5. KOV või Riigi seadusjärgne
ostueesõgus
• Muinsuskaitseseadus §27
• Kaitstavate Loodusobjektide Seadus § 9
• Ranna ja kalda kaitse seadus §14
• Põllumajandusreformi seadus § 25
• Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus § 34
• Asjaõigusseaduse rakendamise seadus § 20
6. Isiku seadusjärgne ostueesõgus
• Asjaõigusseadus §73
• Maareformi seadus § 9
• Omandireformi aluste seadus § 121
• Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 131
7. Seadusjärgne ostueesõigus ei kehti
• Kaasomandi mõtteline osa võõrandatakse
alanejale sugulasele või vanemale
• KOV'il ei ole ostueesõigust siis kui
– kinnisasi võõrandatakse riigile, KOV'ile või
sugulaste vahel
– võõrandamine toimub enampakkumise kaudu
– kinnisasja kasutatakse äriühingu mitterahaliseks
sissemakseks kapitali suurendamiseks
11. Võõrandamisele eelnev ostueesõigus
(Õigustatud isiku õigused)
• Informeerida omaniku oma otsusest ühe kuu
jooksul
• Asjaõigusseaduse rakendamise eaduse § 13
-Juhul kui omanik ei ole õigustatud isiku
informeerinud, siis õigustatud isik võib nõuda
ostueesõiguse realiseerimine kolme kuu
jooksul.
12. Võõrandamisele eelnev ostueesõigus
(Õigustatud isiku õigused)
• Ei saa ostumüügi lepingu tingimusi muuta
• Erandiks on omandireformi aluste seaduse §
121, mis määrab kindlaks tagastatud eluruumi
üürnike ühise ostueesõiguse
13. Võõrandamisele eelnev ostueesõigus
(Notari kohustused)
• Selgitab omanikule ja ostjale
võõrandamistehingu teostamise tagajärgi, kui
nad ei arvesta ostueesõigusega isiku õigusi.
• Ei saa tagada, et omanik ja ostja täidavad oma
kohustuse ja järgivad eelistatud isiku õigusi.
17. Võõrandamsele järgnev ostueesõigus
(Omaniku kohustused)
• Seadus kohustab koormatud kinnisasja omanikku
kohe pärast ostu-müügilepingu notariaalset
tõestamist saatma õigustatud isikule lepingu
ärakirja.
• Kui omanik ei informeeri õigustatud isikut, tuleb
tal õigustatud isikule kahju kompenseerida
vastavalt asjaõiguseaduse §-le 262 ja õigustatud
isikul on õigus oma ostueesõigust teostada ühe
aasta jooksul pärast kande tegemist
kinnistusraamatusse võõrandamise kohta.
18. Võõrandamsele järgnev ostueesõigus
(Õigustatud isiku õigused)
• Vastavalt asjaõigusseaduse §-le 263 saab
õigustatud isik oma ostueesõigust teostada
pärast lepingu ärakirja kättesaamist kahe kuu
jooksul
• Kui ta soovib oma ostueesõigust kasutada, peab
ta vastavalt asjaõigusseaduse §-le 264 saatma
müüjale selle kohta notariaalselt tõestatud
avalduse.
• Ostueesõigusega isik ei saa ostumüügi lepingu
tingimusi muuta.
19. Võõrandamsele järgnev ostueesõigus
(Õigustatud isiku õigused)
• Kui ostja on kinnisasjale teinud vajalikke või kasulikke
kulutusi, tuleb ostueesõiguse teostajal ka need
kompenseerida.
• Kui ostueesõiguse teostaja müügilepingu kohustusi ei
täida, on müüjal ja ostjal asjaõiguseaduse § 271 lõike 1
alusel õigus keelduda avalduse esitamisest
ostueesõiguse teostaja kandmiseks
kinnistusraamatusse ja kinnisasja üleandmisest.
• Kui ostja või müüja keeldub kinnisasja müümast, on
ostueesõiguse teostajal õigus pöörduda kohtusse.
20.
21. Õigustatud isiku õiguste kaitsmine
• Eelmärge kinnistusraamatusse
– Alates 1. aprillist 1999 on vastavalt
kinnisturaamatuseaduse § 27 lõike 2 punktile 1
vajalik ka puudutatud isiku ehk selle isiku, kelle
omandit või piiratud asjaõigust kanne puudutab,
nõusolekut.