AO mooduli 1 loengumaterjal. Täiendused ja ettepanekud rohkem kui teretulnud. KAMM litsents (Kasuta, Aga Maini Mind).

1. AO moodul 1 -
Infotehnoloogia põhimõisted ja
infoühiskond
Craig Tislar
jaanuar 2006

2. Moodul 1
1. Infotehnoloogia mõisted
2. Arvuti põhiosad
3. Tarkvara tutvustus
4. Arvutivõrgud
5. Infotehnoloogia roll igapäevaelus
6. Turvareeglid infotehnoloogia kasutamisel
7. Arvutikasutamisega seotud seadusandlus
8. Arvutikasutuse mõju tervisele
9. Põhilised kohalikud infoallikad Internetis
Craig Tislar 2

3. 1. IT mõisted (1)
Andmed (data) – mittestruktuursed faktid ja
numbrid.
(20050111 -2...+2 7-10 ms <80%)
Info ehk informatsioon (information) ka
teave) – on struktuursed andmed, mida info
valdaja saab kasutada analüüsimisel ja
probleemide lahendamisel.
Digitaalne (digital) – omane andmetele, mis
koosnevad numbritest.
Craig Tislar 3

4. 1. IT mõisted (2)
Informaatika – on teaduse ja tehnika haru, mis
tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega.
Infotöötlus – on informatsiooniga süstemaatiline
operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka
andmeside ja bürooautomaatika operatsioone).
Infotöötlussüsteem – on üks või mitu
andmetöötlussüsteemi (arvutid, välisseadmed,
tarkvara, ka büroo- ja sideseadmed), mis
sooritavad infotöötlust.
Craig Tislar 4

5. 1. IT mõisted (3)
Infosüsteem – infot andev ja jagav
infotöötlussüsteem koos oma
organisatsiooniliste ressurssidega
(tehnoloogiad, inimesed, finantsid, protsessid).
Infotehnoloogia (IT) – on termin, mis katab
kõiki digitaalse informatsiooni loomise,
salvestamise, edastamise, tõlgendamise ja
käitlemise valdkondi.
(Termini quot;infotehnoloogiaquot; alla käivad nii riistvara, tarkvara,
kui kommunikatsioonivahendid, sh andmeside)
Craig Tislar 5

6. 1. IT mõisted (4)
Informatsiooni ja
kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) – on:
● arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed),
● kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja
telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvoolu seadmeid),
● info, mida transporditakse, töödeldakse või
säilitatakse IKT vahendite abil (ka programmid),
● inimtööjõudu, kelle töö on otseselt suunatud
muude IKT vahendite toimimisele,
arendamisele jms.
Craig Tislar 6

7. 1. IT mõisted (5)
Riistvara (hardware) – on infotöötlussüsteemi
kõik füüsilised komponendid või osa neist.
Tarkvara (software) – on infotöötlussüsteemi
kõik programmid.
(Tarkvara on vaimne looming, mis on sõltumatu kandjast,
millele ta on salvestatud)
Programm (program) – on üksus, mis vastab
mingi tehiskeele reeglitele ning koosneb
teatava töö teostamiseks vajalikest käskudest.
Craig Tislar 7

8. 1. IT mõisted (6)
Arvuti (computer), ka raal – seade, mida
juhivad sisemiselt talletatud programmid ja
mis täidab kasutaja antud käske.
Arvutite tüübid:
TÜÜP VÕIMSUS/KIIRUS HIND
suurarvutid
miniarvutid
võrguarvuti
personaalarvuti
sülearvuti
Kasutusvaldkonnad?
Craig Tislar 8

9. Ajaloolisi fakte
1945-46. aastal valmis USA-s arvuti ENIAC,
mille põhiosad töötasid elektronlampidel ja
mida loetakse esimeseks elektronarvutiks
(vrdl – NSVL valmis MЭCM aastal 1950).
1971. aastal töötati Intel Corporationi poolt
välja esimene mikroprotsessor.
1980. aastal anti tootmisse esimene PC
personaalarvuti.
1985. aastal toodi turule Windows'i programm.
2000. aasta 1. jaanuari kardeti usus, et kõik
mikroprotsessoritega arvutid seiskuvad.
Craig Tislar 9

10. 2. Arvuti põhiosad
Riistvara:
2.1 Protsessor (processor)
2.2 Erinevad mälud (memory)
2.3 Kõvaketas (hard disk drive)
2.4 Vahetatavad mälud
2.5 Tavapärased sisend- ja väljundseadmed
ning välisseadmed
Craig Tislar 10

11. 2.1 Protsessor (CPU)
Koosneb vähemalt käsuseadmest ja
aritmeetika-loogikaseadmest. Seade, mis
analüüsib ja täidab käske, teostab arvutusi ja
loogilist kontrolli ning omab vahetut
juurdepääsu mälule.
● Tüübid, tootjad
● Võimsus/kiirus (MHz, GHz)
● Sobivus emaplaadiga (Socket)
Craig Tislar 11

12. 2.2 Erinevad mälud (1)
Mälu(1) – on üksus, millesse saab andmed
paigutada, milles saab neid hoida ja millest
saab neid võtta.
(2)
Mälu – kogu adresseeritav salvestusruum
töötlusseadmes ja teistes sisemäludes, mida
kasutatakse käskude täitmiseks.
(seda definitsiooni kasutatakse peamiselt kalkulaatorites,
mikroarvutites ja mõnedes miniarvutites.)
Craig Tislar 12

13. 2.2 Erinevad mälud (2)
1. Sisemälu – on seade, millele protsessoril on
otsene juurdepääs (sinna saab andmeid
kirjutada ja sealt neid lugeda):
– Cache (vahemälu) – eriotstarbeline puhvermälu,
mis on väiksemahuline ja kiire ning milles
hoitakse põhimälust võetud ja protsessorile
tõenäoliselt järgmistena vajalikke andmeid.
– Otsepöördusmälu (RAM) ehk põhimälu ehk
muutmälu ehk operatiivmälu – sinna laetakse
töötlemiseks vajalikud andmed.
Craig Tislar 13

14. 2.2 Erinevad mälud (3)
2. Välismälu – on seade, millele protsessoril
on juurdepääs ainult sisend-väljundkanalite
kaudu:
– Püsimälu (ROM) – sealt saab andmeid
normaaltingimustel ainult lugeda.
– Kettaseade, kui salvesti – kettaajamit,
magnetpead ja vastavaid juhtseadiseid sisaldav
seade (nt flopiseade).
– Kettaseade, kui andmekandja salvestiga –
sisaldab lisaks ka magnetketast (nt
kõvakettaseade).
– USB-pulk või USB-kettaseade – USB-pesasse
Craig Tislar ühendatav mäluseade (nn mälupulk). 14

15. 2.2 Erinevad mälud (4)
Siin – sisend-väljundkanal andmete
edastamiseks kahe seadme vahel (nt kettalt
protsessorisse).
Andmekandja (ehk vahetatav mälu) –
materjal, millele saab andmeid salvestada ja
neid sealt võtta (flopi, CD).
Salvestama (Save) – andmeid välismällu
paigutama.
Craig Tislar 15

16. 2.2 Erinevad mälud (5)
Mälu maht – kettale või muule andmekandjale
mahtuv andmekogus andmeühikutes (baitides)
mõõdetuna.
Bait (byte) – 8st bitist (0 või 1) koosnev jada, mida
käsitletakse tervikuna ning mis tavaliselt esitab
mingit märki (KB, MB, GB).
Kahendsüsteem (binaarsüsteem) – arvusüsteem,
mis kasutab numbreid 0 ja 1.
(Vrdl kümnendsüsteem (detsimaalsüsteem) –
arvusüsteem, mis kasutab numbreid 0–9.)
Craig Tislar 16

17. 2.3 Kõvaketas (HDD)
Välismäluseade, kuhu saab andmed
paigutada, kus saab neid hoida ja kust saab
neid võtta.
● Tüübid, tootjad
● Mahud ja kiirused
● Tähistus
Craig Tislar 17

18. 2.4 Vahetatavad (välis)mälud (1)
● Flopi ehk diskett ehk pehmeketas (floppy)
– 3,5“ - 1,44 MB
– 5,25“ - 1,2 MB
Flopisid saab kasutada ainult vastavas flopiseadmes
● DVD (Digital Video Disk, Digital Versatile Disk)
–DVD-ROM
–DVD-R
–DVD-RW
–DVD+R
–DVD+RW
DVD-sid saab kasutada ainult DVD-seadmes
Craig Tislar 18

19. 2.4 Vahetatavad (välis)mälud (2)
● CD (Compact Disk)
–CD-ROM
–CD-R
–CD-RW
CD-sid saab kasutada nii CD- kui DVD- seadmes
● USB-pulk või USB-kettaseade (flash drive)
– Vajalik USB-pesa olemasolu
● Lint
– Vajalik on lindiseade
● ZIP-ketas
– 100MB
– Vajalik on ZIP-kettaseade
Craig Tislar 19

20. Mälude võrdlus
KETAS KIIRUS MAHUTAVUS HIND
flopi
HDD
CD
DVD
lindiseade
USB-pulk
Craig Tislar 20

21. 2.5 Tavapärased sisend- ja
väljundseadmed ...
Seadmed, millega saab andmeid arvutisse
sisestada (sisendseade), arvutist väljastada
(väljundseade), arvutisse sisestada või
arvutist väljastada (sisend-väljundseade).
Sisendseadmed: klaviatuur, hiir, skanner,
joystick (mängukonsool), mikrofon.
Väljundseadmed: kuvar, printer, kõlarid.
Sisend-väljundseadmed: modem, võrgukaart,
puuteekraan.
Craig Tislar 21

22. 2.5 ... ning välisseadmed
Välisseadmed – kõik seadmed, mida juhib
arvuti ja mis suudavad arvutiga suhelda nt
välissalvesti (kõik external seadmed).
Craig Tislar 22

23. 2.5 S&V-seadmetest lähemalt (1)
● Kuvar (monitor) – arvuti väljastab tema ekraanile
teksti või graafilist teavet arvuti oleku, juhtimise ja
täidetava ülesande kohta.
– CRT
– LCD
– eraldusvõime, punktivahe, reasagedus, diagonaal
● Printer (printer) – võimaldab arvutist paberile
printida põhimõtteliselt sama informatsiooni, mida
väljastatakse kuvari ekraanile.
– Maatriksp.
– Tindip.
– Laserp.
– dpi, ppm, liides, mälu, formaat
Craig Tislar 23

24. 2.5 S&V-seadmetest lähemalt (2)
● Skanner (scanner) – saab arvutisse
sisestada (ehk skaneerida) graafilisi kujutisi
(pilte, tekste (OCR), tabeleid jne).
– LED
– Optiline
● Klaviatuur (keyboard) - quot;kohustuslikquot; seade,
millega sisestatakse arvutisse sümboleid
(tähed, numbrid, erimärgid) ja vahetut
juhtteavet (kursori juhtimine, käskude
andmine).
– Paigutus (layout)
–
Craig Tislar
Ergonoomia 24

25. 2.5 S&V-seadmetest lähemalt (3)
● Hiir (mouse) – võimaldab juhtida kursorit
kuvari ekraanil ja käivitada tegevusi. Hiir on
põhiliselt arvuti quot;juhtimiseksquot;.
– Tavaline
– Optiline
● Mõlemad võivad olla aga ei pruugi – rullikuga
● Mikrofon, kõlarid, helikaart
● Videokaart, TV-kaart, veebikaamera
● Modem, võrgukaart
● ...
Craig Tislar 25

26. 2.6 Emaplaat
Siia ühendatakse otseselt või kaudselt kõik
arvuti komponendid.
Ühilduvus – protsessor, mälud, kettaseadmed,
videokaart, toiteplokk, arvuti korpus.
Craig Tislar 26

27. Arvuti konfiguratsioon
Enne ostmist pea aru
– Kas ja milleks?
– Kas uus või vana?
– Milline hinnatase?
– Kvaliteet, hooldus, garantii?
– Millised lisad?
– Ohud?
Kui juba olemas
– Mida veel tahaksin teha?
– Mis mul üldse olemas on?
– Milline hinnatase?
–
Craig Tislar
Kes ja kus teeb? 27

28. 3. Tarkvara tutvustus
Tarkvara liigid:
● Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem
(operating system) – tarkvara, mis juhib
rakendustarkvara tööd, sisestus- ja
väljastusoperatsioone ning failihaldust.
● Rakendustarkvara (application program) –
kasutaja probleemi lahendamiseks mõeldud
infotöötlusprogramm (ilma OS-ita ei toimi).
Craig Tislar 28

29. 3.1 Opsüsteem
Opsüsteemi liigid:
● MS Windows (alates 95)
● Linux
● Unix
● OS/2
● MS-DOS, PC-DOS
● ...
Graafiline kasutajaliides – põhineb
osutusseadmetel ning akendel, menüüdel,
ikoonidel jm graafilistel elementidel.
Craig Tislar 29

30. 3.2 Rakendustarkvara
Rakendustarkvara liigid:
● Tekstiredaktorid
● Tabelarvutusprogrammid
● Mänguprogrammid
● Graafikatöötlusprogrammid
● Majandustarkvara
● Audio- ja videoprogrammid (loomine, redigeerimine,
kasutamine) ehk multimeedia
● Seadmete juhtimiseks vajalikud programmid
● ...
Tarkvarapaketid
Craig Tislar 30

31. 3.3 Tarkvara legaalsus
● Tarkvara jaotus litsentside järgi (vabavara,
jaosvara, ärivara)
● Litsentsi vajalikkus
● Autorikaitse seadus, autoriõigus
● Legaalsuse kontroll
Tarkvarapiraatlus – tarkvaratoodete
ebaseaduslik kasutamine või kopeerimine.
Arvutikuritegu – riistvara, tarkvara või
andmete kasutamise, modifitseerimise või
hävitamisega sooritatud kuritegu.
Craig Tislar 31

32. 3.4 Tarkvara valik
● Millise arvuti oled soetanud/soetad?
● Opsüsteemi valiku põhimõtted
● Rakendustarkvara valiku põhimõtted
● Installeerimine
● Legaalsus, litsentsid
● Alla laadimine
● Viirused
● Turvalisus üldisemalt
● Aasta 2K probleem?
Craig Tislar 32

33. 4. Arvutivõrgud
Andmeside (data communication) –
ettemääratud reegleid järgiv
seadmetevaheline andmete ülekandmine.
Arvutivõrk (computer network) – andmeside
eesmärgil omavahel ühendatud
andmetöötlussõlmede (arvutite ja
andmesideseadmete) võrk.
(Koosneb tavaliselt kolmest osast: kaabeldus, võrguseadmed
ja võrgukaardid.)
Craig Tislar 33

34. 4.1 Arvutivõrkude liigitamine (1)
● Lokaalvõrk (LAN) ehk kohtvõrk – on
kasutaja territooriumil, piiratud geograafilisel
alal paiknev arvutivõrk, kus arvutid on
kaablitega ühendatud ja nendevaheline
kaugus ei ületa 1000 m.
● Laivõrk (WAN) – on võrk, mis annab
sideteenuseid suuremale geograafilisele
alale (ja mitmele organisatsioonile) kui
kohtvõrk.
Craig Tislar 34

35. 4.1 Arvutivõrkude liigitamine (2)
● Traadita võrk (WiFi, WLAN) ehk
raadiokohtvõrk – arvutivõrk, mida saab
kasutada piiratud geograafilisel alal ilma
kaabelduseta, kasutades andmeedastuseks
raadiokanaleid. (WiFi edasiarendus on WiMax.)
Craig Tislar 35

36. 4.1 Arvutivõrkude liigitamine (3)
● Telefonivõrk
– Analoogtelefonivõrk (56 Kbps)
– Digitaalne telefonivõrk
● ISDN (Integrated Services
Digital Network) –
integraalteenuste digitaalvõrk
(64+64 Kbps). Kõne + faksid,
andmed või video.
– Satelliitside – andmeside
tehiskaaslas(t)e kaudu
Craig Tislar 36

37. 4.1 Arvutivõrkude liigitamine (4)
● internet – marsruuterite kaudu ühendatud
võrkude kogum.
(1)
●
Internet – magistraal- vahe- ja
tupikvõrkudest koosnev multiprotokolliline
maailma suurim võrgustik.
(2)
●
Internet – mitut tüüpi sideteenuseid
pakkuva võrgu nimi. Teenuste hulka
kuuluvad peamiselt e-post, failide transport,
sõnumiside (sh jututoad) ja veebilehtede
vaatamine.
Craig Tislar 37

38. ISP – Internet Service Provider
Craig Tislar 38

39. 4.2 Võrguseadmed (1)
Võrguseadmed (network device) on:
● Võrgukaart ehk võrguadapter (NIC) – arvuti
lisakaart, mille abil arvuti ühendub võrku.
● Switch (kommutaator) – seade, mis jagab
võrguressursse.
● Hub (jaotur) – seade, mis jagab võrguressursse.
● Ruuter e marsruuter (router) – ühendab erinevaid
võrke.
Craig Tislar 39

40. 4.2 Võrguseadmed (2)
● Server – annab võrgu kaudu teistele arvutitele
ühiskasutuslikke teenuseid.
● Modem – arvuti lisaseade, mis moduleerib ja
demoduleerib signaale ehk digitaalsignaalide
edastamine (analoog)telefonivõrkude kaudu (56 Kbps).
● Faks (facsimile machine) – seade lehekülgede
kujutiste edastamiseks sidesüsteemi
((analoog)telefonivõrkude) kaudu ja nende kujutiste
jäljendite loomiseks vastuvõtukohas (9600 bit/s).
Craig Tislar 40

41. Lairiba ühendused
● DSL (Digital Subscriber Loop) – digitaalse
telekommunikatsiooni protokoll kiire
andmesideühenduse (kuni 6 Mbps ja seda
alla 3km ISP-st) jaoks üle telefonivõrgu.
● ADSL (Asymmetric Digital Subscriber Line) –
asümmeetriline (alla 1,5–9, üles 16 Kbps–
1Mbps) digitaalne abonentliin.
– bps (bit per second)
– Kbps, kbit/s (kilobit per second)
– Mbps (megabit per second)
Craig Tislar 41

42. DSL ühendus võrku
Craig Tislar 42

43. 4.3 Interneti teenused (1)
● Veeb (WWW)
– Koduleheküljed ehk veebilehed.
– Vajalik brauser (programm veebilehtede
sirvimiseks arvutivõrgu kaudu).
● Elektronpost ehk e-post (e-mail)
– Sõnumite saatmine (ehk kirjavahetus)
arvutivõrgu kaudu.
– Vajalik meiliklient (programm, mis võimaldab
saata või vastu võtta elektronkirju) või brauser.
● Jutukas ehk jututuba (chat room)
– Veebilehekülg Internetis, kus osalejad saavad
suhelda reaalajas, sõnumeid talletamata.
Craig Tislar– Vajalik brauser. 43

44. 4.3 Interneti teenused (2)
● Failide transport (FTP)
– Faili edastamine arvutivõrgu kaudu.
– Vajalik brauser või FTP-klient (programm, mis
võimaldab faile edastada).
● Otsimootor (search engine)
– Süsteem, mis võimaldab kasutajal märksõnade
põhjal leida Internetist vajalikku informatsiooni.
– Vajalik brauser.
● Listid ehk postiloendid (mailing lists)
– Läbi arvutivõrgu sõnumi saatmine paljudele
aadressidele korraga (eelnevalt määratud
meiliaadresside loendi alusel).
Craig Tislar– Vajalik meiliklient või brauser. 44

45. 4.3 Interneti teenused (3)
● Uudisgrupid (newsgroups)
– Mingile kindlale teemale pühendatud sõnumite
kogumid, kust saab sõnumeid lugeda ja kuhu
saab sõnumeid ise postitada (ainult
registreerunud kasutaja).
– Vajalik brauser või uudiseriider (klientprogramm,
mis annab kasutajale juurdepääsu ühele või
mitmele uudiseserverile ja võimaluse lugeda
artikleid uudisgruppidest).
Craig Tislar 45

46. 4.4 Arvutivõrgu võimalused ja
ohud
● Võimalused
–
–
–
–
● Ohud
–
–
–
–
Craig Tislar 46

47. 4.5 Muud arvutivõrkudest
Surfima - veebis kiiresti ühelt lehelt teisele
rändama, pidamata silmas mingit kindlat
eesmärki.
Netikett (võrguetikett) – käitumisreeglistik,
mida kasutaja peaks arvutivõrku kasutades
järgima.
Craig Tislar 47

48. 5. IT roll igapäevaelus
● Arvutid kodus
– Arvuti ja andmeside hobi, kodutöö, e-posti ja
veebi kasutamise käsutuses
● Arvutid hariduses ja tööl
– Kontoritarkvara tööde lihtsustamise ja täitmise
juures. IT äris ja äri IT-s. Tootmisprotsesside
juhtimine ja robootika. E-õpe. E-äri (electronic
commerce).
● Arvutid tavaelus
– IT kauplustes, pankades, raamatukogudes, arsti
juures. ID-kaart, magnetkaart.
Craig Tislar 48

49. 5.1 Infoühiskond on ühiskond,
kus:
● inimene on masinatele usaldanud peale
raske füüsilise töö ka rutiinse vaimse töö.
● pea kogu maailm on ühendatud Internetiga –
mis suudab edastada inimtegevuseks
vajalikke infokogumeid.
● enamik inimkonna loodud väärtusi on
kätketud teabesse ja seda hoitakse,
teisendatakse ja edastatakse digitaalkujul
arvutite abil.
Craig Tislar 49

50. 5.2 Infoühiskond on see, kui:
– meie tegemisi saadavad kõikjal tehnoloogilised
asjad. Näiteks arvutimäluga mänguasjad,
külmkapid jne. (Tehnoloogia)
– majanduse peamisteks tugialadeks on: haridus,
meedia, arvutiriistvara, infoteenused (meditsiin,
uuringud jne). (Majandus)
– enamus töökohti on seotud nö kontoritööga
(õpetajad, ametnikud jne). (Ametid)
– võrgustik on arenenud erinevate asukohtade
vahel, muutes geograafilised kaugused
tähtsusetuks. (Ruum)
– info saadab meid kõikjal 24 tundi järjest (TV,
raadio, lehed, Internet jne). (Kultuur)
Craig Tislar Frank Websteri raamatust “Theories of the Information Society”. 50

51. 6. Turvareeglid IT kasutamisel
Arvuti kuritarvitus – sihilik või lohakusest
tingitud volitamatu tegevus, mis mõjutab
andmetöötlussüsteemi arvutiturvet.
Arvutiturve – andmete ja ressursside kaitse
tahtmatute või kuritahtlike toimingute eest,
tavaliselt vastavate meetmetega.
(Need toimingud võivad olla muutmine, hävitamine,
juurdepääs, avalikustamine või hõive, kui need pole
volitatud.)
Craig Tislar 51

52. 6.1 Mida turvata?
● Andmeid, infot
● Seadmeid, riistvara
● Sidekanalit, sidevahendeid
● Tarkvara
● Andmekandjaid
● Dokumente
Craig Tislar 52

53. 6.2 Turvalisuse 3 tähtsat tegurit
● Käideldavus – omadus, mis väljendab
varade kättesaadavust, kasutuskõlblikkust ja
toimimist volitatud nõude korral.
● Terviklus – omadus, mis väljendub täpsuse
ja kooskõla säilimises, sõltumata
muudatustest.
● Konfidentsiaalsus – omadus, mis näitab,
millises ulatuses on varad kättesaadavad või
avalikustatud volitamatutele isikutele,
protsessidele.
Craig Tislar 53

54. 6.3 Ohud IT kasutamisel
● Tagavarakoopiate puudumine
● Arvutisse sissemurdmine (füüsiline ja virtuaalne)
● Halb paroolivalik
● Voolukatkestuse mõjud
● Keskkonnategurid
● Inimtegurid
● Tehnilised rikked
● Viirused jmt
● Vargus
● Turvaaugud
● ...
Craig Tislar 54

55. 6.3 Parasiidid turvalisuse kallal
● Parasiittarkvara:
– Viirus
– Trooja hobune
– Uss
– Makroviirus
– Pseudoviirus
– Spiooni- ja reklaamprogrammid
– Rootkit'id
● Nakatumise viisid:
– Andmekandjad
– Internet, võrgud
● Parasiitide vastu:
– Antiviirused (sh online versioonid)
– Jm kõrvaldamisprogrammid
Craig Tislar 55

56. 6.4 Arvuti kaitsmise võimalused
● Uurida ise võimalusi arvutiressurssidega paremaks
ümberkäimiseks
● Kasutada turvamüüri
● Teha programmidele uuendusi
● Omada viirustõrje ja nuhkvara vastaseid
programme
● Olla ettevaatlik erinevate Interneti programmidega
(brauser, meiliklient, failide allalaadimine,
sõnumside jne)
● Kasutada häid paroole
● Teha tagavarakoopiaid
● ...
Craig Tislar 56

57. 7. Arvutikasutamisega seotud
seadusandlus
● Digitaalallkirja seadus
Elektrondokumendi seadustamisest
● Isikuandmete kaitse seadus
Eraelulised, delikaatsed isikuandmed
● Autoriõiguse seadus
Autoriõiguste kaitse, intellektuaalne omand
● Tervisekaitsenõuded
Ruumid, seadmed jm infrastruktuur
● Avaliku teabe seadus
Õigused ja kohustused info avalikustamisele
● Eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet
käsitlev direktiiv 2002/58/EÜ
Craig Tislar 57

58. 8. Arvuti kasutamise mõju
tervisele (1)
Ergonoomia – bio- ja tehnoandmete
rakendamine süsteemide ja keskkondade
sobituseks inimesega
● Sobiv töökeskkond
– Pausid, arvutikasutuse kestus
– Ekraani reguleering ja paigutus
– Ergonoomilised töövahendid
– Tool, laud, valgustus
– Ruumid, ventilatsioon
Craig Tislar 58

59. 8. Arvuti kasutamise mõju
tervisele (2)
● Ohutus
– Juhtmed, elektrisüsteem üldisemalt
– Seadmete paigutus
● Ohud
– Kehalise tegevuse puudumine
– Silmade väsimine ja kuivus
– Vale istumisasend, käte asend
– Ekraani kiirgus
– Müra
– Ülekuumenemine
Craig Tislar 59

60. 9. Põhilised kohalikud
infoallikad Internetis (1)
● Interneti levik läbi aastate
● Infoteenused veebis
● Ajakirjandusväljaanded
● Reisiinfo
● Riigikogu ja valitsusinfo Internetis (e-
government)
● Seadused
● Elektroonsed kaardid (e-map) ja e-kaardid
(e-card)
Craig Tislar 60

61. 9. Põhilised kohalikud
infoallikad Internetis (2)
● E-poed (e-shop)
● Eesti uudisgrupid (Usenet)
● Kohalike ISP-de (Internet Service Provider)
info
● MPS (Mobile Positioning System) teenus
● AO levik Eestis
Craig Tislar 61

62. Kokkuvõte ja
ettevalmistus arvestuseks
Craig Tislar 62