglistik kasutamiseks - laenutusgraafik, kokkulepped
kuidas asi tagasi tuuakse, kuidas transporditakse klassist
klassi jne. Kui on ühised reeglid, siis rikneb tehnika vähem.
Samamoodi saavad kõik näha, kes kui palju kasutanud on
kui ka seda, et millal on tahvlikesed vabad kasutamiseks.
See aitab kooli mugavalt teha ka statistikat. Nt kasutage
selleks e-kalendri võimalust või halval juhul siis
paberkandjat.
55. 49
• esmakoolitus tahvli kasutamiseks + appide laadimiseks,
kirjeldamiseks (jaotamiseks ainetunniti ntx). Kõige
mõistlikum on paluda õpetajatel ise protsessis osaleda,
sest siis õpib kõige enam. Kui mulle tuuakse õpetajana ette
300 programmiga tahvel, siis ei oska ma sellega ju muud
esialgu teha kui internetti minna. Kui sa aga ise oled
pannud mingeid asju peale, siis osatakse ka märgata kui
lapsed seda tunnis teevad, kui nad satuvad hätta, kui nad ei
leia vajalike asju üles jne. KAASAMINE!!! on kõige olulisem.
Kaasata võib ka muidugi õpilasi;)
• jätkukoolitused programmide teemal ainegruppides - kui me
koos vahetame kogemusi, siis parandab see kõikide
õpetajate loomingulisust, kogemust programmidest kui ka
metoodikate kasutamist, mida koolis tunnis võiks proovida.
Tehnilist puudutav:
• appide laadimine ja seadistamine NB! Pigem ei soovita
panna paika "automaatset värskendust", sest siis tegeleb
tahvel enamuse ajast uuenduste otsimisega ja tõmbab
sellega mälu tühjemaks.
• kindlasti tuleb peale panna viirusetõrje ja mingi cleaner või
app manager, milles näete mis programmid on hetkel töös.
Viimasega saate edukalt 2 nupuvajutusega eemaldada
mälus olevad programmid ja tahvel muutubki kenasti
kiiremaks. See tuleb selgeks õpetada nii lastele kui
õpetajatele.
56. 50
• appide laadimiseks soovitan luua üks konto koolile, siis on
teil Google Play all olemas loend, mida mugavalt
installeerida (ei pea enam netist taga otsima asju
ükshaaval).
• kooli konto eemaldamine peale appide installeerimist (kui te
ei ole pannud tahvlit lukku mõne appiga) - kuigi laps peab
appi laadimiseks sisestama oma enda konto, võtab see
siiski veidi enam aega, kui lihtsalt klõps vajutamine
installeerimiseks. Samamoodi kui ta ei ole piisavalt väle,
siis saab lihtsal teada, kes see rumaluke oli, kes enda konto
kooli tahvlisse "unustas". Peale seda algab loomulikult
õpetajapoolne kasvatustegevus õpilasega.
• Kui vajate appide ja seadete lukkupanemiseks ku ka töös
oleva appiloendi puhastamist, siis seda saab edasi lugeda
siit:
http://pgnutikad.blogspot.com/2013/10/tahvel-lukku-ja-kiireks.htm
• Kui mõni õpilane nullib ära kogu tahvliga tehtud töö ehk
resetib või paneb peale mingi imeparooli, siis selle kohta
kehtib reegel: kõik probleemid peab õpilane ise või vastava
õpilane koolile heastama. Kui lasti kogu appide loend
taevasse, siis on õpilasel võimalik peale tundi tulla ja kogu
tarkvara ise ükshaaval peale lasta. Tegevus on hariv ja
õpetlik ning seadusega lubatud! Usun, et pärast seda pole
kellelgil tuju kooli tahvlites trikke teha.
57. 51
• igale tahvlile tuleks panna oma nr. (numeratsioon, märgis) -
lihtsalt saab kergemini aru millise tahvliga on probleem, kes
mida kasutab jne. Soovituslikult tuleb hoida tahvlid kapis ka
kenasti järjekorras.
• kapp, kus on tehnika võiks kuidagi sisaldada võimalust ka
laadimiseks, ei pea ostma kallist asja, võib koos kooli
tööõpetusega midagi põnevat leiutada. Oluline on aga see,
et tahvel oleks turvaliselt hoitud. Vajadusel jagage eri
ruumidesse tehnika (hajutage) kui teil on tunne, et
koolikeskkond ei ole piisavalt turvaline (nt õpetajate tuba on
koht, mis pole kunagi lukus)
• igas tahvlis peab olema sees oma konto (failihoidla
pilveteenus), kus hoitakse salvestatud tööd. Seda võiks
hallata ikkagi õpetajad ise. Mõistlik on mitte jagada kontosid
selles osas tahvlite vahel, sest siis saavad kontod lihtsalt
kole kergesti täis. Mõistlik oleks loodud kontole teha
klasside kaupa kaustad ja siis sinna alla kasutatava õpilase
kausta. Õpetaja saab aga asjale oma pärisarvutist üle neti
ligi. Muidugi võiks iga õpilane kasutada oma isiklikku
kontot, aga sisse-välja logimise õpetamine ja kontode
lisamine ja eemaldamine ajab asja liiga keerukaks (tahvel on
algselt mõeldud individuaalseks seadmeks, seega tal pole
ka hetkel vajalikku funktsionaalsust, et saaks mitu inimest
korraga kasutada).
• ideaalne oleks kui ekraanil oleks (enne logimist) töölaual
näha pildina kes on tahvli kasutajad, mis klassidest. Nii on
58. 52
mugav tuvastada, kes vastutab tahvli eest õpilaste hulgas.
• Lisaks võiks olla tahvel eesti keeles, tuttuminek ekraanil
seadistatud 3-5 minuti peale
• Ja kõige olulisem ikka kõige lõpus - tahvlite ümber peavad
olema KAANED!!! Kui ei ole häid nahast/plastikust raamatu
moodi kaasi, siis on teil kogu tehnika üsna kiiresti kriibitud
või maha kukkunud. Raamatukaaned võimaldavad ka tahvlit
erimoodi üles/alla tõsta.
Õppetööd puudutav:
• reeglid kasutamiseks:
• igal tahvlil on oma kasutaja (d), st ei ole nii, et võtan selle
tahvli mille soovin.
• enne tahvli kasutamisest pese käed ära!!!!
• kindlasti peavad olema reeglid appide laadimiseks,
seadme turvaliseks kasutuseks ja õppetöös
osalemiseks. Lastele tuleb asju õpetada ja ka meelde
tuletada!!
• reeglid tasub luua koos õpilastega ning plakatina
kleepida igas klassis "seinale" nähtavale kohale.
Muidugi oleks mõistlik enne õpetajatega läbi rääkida, et
millised on üldised reeglid, mille vastu terve kool ei
tohiks eksida (ja siis igas tunnis õpetaja koos õpilastega
59. 53
saab neid reegleid uuesti avastada). Ärge olge pelglikud
ka uuenduste suhtes, kui miski reegel ei tööta, siis tuleb
seda uuendada!
Alati küsitakse, milline peaks olema kodukord seoses
tehnikaga. Vastuseks on see, mida teie oma koolis tahate teha.
Pelgulinnal on näiteks Wifi kasutamise eeskiri:
http://www.pelgulinna.tln.edu.ee/peaveeb/index.php/oppetoolid/wifi-k
Seoses e-ohutusega oleme koostanud õpilastega koostöös ka
üldised käitumissoovitused (mis ripuvad hetkel arvutiklassis
seinal). Mingi aeg viime need ka elektrooniliseks. Kuid arvata
on, et suurema vidinakasutusega tuleb neid reegleid ka
täiendama asuda, seega hetkel pigem tegeleme üldise
teavitustööga ja kokkulepete sõlmimisega, et sellest aretada
välja just need reeglid, mis meil ka toimivad. Nt. pole mõtet ju
luua reeglistikke, millest ei pea kinni ei kolleegid ega ka lapsed
ise.
Kuidas reegleid luua: siin on selleks väike inglise keelne
õpetus:
http
s://docs.google.com/document/d/1ExL43WE9srXUD6DYKD35mJZtSO
60. 54
Tahvlitele appide lisamisest arvutiga
Üks võimalus tahvlisse tarkvara lisada on konkreetses tahvlis
appide otsimine või siis olemasolevast loetelust Google Plays
installeerimine. Selline tegutsemine aga on tihti vaevarikas.
Lihtsamini saab panna Appe peale läbi Google Play arvuti
versiooni ehk veebilehe.
Kui teil on koolis kõik tahvlid ühendatud ühe kontoga, siis
tekib nende nimi Google Play seadmete loetellu, mõistlik oleks
siis igale tahvlile anda oma nimi näiteks T1, T2, T3 jne. Sama
nime kannab ka reaalne tahvel, et oleks võimalik tahvleid
üksteisest eristada.
Kui olete veebilehelt leidnud endale vajaliku tarkvara, siis saate
sealt valida Install või appi osta ning siis valitegi juba edasi
millisesse seadmesse vastav tarkvara peale laetakse. Kuigi
tahvleid võib olla koolis palju, siis on selline arvutis
klõpsutamine siiski ajaliselt ökonoomsem tegevus kui teha
sama asja käsitsi tahvel tahvli haaval.
61. 55
Trikk!
Kui olete kõik seadmed juba vastava kontoga paaritanud ja
kõik seadmed kannavad ühte ja sama nime, siis on kindlasti
üsna pähkel, kuidas teada saada, millise tahvliga on tegu.
Et kindlaks teha, millise tahvliga on tegu saada igasse
tahvlisse peale erinev programm ning kui see programm sinna
laetakse, siis saadki teada, et tegemist on T1 mitte T2.
62. 56
Pulgaga või näpuga?
Kas osta kooli tahvelarvuti, kus on juba stilus olemas, osta see
eraldi või jääda lihtsalt näpuga tahvlit silitama - see on
loomulikult iga tahvlikasutaja ja ostja dilemma. Osad tahvlid
nagu Samsung Galay Note tuleb juba kaasa stilusega, mis on
kenasti tahvli nurka pesasse paigutatud, Samsung Galay Tabil
aga see puudub täiesti.
Kooli sisukohast iga väike liikuv osake on risk, et see läheb
kaotsi - kas keegi võtab selle kaasa asenduseks enda omale
või lihtsalt ununeb kuhugi. Väga lihtne näide arvutitunnist ja
pastakaga tehtavast tööst minu enda kogemusena kus 15
õpilasest 4-6 unustavad oma pastaka lauale. Miks peaks
õpilased olema hoolikamad ka koolipoolt neile kasutada antud
tahvlitega?
Stiluse ehk pliiatsi hind jääb enamasti vahemikku 10-40 eurot,
kui kaob üks 10 eurone, siis võibolla ei tundugi see suure
kuluna, kuid kui kaob kuus 30 eurost, siis see on juba kokku
180 raha, mis on koolile väga suur kulu.
Näpuga:
• tegelikkuses saab näpuga teha ära enamus asju, küsimus
on detailis ja kvaliteedis. Näpp on lihtsalt selline suur ja lai,
mis survetundliku tahvli peal tekitab paksema juti kui ta
teeks pulgakesega.
63. 57
• Samamoodi on vaja kindlasti tahvli puhastamiseks
prillilappe, sest tahvli ekraan muutub näpujälgedest kirjuks
peale esimest kasutamist.
• Kui teil on mahutundmatu "aeglane" tahvel, siis võibolla on
tegemist näpuga õigetesse kohtadesse tippimisega, eriti kui
sul on naisterahvana "pikad küüned" või töötad näiteks
külmemates tingimustes, kus ekraan kipub olema
ülilaeglane.
Stilusega:
• sobib kunstiloomuga inimestele, kes soovivad kenasti
joonistada - vajutad tugevamini tuleb laiem joon ja vastupidi
(seda siis kui su tahvel on vastava tundlikkusega)
• aitab ära hoida tahvli ekraani muutumist räpaseks, sest
stilusega saab kenasti kirjutada kui ka nuppe vajutada.
• olen märganud, et aeglase tahvli puhul on stilusega töö
tegemine efektiivsem, sest kummijulla on täpsem kui minu
näpp. Seda isegi sinnamaale, et tehtava töö ajaline vahe on
4-5 korda + ajurakkude kaotamise vähenemine tahvli peale
vihastamise tõttu.
Kuidas peaks käituma kool?
a. kui te ostate tahvli stilusega (mis on seal sees kinni), siis
esialgu ei tasuks neid kohe ära korjata, et õpetaja tunni
alguses annaks viimased lastele kätte ja siis tunni lõpus jälle
koguks kokku. Võibolla esilagu tasuks lapsi usaldada.
Kindlasti oleks vaja aga kontrollida, et lapsed tahvlile
64. 58
pulgakese ikka tagasi panevad. See on tegelikkuses suur
lisatöö õpetajale, aga parem kui vara enda käes kümne
küünega kinni hoida.
Esimese juhtumi korral, kus stilused hakkavad kaduma - püüda
muidugi leida süüdlane ja loota, et see jääb esimeseks ja
viimaseks korraks. Kui aga ei jää, siis tuleb ikkagi stilused
koguda ära tahvlikomplekti juures olevasse karpi, millest
õpetaja siis vajadusel neid välja jagab.
b. kui ostate tahvli ilma stiluseta, siis 5-10 näidisekseplari võiks
olla ka joonistuspulki komplektide juures, mida kasutatakse
vastavalt õpetaja ja klassi kokkuleppele. Võib muidugi osta
kõikidele tahvlitele, kuid nagu ma seletasin üleval pool on
nende hind üska krõbe ning enamasti saab sama asja ära teha
ka näpuga, küsimus on tahvli enda kvaliteedis ning tegevuses,
mida soovite ellu viia. Ma isiklikult ei usu, et stiluse puudumise
tõttu jääks huvi tundvatel õpetajatel ja lastel tahvli kasutamine
tegemata (ka kunstiõpetajatel).
65. 59
Klassihaldustarkvara
Samsung on välja tulnud Samsung School lahendusega, mis
on kenasti ka eesti keeles. Kes on varem arvutiklassis
kasutanud näiteks mõnda muud arvutiklassi haldavat tarkvara,
siis tahvelarvutite puhul on mindud lihtsalt tegevuste
piiramisest ja ekraanipiltide saamisest sammuke edasi.
Samsung School töötab küll ainult uuema klassi tahvlitega, aga
see kes pole endale kooli tahvleid veel ostnud, siis võibolla
tasuks vaadata Samsung Galxy Note 10 poole, kus see asi
näiteks töötab. Tegemist on tasulise tarkvaraga, ostate õpetaja
litsentsi jms. kuid kuu aega saate seda enne ka tasuta
katsetada, kas sellised võimalused teile lahenduse pakuvad.
Samamoodi on Samsungil kenad inimesed Eestis, kes teil
aitavad asjaga alguse saada. Katsetama saate minna vastavat
lahendust eelnevalt kokku leppides Tallinnas näiteks Mektory
innovatsiooni-ettevõtluskeskusesse.
Täpsemalt saate lugeda siit:
http://www.samsung.com/global/business/mobile/solution/education/
NB! tegemist on enamasti appiga, mille toimimiseks peab
õpilane kõigepealt selle käivitama ja siis saab õpetaja tahvlile
haldamise õigused (kuniks vastav app on töös).
Võimalus on:
Sisulises osas: luua ainetund, teste, jagada välja faile
Haldamise osas: piirata ligipääsu muudele programmidele ja
tegevustele (nt. saab olla ainult õpetaja esitluses ja teha
66. 60
märkmeid); saab näidata kõikidele sama pilti ja liikuda samm
haaval tunnis edasi (võtta õpilastelt tahvelarvutite kontroll üle)
Ülevaate saamine: on võimalik saada õpilaste tegemistest
ekraanitõmmis, jälgida ühe õpilase tegevust detailsemalt
Abi andmine/kasvatamine: on võimalik õpilase ekraan üle
(joonistada sinna ise) või asuda temaga koostööle samas
aknas; on võimalik panna ekraan lukku või anda teada, et olete
märganud, et õpilane tegeleb tunni ajal muuga
Õpetajale nähtav info: kes liitus tunniga ja kes lahkus tunnist
Samamoodi kui varem oli mul ettekujutus, et Androidile on
keeruline mälupulka järgi panna, siis tegelikkuses tehnoloogia
on edasi arenenud ning on olemas vastavad üleminekud, mis
aitavad ka selle mure lahendada, sest enamasti on õpetajal
harjumuseks siiski kasutada pigem mälupulka kui
pilveteenuseid.
67. 61
Peale Samsungi pakuvad maailmas klassihaldustarkvara
lahendusi Androidile veel teisedki nagu näiteks Radix, kes
tundub jutu järgi haldavat ka Windowsi tahvleid, lisaks
Androidile.
Ja kuna Youtube on meil lõputu, siis leidsin ka Mythware
lahenduse, mis tundub kasutamiseks õpetaja poolelt kasutavat
pigem arvutit.
Seega eks tulevikus avastamist on kõikidele.
68. 62
Ohutusjuhend Galaxy Tab 10
Kuna meie koolis on kasutuses Galaxy Tab 10, siis oleme
loonud ka vastava ohutusjuhendi (lühijuhend).
70. 64
Õuesõppest ja meie kliimast
Tihti kuuleme, et tahvelarvuti on väga hea vahend
õues-õppeks. Muudkui võtad kaasa ja tegutsed. Kindlasti on
see hea mõte, kuid enne tasuks mõelda ka meie kliimale. Eesti
talv -10-30 kraadi (lisaks tuul, mis tõstab külma veelgi). Eesti
sügis/kevad (vihm). Ma küll ei tea, aga mul on jäänud mulje, et
mida uuem on tehnika seda õrnem ta on. Korpus sulab ise
ümbert ära kui liiga palju silitada.
Näiteks lubasin mina eelmisel aastal oma õpilased
nutitelefonidega külmapühade ajal õue jooksma ja jalajärgi
taga ajama.
http://ulugeh4.havike.eenet.ee/wordpress/?page_id=122
Oli üsna põnev, sest üle 10 minuti ei pidanud keegi väljas väga
vastu, lapsed oleks kauemaks jäänud, aga tehnika läks
aeglaseks ning ei allunud enam silitustele. Ka aku
vastupidavus hakkas metsikult kukkuma. Osad tarkurid
mõtlesid, et soendavad telefoni südame lähedal või peos, see
tekitab aga
kondensiooni vms niiskust, mis on tehnikale hullem kui külm.
Kui näiteks talvel tehnikat (arvutit ja monitori) olete autos
vedanud ühest kohast teise, siis on soovitatud, et seadmed
peavad vastavas ruumis seisma 3-5 tundi, et nad saavutaks
ruumitemperatuuri. Enne ei ole soovitatud neid tööle panna.
71. 65
Nüüd on aga meil nutikad, mis peaks iga ilmaga töötama -
talvel külmaga, suvel rannas liiva sees kuumaga ja muul ajal
loomulikult vihma käes. Kodus antakse tahvel väikese lapse
kätte, kes loobib seda nagu kaltsunukku ja kastab erinevatesse
toiduainetesse või võtab tahvli kätte värviste ja pudruste
kätega. Pole vist väga reaalne, et sellistes tingimustes asjad
väga vastu peaks pidama.
Näiteks Galaxy Tab 2 töötamise temperatuuriks on tootja
märkinud 0 kraadi külma ja kuni 45 kraadi sooja. Huvitav kui
infrapuna saun on 40 kraadi, kas siis tasuks tahvlikesega
sauna minna.. ma isiklikult ei soovita, aga usun, et neid peresid
on küll, kes on sellele heale mõttele tulnud.
Osad tahvlitootjad näiteks Sony on loonud seeria Z millega
võiks minna vanni ja ujuma kui vastavad katte-augus kõik on
tihedalt suletud. Iseenesest ju tore, aga kui selle 600 eurose
tahvliga vastav loomkatse ise läbi viia, ma ei usu, et garantiis
seda vahvat ideed aplodeeritaks.
Seega tahvel on tore vidin, millega saab minna küll
klassiruumist välja koridori, mina ka õue kui on vastavalt hea
kena kuiv ilm. Kuid ma ei tea kas see unistus, et käime lastega
seenemetsas (kus on niiske) ja tuvastame seeni on kõige
72. 66
taibukam ja tervislikum meie uuele väiksele ühesilmalisele
sõbrale. Vähemalt kooli kontekstis kus tahvel peaks meid
teenima aastaid ei ole võibolla kooli akvaariumisse selle
pistmine, et kaladel igav ei hakkaks, kõige parem mõte.
73. 67
Kasutuslepingutest
Kuna paljudel koolidel on huvi ka kasutuslepingute vastu nt.
kui seade on antud õpetajale isiklikuks kasutuseks või mida
teha siis kui lastele anda asi koju vms.
• Lastega on muidugi keerulisem, siis tasuks pidada nõu
juristiga (kui anda isiklikuks kasutamiseks ja koju), kuidas
need varalised suhted ikkagi on kooli ja lapse või kodu
vahel. Muus osas võiks olla hea abimees raamatukogu
seadus, sest mis see vidin ikka on kui üks töövahend nagu
raamat. Tuleks aga ära määrata ohutu kasutamise ja
hoidmise tingimused (nt ohutusjuhendiga) ja riknemise
korral summa. Kas aga olete valmis minema selle alusel ka
kohtusse? Seda saab iga kool ja KOV ise otsustada.
• Õpetajatele tundi asjade andmisel saab kohandada sama
raamatukogu seadust, sest tegelikkuses kui õpetaja võtab
raamatukogust välja õpikus lastele, siis vastutajaks jääb
tema. Aga jällegi ei ole veel Eestis juhtumit kus selles asjus
oleks mindud õpetaja vastu kohtusse, kui tema poolt edasi
antud raamatud ei jõua kooli tagasi. Enamus on muidugi
läinud üle sellele, et laps ise laenutab raamatukogust
raamatud, sest vähemalt gümnaasiumiõpilase saab
nimekirjast kustutada, kui ta korrektselt asju tagasi ei too.
Põhikooli lapsega aga ei tee suurt midagi.
• Osad koolid on palunud vanematel osta või rendivad mingi
trikiga vanematele ostetud seadmeid st. firmal on leping
74. 68
otse vanemana, aga vidin ise on koolis. Samas mina ei saa
aru asja seaduslikkusest, sest kui mina vanemana ostan või
rendin x asja, siis miks ta peab olema koolis. Kui see on
minu pere asi, siis see on minu pere käes. Kool võib ju
vanematega kokku leppida, et lapse turvalisuse ja
mänguhimu ohjeldamiseks jäetakse vidin parem kooli, kus
seda ka kooli poolt hallatakse. Kuid see on vanemate
heasoovlikus, tegelikkuses võtab kool asjade eest väga
suure vastutuse ja kui need "rotti" lähevad, siis on jälle
kooli oodata vaidlus kohtus. Aga eks igaüks on selles osas
oma juristidega ise asjad selgeks teinud. Mina
pealevaadates sellele libedale teele minemist ei soovita.
Kool säästab küll raha, aga paari aasta pärast võib tekitada
palju muid küsimusi.
• Kõige lihtsam on kui lubada koolis lapsel oma enda seadme
kaasatoomist ning pakkuda kvaliteetset WiFi võrku, sest
siis lapsed ja vanemad ise teavad, mida nad oma
seadmetega teevad ja kuidas hoiavad. Kool ise aga võiks
pakkuda õpetajale võimalust asja töövahendina kasutada nt
isiklikuks kasutamiseks kasutuslepinguga või siis
raamatukogu seadusest tuleneva töövahendite kasutamise
reeglistikuga.
Kui aga kool annab õpetajale kasutada mõne seadme isiklikuks
kasutuseks töövahendina: fotokas, läpakas tahvel jne. mida ta
luba inimesel ka koju viia, siis tasuks teha lepingud küll. See
annab koolile võimaluse tehnika mitteotstarbelisel kasutusel
vidin tagasi kutsuda ning igaüks teab kuidas käituda, ilma et
tekiks mõttetuid ootuseid. Samamoodi saab lepinguga
75. 69
vabastada õpetaja vastutusest nt kui seadet hoitakse
koolimajas x ruumis seifis.
Reguleerib sellist kasutamist võlaõigusseadus http
s://www.riigiteataja.ee/akt/961235
Meie ise oleme kasutanud aastaid tagasi Tiigrihüppe poolt
sülearvutitega näidiseks toodud lepingut, mida oleme oma
kooli jaoks vastavaks mugandanud.
a. vara kasutamise leping
b. vara üleandmise ja vastuvõtmise akt
c. vara vastuvõtmise akt
ja kui asi tagasi tuuakse siis uuesti sama akt aga kooli poolt.
Leping ise peaks sisaldama:
• huvipooli, kes lepingu sõlmivad (nimed, esindajad, aadress)
• lepingu sõlmimise kuupäev ja kehtivusaeg
• toote nimi, mudel ja seerianumbrid
• maksumus
• seisukord
• kasutuslepingu tingimused
76. 70
• kes kannab ülalpidamise ja hoolduse kulud
• mis tehakse siis kui asi rikneb
• kasutaja kohustused ohutuks kasutamiseks ja
hoiustamiseks, asja tagastamiseks
• turvaline hoidmise koht, kus näiteks kasutajal pole
valvamiskohustust (nt kooli x ruum, seifis)
• materiaalne vastutus
• lepingu lõppemine nt. inimene lahkub töölt, jääb töölt
pikemaks kõrvale, kool soovib asjad ringi jagada
• kus ja kuidas lahendatakse lepingust tõstatuvad vaidluseid
(nt kohtus)
Aktid sisaldavad info:
• kelle vahel on sõlmitud leping
• millal ja kus toimus asjade üleandmine
• toode, mida üle anti koos mudeli ja seerianumbriga
• vara seisukord
• kinnitus, et kasutaja on kursis, milleks talle vastav asi anti
kasutada ja et ta on lepinguga nõus
77. 71
Androidi operatsioonisüsteemid
Kuna nutiseadmeid uuendatakse pidevalt üsna kiiresti, siis
ajab lausa pea sassi, millist operatsioonisüsteemi endale
valida. Loomulikult kehtib reegel, et mida uuem seda parem.
Kui teil on vanem operatsioonisüsteem, siis osad seadmed
lubavad ennast uuendada, kuid mingi hetk on neil piir ees.
Seega peate mõne aja pärast nentima, et tuleb jälle ja jälle uus
seade muretseda, kui soovite ühte või teist äppi käivitada.
Samamoodi on igas uues versioonis parendatud mälu, aku jms
kasutust võttes olemasolevast riistvarast enam välja.
Androidi pesakond kannab endas magusaid süsteeminimesid
nagu CupCake (Eesti keeles siis muffin);
Sõõrik-ekleer-piparkook-jäätisevõileib jne.
Praegu 2014 on müügil Jelly Bean (4.2, 4.3) Kui hakkate ostma,
siis ikka 4.3. Edaspidi peaks aga tulema müügile KitKat
nimeline versioon, mis on osadel juba olemas.
Maailmas on aga 2014 märtsi seisuga Androdi kasutajate
jaotumine järgmine:
Version Code name
Release
date
API level Distribution
78. 72
4.4 KitKat
October 31,
2013
19 2.5%
4.3.x
Jelly Bean
July 24,
2013
18 9.6%
4.2.x
November
13, 2012
17 17.1%
4.1.x July 9, 2012 16 35.3%
4.0.3–4.0.4
Ice Cream
Sandwich
December
16, 2011
15 15.2%
3.2 Honeycomb
July 15,
2011
13 0.1%
2.3.3–2.3.7 Gingerbread
February 9,
2011
10 19.0%
2.2 Froyo
May 20,
2010
8 1.2%
79. 73
Androidi Appid koolis
Siin on mõningaid näited mida Pelgulinna õpilased ja õpetajad
on soovinud ainetunnis kasutada. Kuna palju appe sobib ka
erineva aine alla, siis jaotused on üsna meelevaldsed.
Meie põhieesmärk oli kaardistada ära esilagu enam
loodusteadus ja matemaatika. Samas ka kunsti on üsna palju
välja toodud. Edaspidi tutvustame juba "appe" erinevates
postitustes eraldi pikemalt.
See peaks olema teile ideeks kui palju on võimalusi, mitte
täielik juhend, kuidas ja mida peaksite välja valima oma kooli
jaoks.
Loodusteaduse eesti keelsed appid
Füüsika ja astronoomia, mõõteriistad
Geograafia ja keskkond
Keemia ja bioloogia, anatoomia
Matemaatika
Kunst, video, esteetika
Muusika
80. 74
Keel
Hooldus ja muidu vajalik
Algklassidele (NB! enamus algklassi asju on erinevate ainete
all)
Sport ja toitumine
Liitreaalsuse appid (uus)
81. 75
Data tahvlist pilve
Tahvelarvutis on enamasti mälu (ruumi) piisavalt, kuid mingi
hetk saab see ka otsa.
Mõistlik on planeerida tegevused keskselt juba ette ära, siis ei
teki nii palju "ruumiküsimusi" kui hiljem tagantjärgi seda
võrratust lahendades.
Kuhu panna andmed?
Võimalusi on palju:
Appid/keskkonnad:
DropBox - 2+ giga ruumi
Veebis: http://dropbox.com/
App: http s://play.google.com/store/search?q=dropbox
82. 76
Copy - 15+
Veebis: http s://www1.copy.com/home/
App: http s://play.google.com/store/apps/details?id=com.copy
Pelgulinna G sünkroniseerib siia ka pildid/videod, sest siin on
kõige enam ruumi
SkyDrive - olenevalt kontost (st saab olla nii kooli konto kui ka
isiklik)
Drive - (Google teenus) 5+olenevalt kontost (st saab olla nii
kooli konto kui ka isiklik)
Veebis: http://drive.google.com
App: http
s://play.google.com/store/apps/details?id=com.google.android.apps.
83. 77
KOOL JA ÕPILANE
Mõistlik oleks teha koolile erinevad võimalused andmete
hoidmiseks nt. tahvli enda nimeline konto keskkonda. Sinna
alla luua lennu > klassi > õpilase kaust.
Iga inimene kasutab alati sama tahvlit ja laeb oma asjad oma
kausta.
Samamoodi peaks pildid/videod automaatselt laaditama üles
netti, sest siis saab neid kontrollida/kasutada mugavamalt ja
tahvel jääb ka datast "tühjemaks". Kindlasti tasub õpilastele
seletada kui palju me milliseid pilte teeme, kellest teeme ja
millal ei tee. Kui tuleb palju praaki, siis on ühiskaust kiiresti
ummikus. Ühisküla reeglite järgi aga siis kustutatakse kõik
asjad jalust ära..
Soovituslik on brauserist laadida õpilasel ka oma tehtud töö ka
"veebi" (oma emaili vms), sest siis on tagatud selle faili
turvaline olemasolu. Peale kasutust tuleb jällegi oma kontost
välja logida. Kindlasti ei tohi aga lubada õpilastel tahvlisse oma
konto sisestamist (appi kaudu), sest siis kui inimene unustab
84. 78
välja logida, siis saavad seda kasutada teised. Tahvlil on
kombeks ka paroole/kontosid salvestada, seega pärast on seda
juba keerulisem maha võtta.
ÕPETAJA
Õpetaja saab vahepeal käia asja kontrollimas, et kas on ruumi,
kas keegi pole võimalust kurjasti ära kasutanud. Miinuseks on
muidugi see, et kui keegi pahatahtlik soovib konto "puhtaks"
lasta, siis see võimalus tal muidugi on.
Samamoodi jagab õpetaja omalt poolt vajalikku ajutist materjali
läbi üleslaadimise keskkonna, õpetaja saab sisse sinna kas
päris arvutist või siis oma tahvlist. Kuna kontode vahel tahvliga
edasi tagasi sipsimine võib olla ebamugav, siis võib kasutada
ka seda, et õpetaja jagab välja oma konto alt ühe kausta
kõikidele "tahvlitele".
85. 79
Sport ja tehnika
Kuigi eelmises postituses oli pikalt juttu kuidas meie kliima ei
armasta õues-õpet, siis vastukaaluks tuleks ära rääkida ka see,
et näiteks nutitelefon on tänapäeval sportimisel muutunud
lausa hädavajalikuks. Mõned näited:
• GPS ja orienteerumine - et liduda oleks huvitavam, siis
võiks juba orienteeruda või ka QR koodidega
orienteerumine, kus peale asukoha leidmist tuleb vastava
juhis või küsimus lahti häkkida.
• Stopper - aja võtmine
• Mõõteriistad - kauguse mõõtmine
• Raja läbimine nt RunnerKeeper analüüsib meie eest nii
teekonda, läbitud kõrguseid kui heal juhul oskab mõni app
anda teada mitu kalorit te olete juba kaotanud. Selle
keskkonna vahel on võimalik näiteks ka leida sarnase
tegevusega virtuaalne sõber, kellega ühes sportida.. sina
Eestis ja tema näiteks Indias.
• Tegevuse pildistamine või filmimine ja järelvaatamine -
eesmärgiga mõista, mida teed valesti või mida peab tegema,
et teha õigesti. Tehnika laseb meil sama klippi uuesti ja
uuesti esitada, kuni aju selle sisu endale omaks võtab ning
viga kergesti saab oma harjutusi korrigeerida.
86. 80
• Toitumine - kaloraazi arvutamine, päevamenüü sisestamine,
tehtud tegevuste üles märkimine
• Sporditulemuste teadasaaamine - infoappid
• Tulemuste analüüs: pesapallist golfini, jõusaalis mobiilne
treener
• Sporditeemalised mängud, mis õpetavad reegleid kui ka
vastava varustusega ringikäimist, täpsust või kasvatavad ka
huvi vastava mängu vastu jms.
• Ka enamlevinud sotsiaalsed võrgustikud sobivad näiteks
info vahetamiseks - saadate sõpradele ja tuttavatele pilte
oma matkast või jooksurajast
Mõningad appid on siin:
http
s://docs.google.com/document/d/1X-P0xL6DGoRW7e9Fml4fkNDYqkf
87. 81
Mida tahvlitega teha?
Kiire koolitus, millist tarkvara saab iga aineõpetaja kasutada:
1. QR koodid - http://tarkraamat.blogspot.com/
a. lood koodi kuskil QR koodi tegeval veebilehel (nt.
http://goqr.me/
b. prindid need välja ja kleebid seintele, raamatusse vms
c. lapsed šifreerivad koodid ja lahendavad koodide
taha paigutatud ülesandeid
Juhend e-õppe uudiskirjas http://uudiskiri.e-ope.ee/?p=11968
2. Socrative - kiire vastamine
http://www.socrative.com/
a. õpetaja teeb konto ja saab ruumi nr
b. õpetaja käivitab testi
c. õpilased liituvad õpetaja ruumida läbi tahvelarvuti ja
88. 82
vastavad
d. klass arutab koos tulemusi
Õpetus e-õppe uudiskirjas http://uudiskiri.e-ope.ee/?p=11923
3. Learning apps
http://learningapps.org/
Kasutaja a: passiivne
a. mine lehele
b. vali välja sobilik test või mäng
c. jaga lastele välja link või QR kood
Kasutaja b: aktiivne
a. mine lehele
b. loo oma app või mäng ise, valikus 27 erinevat liiki küsimusi,
ülesandeid
90. 84
Kahoot
Täna komistasin sellise appi otsa nagu Kahoot http
s://getkahoot.com/
Peaaegu sama asi mis Sokrative, aga veel lahedam.
1. õpetaja teeb endale konto, valmistab ette "mängu" -
küsimused, uuring või arutelu.
2. Tahvlis avatakse app KAHOOT
3. Õpetaja käivitab mängu ja lapsed saavad vastama asuda
//süsteemis on ka katsetamiseks teiste inimeste tehtud asju
Saab sisestada pilte, vb isegi video, küsimusi.
"Mängulikuks" teeb asja see, et vastamise ajal on kõlaritest
kosta muusika (õpetajal) ming tulemusi kuvatakse peale iga
vastamist.
Küsimustele vastuseid on alati 4, laste tahvlis/moblas
kuvatakse ainult neli valikut. Peale iga küsimust saate koos
klassis arvutada, mis läks valesti ja mis hästi.
91. 85
Nippe tahvliga opereerimiseks
Esileht on Androdil "Home screen". Sinna tekivad ikoonid,
poolprogrammid nagu widgetid.
Navigatsiooninupud:
tagasi, esilehele, viimati kasutatud appid, peida
Muud vajalikud nupud
menüü kaks eri vaadet olenevalt kus te asute oma seiklustel
Androidi sügavustes;
+ laseb lisada asju ekraanile; "täht" lemmikud; "ratta/mutri
märk" - erinevate seadete muutmiseks; X millegi sulgemiseks;
jagamismärk - asjade jagamiseks läbi erinevate appide või
lehtede.
92. 86
Näpuharjutused:
Ühekordne puudutus (Touch)- nagu üks hiireklikk arvutis >
valid millegi välja
Kahekordne puudutus (Double tap) - kiire kahekordne
puudutus ühe koha peal võimaldab luubiga sisse minna või
välja (zoom)
Näpu allavajutamine ühe koha peal pikemaks ajaks (Long
press) - enamasti hüppab selle peale lahti lisamenüü või saate
valitud objekti vedida teise kohta
Pühkimisliigutus (Swipe) - selle liigutusega saate liikuda
erinevate ekraanide vahel või galeriis vahetada pilte. Vahel
ilmuvad ette ka lisamenüüd olenedes kas pühite ülevat alla,
93. 87
vasakult paremale või vastupidi.
Näpistamine (Pintch) - panete kaps näppu ekraanile ja liigutate
neid üksteisele lähemale nagu püüaksite kedagi näpistada -
seda kasutatakse pildi vähendamiseks (zoom) näiteks
maakaardil
Antinäpistamine:) ehk sama liigutus aga tagurpidi (Spread) -
seda saate kasutada pildi suurendamiseks ehk pildi/maakaardi
sisse minemiseks
Keeramine (Rotate) - asetate näpud ekraanile ja teete keerava
liigutuse - nagu keeraksite seifi lukku lahti. Vaat proovige läbi,
siis saate teada, mida see asi teeb:)
Enamasti on aga nii, et vastavad funktsioonid programmis
peaksid olema appide progrejate poolt sisse programmeeritud.
Kui nad seda teinud ei ole, siis tihti igasuguseid näpuvigureid
kasutada ei saa.
Inglise keeles:
http://www.dummies.com/how-to/content/android-tablets-for-dummie
94. 88
Töölaua tausta muutmine
Inimestele meeldib asju teha "enda omaks". Üks lihtne
tuunimise viis on muuta ära taustapaber.
Kuna õpilastel käib see tausta muutmine näpuväleduselt
kiiremini kui õpetajal, siis mingi hetkl võite olla hädas, et igal
taustal on erinev väänatud nägu ja kõikidel on sellest nalja kui
palju. Loomulikult segab selline asi tundi, mitte ainult
konkreetses tunnis kus sigadus tehti vaid ka järgmistes.
Taustapaberi muutmiseks
• hoidke näppu all tühjal esilehe alal - ilmub taustapaberi
menüü
• või avage Seaded (Settings) > Ekraan (Display)>
Taustapaber (Wallpaper)
kui jõuate õigesse kohta siis saate valida, kas tegutsete
lukustatud ekraaniga (ehk esilehega enne tahvlisse logimist)
või töölaua taustapaberiga.
Pildi saate valida näiteks galeriist või eelinstalleeritud
pildivalikust või animeeritud kollektsioonist.
Kinnitage oma valik.
Üsna asjalik on luua õpilastest nimekirjad, kes ühte või teist
tahvlit teatud klassist kasutada võivad (kui teil on tahvlid
ühiskasutuses). Ning siis panna vastav "ekraanipilt" loeteluga
esilehele enne tahvlisse sisse minemata. See võimaldab
95. 89
õpetajal käivitada nupust tahvel ning tuvastada hoo pealt, kes
on vastava tahvli kasutajad.
//enamasti kipuvad ju need vajalikud paberilehed nimekirjadega
olema teab kus, aga mitte tahvlipaketi kõrval:)
96. 90
Tahvli ekraan
MUSTUS
Kuna kasutame koolis tahvleid, millel ei ole stilust, siis
paratamatu nähe on, et ekraan on näpujälgi täis.
Lahenduseks on osta prillilapp, raskemate mustuste jaoks
tasub aga kasutada ekraani puhastamiseks mõeldud keemiat.
Selleks võiks olla ikkagi monitori puhastamiseks sobiv kraam,
mitte vesi, koola, alkohol vms.
Kindlasti ei tohiks pihustada vajalikku keemiat otse ekraanile,
vaid enne lapile ja siis alles lapiga ekraanil ringjate liigutustega
ära asi puhastada.
97. 91
KRIIMUD
Teine asi on aga kriimud, nende vastu ei saa. Laps enamasti
tahtmatult võtab ikka oma pastaka või mõnel on ka sõrmused
vms ja kriibib asja ära. Selle vastu aitaks ekraanikile. See ei
maksa väga palju. Teine asi on muidugi see, et kile peale
panemine pidi olema üks kunsttükk - ei tohi jätta sisse
õhumullikesi ja viltu pandud kile on ka üsna raske normaalselt
tagasi panna. Sellist tööd võiks alustada puhastatud tahvlitega,
ruumis kus ei ole tolmu, segajaid jne.
Kindlasti aitab kaasa pandud juhendi lugemine!
100. 94
Kaustad ekraanil
Kooli (õpetaja) jaoks kõige mugavam on see, kui vajalikud
asjad on linkidena esilehel kaustas ja kannab kas tema enda
nime või ainetunni nime. Tegelikult selline asi on täitsa
võimalik, nõuab ainult hulka tööd.
• võta ekraanil olevast ikoonist näpuga kinni ja hoia seda all
• vedi ikoon teise ikooni peale ja tekibki vastav kaust
• kui lisad samasse hunnikusse ikoone juurde, siis tekibki
kollektsioon
• anna kaustale nimi (unnamed folder)
Vanema operatsiooniga Androididel (Ice Cream Sandwich)
saab kausta luua kui hoida näpp all tühjal kohal esilehel (Home
Screen) ja menüüst valida kasuta loomine. Muu peaks käima
umbes samamoodi.
Kausta kustutamiseks hoiate peal näppu kaustal ning vedite ta
nupule Trash.
Ohtudest rääkides - kui õpetajad on kenasti kõik tahvlid ära
seadistanud kaustadesse, siis halva eesmärgiga õpilastel on
võimalik terve kausta kustutamisega kogu teie töö ja vaev õhku
lasta. Kustutatakse ära otselingid ekraanilt programmidele
koos kaustaga. Programmid ise küll ei kao, neid saate ikka
AppDial ette manada või programmide menüüst taga otsida.
101. 95
Seepärast on ikkagi koolis kõige aluseks see, et kas tahvel on
teatud lapse oma või ühiskasutuses olevad tahvlid on antud
kasutada ikkagi ainult konkreetsetele õpilastele. Kui keegi jama
korraldab, siis panete selle õpilase ise seda jama ka
likvideerima. Tahvliga veedetud töised tunnid aitavad kindlasti
sellist impulsiivset käitumist edaspidi distsisplineerida.
Inglise keelne pikem õpetus:
http://www.dummies.com/how-to/content/building-app-folders-for-yo
102. 96
Umbes tahvel
Tahvel võib umbe joosta mitmetel põhjustel. Üks põhilisemaid
põhjuseid on ülemäärased programmid, umbes internet,
programm, mis on lõpetanud tegevuse. Enamasti kui tahame
tehnikat kiiresti hallata, on meil vaja panna laadima mitu
programmi järjest või siis kui oleme jätnud seadistustesse, et
värskenda ise äppe, siis tahvel ongi kogu aeg umbes.
Enamasti kui tahvel/telefon mõneks ajaks rahule jätta, siis ta
nuputab ise välja, kuidas ta meie ülevoolava silituse all oma
eluga hakkama saada, kuid tihti võib ta mõne appi ka nii kinni
jooksutada, et see lõpetab tegevuse.
Lihtsamal juhusel piisab äppi taaskäivitamisest, vahel aitab ka
ekraani sisse ja väljalülitamisest, halvemal juhul peame tegema
restarti.
Aga mida teha siis kui tahvel on omadega nii umbes, et ei
reageeri meie tegevusele enam üldse? Ka restardi nuppu all
hoidmine või pulseerivalt vajutamine ei tõota tulemust?
Kui internetist natuke asja uurida, siis selgub, et Power nupu
vajutamine annab meile tulemuseks tahvli mineku
"magavasse" SLEEP või "ootavasse" STANDBY reziimi.
Selleks on olemas ka äpp Fast reboot.
Meile aga oleks vaja "külma rebooti" ehk COLD REBOOT
Enamasti läptopil piisas selleks aku eemaldada, tahvlil aga me
103. 97
seda teha ei saa. Kuidas imiteerida aku eemaldamist oleneb,
aga teie seadest. Seda tasuks siis netist Googledada.
Näitena on toodud selline asi:
1. Hold the Sleep/Power button and hold the Volume button
down at the same time.
2. Hold this combination of buttons until the Android phone's
screen goes blank.
3. Hold the Sleep/Power button until your phone restarts.
NB! Samamoodi on vahel mainitud, et kõige selle tegemiseks
peab olema tahvel ka vooluvõrgus.
............................
Kui selgub, et kõik hea on aga tahvlist siiski kadunud, aga te
saate talle eluvaimu sisse, siis võite teha ka tehaseseadmete
taastamise "Factory Reset Z seaded alt". Sellega saavutate
kogu tahvli sisu eemaldamise, koos kontodega. Näiteks kui
tahate tahvli ära anda või maha müüa ja soovite enda tegevuse
tahvlist eemaldada.
Tüüpilised võimalused (vb. teie mudelil on erinevad):
• Volume Up + Home + Power
• Volume Down + Power
• Home + Power
104. 98
Liitreaalsus ehk augmented reality
Kui esimest korda kuulsin seda sõna eesti keeles, siis oli see
ikka väga naljakas. Suutsin käia ka ühel TTU konverentsil, mis
rääkis sellest, aga ei kohanud ühtegi oma tuttavat IT inimest -
oli selge, et inglise keelne väljend on enam tuttavam ja
inimesed ei ole seda sõna eesti keeles omaks veel võtnud.
Aga millega siis tegu - on olemas reaalsus ja siis sellele on
juurde sokutatud silmale varjatud asju, millele saab aga ligi
kasutades kaamerat/arvutit või nutitehnikat. Võiks öelda, et läbi
"lukuaugu" avaneb meile imedemaa või salamaa.
Mõningaid appe, mida tasuks koolis proovida:
a. Plickers - on lahendus, kus seltskonna peale peaks olema
üks kaamera või vidin, millega kogu klassi vaadata. Õpilastel
on käes vastavad prinditud pildid/kaardid ja läbi kaamera on
näha nende "hääletustulemused" mida koheselt statistikasse
ümber konverditakse. Selline lahendus võimaldab odavalt teha
hääletusi, teste. Muidugi pakub see konkurentsi "klikkeritele"
ehk automaatpultidele, mille soetamine on üsna kulukas. Teine
variant oleks, et iga laps omab mingit vidinat, appi ja netti
(Kahoot, Socrative) ning siis saadakse üle selle hääletada.
Phlickers ei vaja ühtegi neist asjust - on vaja ainult appi,
vidinat õpetajal ja lastel paberlehekesi.
http s://www.plickers.com/
Androidile: http
105. 99
s://play.google.com/store/apps/details?id=com.plickers.client.android
Käisin külas Hitsa vahvatel tüdrukutel ja nemad näitasid mulle
aga loodusainete äppe:
b. 4D Elements - keemiatunni kraam.
Mulle endale meeldib see, et kõigepealt võtad markeri, mis on
kuubiku peal ja vaatad, milline üks või teine aine või ühend
välja näeb, siis teed "katse" ja paned erinevad ained/ühendid
kokku ja näed ka tulemust. Väga turvaline viis teha katseid.
Kavalamad saavad asjad ikka ise välja printida, ei pea isegi puu
peale neid tekitama.
Veeb: http://daqri.com/elements4D-mobile/
Androdile -
s://play.google.com/store/apps/details?id=com.daqri.elements4dbyda
c. 4D Anatomy
Tundub, et tegemist on tõsiselt tugeva tarkvaraga, mida saavad
kasutada ka tuleviku arstid.
http://4danatomy.com/ (toetav leht 4D anatoomia kohta)
107. 101
Haridustehnoloogide suvepäevadelt innustunult -
liitreaalsus vol 2.
Tundub, et oleme tabanud naelapihta: reaalsus + veel midagi
on ikka päris ägge. Siin toon ära mõningaid koostöös
avastatud appe, mis hullutasid rahvast HT suvepäevadel
Viinistu kui ka leide, mida hakkame koos avastama Pelgulinnas
reedesel seminaril.
Google Goggles - leiab päriselust tehtud pildile sarnaseid pilte
http
s://play.google.com/store/apps/details?id=com.google.android.apps.
Skymap - Tähistaevas on sinu sõber
http
s://play.google.com/store/apps/details?id=com.google.android.stardr
Spacecraft 3D - Nasa AR app tutvumaks päiksesüsteemi ja ka
maaga
http
s://play.google.com/store/apps/details?id=gov.nasa.jpl.spacecraft3D&
World Lens Translator - vaatad oma kaamera silmaga teksti ja
see tõlgitakse vajalikku keelde
http
s://play.google.com/store/apps/details?id=com.questvisual.wordlens
108. 102
Colorblindness Simulatecorrect - oled sa mõelnud kuidas
värvipimedad maailma näevad?
http
s://play.google.com/store/apps/details?id=com.SeewaldSolutions.Co
Landscape AR - kontuurkaardid mägedeks
http
s://play.google.com/store/apps/details?id=de.berlin.reality.augmented
ColAR mix - joonistatud pildid elavateks
http
s://play.google.com/store/apps/details?id=com.puteko.colarmix&hl=e
AR Effect - tee pilti koos sauruse või päkapikkudega (toimib
Sony seadmes)
http
s://play.google.com/store/apps/details?id=com.sonymobile.androidap
Augmented Piano - klaverisõpradele, kellel pole klaverit
http
s://play.google.com/store/apps/details?id=Piano.Reality&hl=en
Geometry101 - matemaatilised kujundid
http
s://play.google.com/store/apps/details?id=com.Paradox.Geometry101
Chemistry101 - keemikutele
http
110. 104
Soovitusi haldamisel ja nutikatega tegemisel
Siin on mõned head lugemismaterjalid ja veebilehed, mis
aitavad teid hakkama saada mõningate nutikaid puudutavate
väljakutsetega.
• Tehnikarott teatab kuidas Androidi seadmeid muuta vähem
akusööjateks, 6.08.2014
http://thetechnorat.wordpress.com/2014/08/06/15-nippi-kuidas-telefon
• Sama allikas, Kas Facebook on ohtlik (installida äpp või
mitte)
http://thetechnorat.wordpress.com/2014/08/18/kas-facebook-mess
• Õpilaste ja nutiseadmetega hakkamasaamine, projekt
Päriselt-ka-või? http://pariseltkavoi.ee/
• 2013 aastal tutvustas Digitark kuidas Androidi kasutada,
Sander Hüüs
http://www.digitark.ee/kuidas-androidi-operatsioonisusteemi-kasutad
• 2011 aastal aga annab õige seadistamise kohta aru Silver
Pik PhotoPoindist
http://blog.photopoint.ee/android-tahvelarvuti-nutitelefon-seadistamin
• Photopint on üldse tänuväärne veebileht, kuskohast leiab
nii mõndagi kasulikku lugemiseks ja teadmiseks. Telefone
puudutavad õpetused:
111. 105
http://blog.photopoint.ee/category/telefonid/
• Filtreerimisvõimalusest räägib Lauri Veerde, Photopint
http://blog.photopoint.ee/kuidas-last-tahvelarvutis-varitsevate-ohtude
• Koolidele tulevikuteemast, mis on kohe uksele koputamas,
NFC kasutamisest
http://blog.photopoint.ee/nfc-miks-kuidas-ja-kellele/
• Ja kellel ikkagi on kasutada Ipad, siis selle vidinaga siit
saate leida tasuta appe
http://blog.photopoint.ee/ipad-tahvelarvuti-rakendused-appzapp/
• Kui vajad abi androidi teemal, siis võid kiigata ka
foorumisse:
http://androidifoorum.ee/index.php
• Ning kui on vaja minna matkale, siis viska pilk peale Guido
Leiburi slaididele
http://www.matkaliit.ee/wp-content/uploads/2013/12/Nutitelefoni-kasu
• Nutikalt netis konverentsi materjalid:
http://www.targaltinternetis.ee/artiklid/2014-konverentsi-ettekanded/
