Probleem, eesmärk ja uurimisküsimused. Allikate otsing
•
0 likes•2,783 views
Loenguslaidid kursusel Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia magistriõppe kursusel IFI7065.DT Magistritöö seminar I, 8. märts 2020.
Recommended
More Related Content
What's hot
What's hot (20)
Similar to Probleem, eesmärk ja uurimisküsimused. Allikate otsing
Similar to Probleem, eesmärk ja uurimisküsimused. Allikate otsing (20)
More from Hans Põldoja
More from Hans Põldoja (20)
Probleem, eesmärk ja uurimisküsimused. Allikate otsing
- 1. Probleem, eesmärk ja uurimisküsimused. Allikate otsing IFI7065.DT Magistritöö seminar I
- 2. Täna kavas • Ülevaade teemavalikust • Magistritöö probleemi, eesmärgi ja uurimisküsimuste sõnastamine • Kirjandusallikate otsing ja valik
- 3. Probleemi, eesmärgi ja uurimisküsimuste sõnastamine
- 4. Uurimistöö eesmärk on välja selgitada olemasolevate bioloogia õppematerjalide vastavus 2011. aastal rakendunud õppekavadele ja õpetajate vajadustele. Millistele riikliku õppekava teemadele vastavad olemasolevad bioloogia valdkonna digitaalsed õppematerjalid? Millist tüüpi bioloogia valdkonna digitaalseid õppematerjale on õpetajad enim loonud ja jaganud? Kuidas olemasolevad bioloogia valdkonna digitaalsed õppematerjalid vastavad õpetajate vajadustele? Milline on bioloogia õpetajate valmisolek ise digitaalseid õppematerjale luua ja jagada? Õppematerjalide koostamise ja jagamise keskkonnad leiavad küll õpetajate poolt üha suuremat kasutamist, kuid samas on ebaselge, kas need õppematerjalid vastavad ka vajadusele. Digitaalsete bioloogia õppematerjalide analüüs lähtuvalt riiklikest õppekavadest ja õpetajate vajadustest Urve Jõgi (2013) Probleem Eesmärk Uurimisküsimused
- 5. 3 Meetod................................................................................................................... 3.1 Uuringu ülesehitus ......................................................................................... 3.2 Valim ............................................................................................................. 3.3 Uuringu instrumendid.................................................................................... 3.4 Andmeanalüüs ............................................................................................... 4 Tulemused............................................................................................................. 4.1 Olemasolevate digitaalsete õppematerjalide teemad vastavalt RÕK-ile ....... 4.2 Olemasolevate õppematerjalide tüübid.......................................................... 4.3 Õpetajate vajadused digitaalsete õppematerjalide osas ................................. 4.4 Õpetajate valmisolek panustada digitaalsete õppematerjalide loomisse ....... 4.5 Õppematerjalide loomist mõjutavad tegurid.................................................. Kokkuvõte .................................................................................................................... Tänuavaldused.............................................................................................................. Kasutatud kirjandus...................................................................................................... Summary....................................................................................................................... Millistele riikliku õppekava teemadele vastavad olemasolevad bioloogia valdkonna digitaalsed õppematerjalid? Millist tüüpi bioloogia valdkonna digitaalseid õppematerjale on õpetajad enim loonud ja jaganud? Kuidas olemasolevad bioloogia valdkonna digitaalsed õppematerjalid vastavad õpetajate vajadustele? Milline on bioloogia õpetajate valmisolek ise digitaalseid õppematerjale luua ja jagada? etajate vajadustest Uurimisküsimused
- 6. iTEC õpiloo "Mängu loomine" rakendamise evalveerimine Ingrid Maadvere (2013) Probleem Eesmärgid Uurimisküsimused Uuringud (Kõiv ja teised, 2010) näitavad, et õpetajad vajavad läbivate teemade rakendamisel materjale ja tuge. Oodatud on head näited ja erinevad koolitused. iTEC õpiloo „Mängu loomine“ formatiivne evalveermine tegevusteooria raamistiku abil Selgitada välja, millised probleemid on õpetajatel õpiloo rakendamisel Selgitada välja, kuidas aitab rakendamisele kaasa iTEC 3. tsükli ajaveeb Lähtudes leitud probleemidest kohandada õpilugu vastavaks Eesti õpetajate vajadustele Millised õpiloo elemendid rakendusid koolis õpiloo juurutamisel? Millised probleemid ilmnevad õpiloo rakendamisel koolis? Kuidas aitas rakendamisele kaasa iTEC 3. tsükli ajaveeb? Milliseid muudatusi on vaja teha õpiloos ja selle rakendamise toetamisel?
- 7. Vanemliku järelevalve tarkvara roll lapse turvalise internetikasutamise tagamisel. Lapsevanemate nägemus. Arkadi Bojaršinov (2014) Probleem Eesmärk Uurimisküsimused Vanemliku järelevalve tarkvara kasutamine Eestis on vähe arutletud ja uuritud teema, kuigi interneti mõjust ja laste internetiturvalisust on meedias kirjutatud palju enam rohkem. Magistritöö eesmärk on välja selgitada, millisena tajuvad lapsevanemad vanemliku järelevalve tarkvara rolli laste internetiturvalisuse tagamisel Milliseid riske lapsevanemad tajuvad ja peavad probleemseks seoses laste internetis viibimisega? Milliseid järelevalvestrateegiaid kasutavad lapsevanemad, et kaitsta oma last online-riskide eest? Millisena näevad lapsevanemad vanemliku järelevalve tarkvara rolli võrreldes teiste järelevalvestrateegiatega?
- 8. psevanemate nägemus. Uurimisküsimused Milliseid riske lapsevanemad tajuvad ja peavad probleemseks seoses laste internetis viibimisega? Milliseid järelevalvestrateegiaid kasutavad lapsevanemad, et kaitsta oma last online-riskide eest? Millisena näevad lapsevanemad vanemliku järelevalve tarkvara rolli võrreldes teiste järelevalvestrateegiatega? 1.3.5 Järelevalve tarkvara – poolt ja vastu.....................................................................26 2. Metoodika..........................................................................................................................30 2.1 Uuringu etapid .............................................................................................................30 2.2 Valimi moodustamine..................................................................................................30 2.3 Andmete kogumine ja andmeanalüüs..........................................................................31 3. Tulemused .........................................................................................................................33 3.1 Riskid, mida lapsevanemad tajuvad ja probleemseks peavad seoses laste internetis viibimisega.........................................................................................................................33 3.2 Järelevalvestrateegiad, mida lapsevanemad kasutavad, et kaitsta oma last online- riskide eest .........................................................................................................................37 3.3 Lapsevanemate nägemus vanemliku järelevalve tarkvara rolli võrreldes teiste järelevalvestrateegiatega....................................................................................................43 4. Järeldused ja arutelu ..........................................................................................................49 Kokkuvõte .............................................................................................................................55 Summary................................................................................................................................57 Kasutatud allikad ...................................................................................................................60 Lisa 1. Ohtlike materjalide kategooriad.................................................................................69 Lisa 2. Vanemliku kontrolli programmide hindamise edetabel.............................................70 Lisa 3. Ankeet........................................................................................................................71
- 9. Tahvelarvutite rakendusstsenaariumid Eesti koolidele Kristi Rahn (2014) Probleem Eesmärk Uurimisküsimused Eestis puudub väljakujunenud praktika tahvelarvutite rakendamiseks koolitöös. Selle töö eesmärk on välja töötada tahvelarvutite rakendusstsenaariumid, mille abil saavad erinevad Eesti koolid otsustada, kuidas on kõige otstarbekam neid seadmeid hankida, hallata ja kuidas saaks neid õppetöös kasutada. Millised on tahvelarvutite peamised rakendusvõimalused õppetöös iPadi näitel? Millised on Eesti ja teiste maade senised kogemused tahvelarvutite rakendamisel üldhariduskoolide õppetöös? Millised on erinevad võimalikud stsenaariumid tahvelarvutite rakendamiseks Eesti koolides? Ülesanded Informatsiooni kogumine iPadide kasutamise kohta õppetöös Eestis ja välismaal Erinevate hariduslike rakenduste kasutusvõimaluste leidmine õppetööks Stsenaariumite-põhise disaini põhimõtteid järgides tahvelarvutite rakendumisstsenaariumi te loomine Eesti koolidele Koostatud stsenaariumite rakendatavuse hindamine ekspertide, koolijuhtide, õpetajate, lapsevanemate ja õpilastega ning nende kogu avaldamine veebis
- 10. Koolieelse lasteasutuse õpetaja haridustehnoloogiliste pädevuste kujunemise toetamine õpetajakoolituses TLÜ Pedagoogilise Seminari näitel Kaire Kollom (2014) Probleem Eesmärk Uurimisküsimused Eelpool väljatoodu põhjal tõstatub uurimisprobleemina lasteaiaõpetajate haridustehnoloogiliste pädevuste kujunemine info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendamiseks koolieelsete lasteasutuse õppeprotsessis ning õpetajakoolituse rolli määratlemine lasteaiaõpetajate haridustehnoloogiliste pädevuste kujunemisel. Käesoleva uurimuse eesmärgiks on välja selgitada lasteaia õpetajaks õppivate üliõpilaste haridustehnoloogiliste pädevuste tase ning analüüsida õpetajakoolituse esmaõppe rolli lasteaia õpetajate haridustehnoloogiliste pädevuste kujunemisel. Millistena hindavad oma haridustehnoloogilise pädevusi lasteaia õpetajaks õppivad üliõpilased? Millised on lasteaia õpetajaks õppivate üliõpilaste oskused ja hoiakud IKT kasutamiseks õppeprotsessis? Kuidas toetab õpetajakoolitus tulevaste lasteaiaõpetajate haridustehnoloogiliste pädevuste kujunemist?
- 11. Õpianalüütika lahendused töökohal õppes Tuuli Perolainen (2015) Probleem Eesmärk Uurimisküsimused Ülesanded Eelnevast tulenevalt sai magistritöö teema valimise aluseks reaalne vajadus leida lahendus, kuidas õpihaldussüsteemi väliselt õppesisu jagada, selle kasutamist jälgida ja analüüsida. Töö eesmärgiks on analüüsida xAPI spetsifikatsiooni võimalusi õppematerjali kasutuse jälgimiseks töökohal õppes ning leida lahendus õpianalüütika teostamiseks ettevõtte õpihaldussüsteemi välise õpikirjehoidla (ingl Learning Record Store, LRS) abil. Millised on tehnilised võimalused töökohal toimuva õppimise analüüsimiseks? Millistele tingimustele peab vastama õpianalüütika kogumist võimaldav õppematerjal? Kuidas siduda õppematerjal õpianalüütika kogumise vahenditega? Mil määral vastavad õpikirjehoidla analüütika valmislahendused ettevõtte vajadusele? Teemakohase kirjanduse uurimine: õpianalüütika töökohalõppes, xAPI spetsifikatsioon Õppematerjali nõuete analüüsi läbiviimine, autorvahendi valik ja õppematerjali prototüübi koostamine Õppematerjali õpianalüütika lahenduse väljatöötamine Lahenduse hindamine
- 12. Uurimisküsimused Ülesanded Millised on tehnilised võimalused töökohal toimuva õppimise analüüsimiseks? Millistele tingimustele peab vastama õpianalüütika kogumist võimaldav õppematerjal? Kuidas siduda õppematerjal õpianalüütika kogumise vahenditega? Mil määral vastavad õpikirjehoidla analüütika valmislahendused ettevõtte vajadusele? Teemakohase kirjanduse uurimine: õpianalüütika töökohalõppes, xAPI spetsifikatsioon Õppematerjali nõuete analüüsi läbiviimine, autorvahendi valik ja õppematerjali prototüübi koostamine Õppematerjali õpianalüütika lahenduse väljatöötamine Lahenduse hindamine SISSEJUHATUS .................................................................................................................................5 1 KIRJANDUSE LEVAADE .........................................................................................................8 1.1 T ha e...................................................................................................................... 8 1.2 ia a i a.................................................................................................................... 13 1.3 xAPI spetsifikatsiooni rakenda i e ha e ........................................................ 16 1.3.1 xAPI spetsifikatsiooni kirjeldus ................................................................................. 16 1.3.2 API ja ha i i e........................................................................................ 20 1.4 Ki ja d e e aa e e......................................................................................... 22 2 METOODIKA............................................................................................................................ 23 2.1 e a e ja i edi ai ................................................................................................. 23 2.1.1 SAM de i d ADDIE de iga...................................................................... 23 2.1.2 SAM edi ai i de ............................................................................................ 26 2.2 Protsessi visualiseerimine ................................................................................................ 28 2.2.1 Kogu lahenduse protsessi skeem ............................................................................ 28 2.3 Hindamise kavandamine .................................................................................................. 29 3 PPEMATERJALI KAVANDAMINE KA KOOSTAMINE ......................................................... 32 3.1 e a e ja i e e a a ......................................................................................... 32 3.2 SAM disainimudeli rakendamine...................................................................................... 33 3.2.1 Ettevalmistusfaas ..................................................................................................... 33 3.2.2 Iteratiivne kavandamise faas.................................................................................... 34 3.2.3 I e a ii e ja a i e faa .................................................................................. 37 3.3 Serveerimise lahenduse valik........................................................................................... 38 3.4 ia a i a ahe d e a a da ine ........................................................................... 39 4 PIANAL TIKA LAHENDUSE HINDAMINE JA TULEMUSED............................................ 40 4.1 Iteratsiooni hindamine ...................................................................................................... 40 4.2 Lahenduse hindamine Tallinna Lennujaama kontekstis .................................................. 47 4.3 Tulemused........................................................................................................................ 49 KOKKUV TE ................................................................................................................................... 51 KASUTATUD KIRJANDUS .............................................................................................................. 53 SUMMARY ....................................................................................................................................... 56 LISAD ............................................................................................................................................... 58
- 13. Digitaalse narratiivi kasutamise võimalused lasteaias Kärt Kase (2016) Probleem Eesmärk Alameesmärgid Uurimisküsimused Uurimisprobleem on püsititatud järgnevalt: pole teada, millised digitaalse narratiivi stsenaariumid on sobivad lasteaias kasutamiseks. Töö eesmärgiks on luua lasteaias kasutamiseks sobivad digitaalse narratiivi stsenaariumid Luua kirjanduse ning praktilise kogemuse põhjal lasteaia digitaalse narratiivi loomise stsenaariumid Formatiivselt evalveerida erinevate digitaalsete narratiivide loomise stsenaariume lasteaias Millised on erinevate osapoolte (õpetaja, laps, lapsevanem) hinnangud digitaalse narratiivi kasutamisele lasteaias? Millised digitaalse narratiivi stsenaariumid sobivad lasteaias kasutamiseks? Millised on Eesti lasteaias diginarratiivi rakendamise edasised võimalused ja hetke kitsaskohad?
- 14. Õpimärkide rakendamine kujundaval hindamisel üldhariduskoolis Tiina Treibold (2017) Probleem Eesmärk Uurimisküsimused See magistritöö lähtub probleemist, et üha laienev kujundava hindamise ja digivahendite kasutuselevõtt suunaga avatud haridusele ei mahu enam senistesse tavadesse ja ootab perspektiivseid hindamislahendusi. Magistritöö eesmärgiks on rakendada õpimärkidega üldpädevuspõhist kujundavat hindamist üldhariduskoolis, näidates kehtivate hindamismudelite kõrval teed võimalikule hindamisuuendusele. Milline on avatud hariduse, kujundava hindamise ja õpimärkide tähendus haridusuuenduse taustal? Millised võimalused on õpimärkide süsteemi kavandamisel III kooliastmes? Kuidas rakendada õpimärkidega kujundavat hindamist õppeprotsessis? Milliseid tulemusi annab õpimärgiga hinnatav kursus?
- 15. Hästi sobivad allikad • Teadusartiklid • Raamatud ja raamatupeatükid • Uuringuaruanded • Õigusaktid • Standardid, spetsifikatsioonid, tarkvara dokumentatsioon • Teemakohased üliõpilastööd
- 16. Mingites olukordades sobivad allikad • Ajakirjanduses ja veebiportaalides ilmunud artiklid • Ajaveebipostitused • Videod
- 17. Allikad, mida tuleks võimalusel vältida • Vikipeedia artiklid • Õppematerjalid • Veebileheküljed, mis ei kuulu eelmisel kahel slaidil välja toodud allikatüüpide alla • Allikad, millel puudub autori nimi ja avaldamise aeg
- 18. (Lee, 2010)
- 22. Otsingutulemuste piiramine • Täpne otsingufraas • Otsingusõnad esinevad ainult pealkirjas • Avaldamise aastad
- 24. Ametlikult avaldatud versioon • Artikli ametlik versioon on avaldatud kirjastuse andmebaasis (ACM, IEEE, ScienceDirect, SpringerLink) ja ei ole enamasti ilma sisselogimata kättesaadav • ResearchGate, Academia.edu, Semantic Scholar, arXiv.org on mitteametlikud avaldamiskohad ja neile ei sobi töös viidata
- 25. Allika olulisuse hindamine • Allika tüüp: • ajakiri artikkel (journal) • raamatupeatükk (book chapter) • konverentsi artikkel (conference) • muu teadusürituse artikkel (workshop, symposium) • Kirjastus • DOI numbri olemasolu • Viitamiste arv • Avaldamise aeg
- 26. Olulisemad TLÜ võrgust ligipääsuga andmebaasid haridustehnoloogia alal • ACM Digital Library: http://dl.acm.org • IEEE Xplore: https://ieeexplore.ieee.org • SAGE Publications: https://journals.sagepub.com • ScienceDirect: http://www.sciencedirect.com • SpringerLink: http://www.springerlink.com • Taylor & Francis: http://www.tandfonline.com • Wiley Online Library: https://onlinelibrary.wiley.com
- 30. EZproxy aadress
- 32. Digitehnoloogiate instituudi kodulehekülje informatsiooni arhitektuuri analüüs Informatsiooni visualiseerimine information visualization information visualisation Ülikoolide kodulehed university web university website “higher education” web “higher education” website Kaartide sorteeriminecard sorting Informatsiooni arhitektuur information architecture Sisukaardid site map site maps sitemap sitemaps
- 33. Viidete põhjal otsimise strateegiad • Tagasivaatav otsing (ingl backward reference searching) — vanemad allikad, millele on käesoleva töö kasutatud allikate all viidatud • Edasivaatav otsing (ingl forward reference searching) — uuemad allikad, mis on käesolevat allikat viidanud
- 34. Raamatud
- 47. Kogutud materjali hindamine • Teaduslikud allikad • Lühikokkuvõtted • Tsiteerimiste arv • Avaldamise aeg • Mitteteaduslikud allikad: • Avaldamiskoht ja selle usaldusväärsus • Viitamiseks vajaliku info olemasolu (autori nimi, avaldamise aeg)
- 48. Pattern Languages in Design Pattern languages in architecture Pattern languages in interaction design Pattern languages in learning Alexander, C., Ishikawa, S., & Silverstein, M. (1977). A Pattern Language: Towns, Buildings, Construction. Oxford: Oxford University Press. Erickson, T. (2000). Lingua Francas for Design: Sacred Places and Pattern Languages (pp. 357–368). Presented at the the conference, New York, New York, USA: ACM Press. http://doi.org/ 10.1145/347642.347794 Salingaros, N. A. (2000). The Structure of Pattern Languages. Architectural Research Quarterly, 4, 149–161. Dearden, A., Finlay, J., Allgar, E., & McManus, B. (2002). Using Pattern Languages in Participatory Design. In T. Binder, J. Gregory, & I. Wagner (Eds.), PDC Proceedings of the Participatory Design Conference (pp. 104–113). Palo Alto, CA. van Welie, M., & van der Veer, G. C. (2003). Pattern Languages in Interaction Design: Structure and Organization. In M. Rauterberg, M. Menozzi, & J. Wesson (Eds.), INTERACT '03 (pp. 527–534). Dearden, A., & Finlay, J. (2006). Pattern Languages in HCI: A Critical Review. Human-Computer Interaction, 21(1), 49– 102. http://doi.org/10.1207/ s15327051hci2101_3 Goodyear, P., de Laat, M., & Lally, V. (2006). Using pattern languages to mediate theory–praxis conversations in design for networked learning. Alt-J, 14(3), 211–223. http://doi.org/ 10.1080/09687760600836977 Wania, C. E., & Atwood, M. E. (2009). Pattern Languages in the Wild: Exploring Pattern Languages in the Laboratory and in the Real World (pp. 1–15). Presented at the the 4th International Conference, New York, New York, USA: ACM Press. http:// doi.org/10.1145/1555619.1555635 Seffah, A. (2010). The Evolution of Design Patterns in HCI: From Pattern Languages to Pattern-Oriented Design (pp. 4–9). Presented at the the 1st International Workshop, New York, New York, USA: ACM Press. http://doi.org/ 10.1145/1824749.1824751 Pattern languages in object- oriented programming Cited by 51 Cited by 188 Cited by 187 Cited by 11 Cited by 20 Cited by 212 Alexander, C. (1979). The Timeless Way of Building. New York, NY: Oxford University Press. Cited by 4085 Cited by 3627 Cited by 135 Gamma, E., Helm, R., Johnson, R., & Vlissides, J. (1994). Design Patterns: Elements of Reusable Object-Oriented Software. Boston, MA: Addison-Wesley. Cited by 35015 Baggetun, R., Rusman, E., & Poggi, C. (2004). Design Patterns For Collaborative Learning: From Practice To Theory And Back. In L. Cantoni & C. McLoughlin (Eds.), Proceedings of EdMedia World Conference on Educational Media and Technology (pp. 2493–2498). Cited by 64 Brouns, F., Koper, R., Manderveld, J., Van Bruggen, J., Sloep, P., van Rosmalen, P., et al. (2005). A first exploration of an inductive analysis approach for detecting learning design patterns. Journal of Interactive Media in Education, (3), 1–10. Cited by 39 Goodyear, P., Avgeriou, P., Baggetun, R., Bartoluzzi, S., Retalis, S., Ronteltap, F., & Rusman, E. (2004). Towards a Pattern Language for Networked Learning. Presented at the Networked Learning Conference 2004. Retrieved from http:// www.networkedlearningconference.org.uk/ past/nlc2004/proceedings/ individual_papers/goodyear_et_al.htm Cited by 96 Cited by 45 Rohse, S., & Anderson, T. (2006). Design patterns for complex learning. Journal of Learning Design, 1(3), 1–10. http://doi.org/ 10.5204/jld.v1i3.35 Cited by 24 Retalis, S., Georgiakakis, P., & Dimitriadis, Y. (2007). Eliciting design patterns for e- learning systems. Computer Science Education, 16(2), 105–118. http://doi.org/ 10.1080/08993400600773323 Identifying design patterns Gibbons, A. S. (2010). A Contextual Framework for Identifying Instructional Design Patterns. In P. Goodyear & S. Retalis (Eds.), Technology-Enhanced Learning: Design Patterns and Pattern Languages (pp. 29–47). Rotterdam: Sense Publishers. Cited by 45 McAndrew, P., Goodyear, P., & Dalziel, J. (2006). Patterns, designs and activities: unifying descriptions of learning structures. International Journal of Learning Technology, 2(2/3), 216–29. http://doi.org/ 10.1504/IJLT.2006.010632 Cited by 114 Goodyear, P. (2005). Educational design and networked learning: Patterns, pattern languages and design practice. Australasian Journal of Educational Technology, 21(1), 82–101. Cited by 297 Derntl, M., & Motschnig-Pitrik, R. (2003). Towards a Pattern Language for Person- Centered E-Learning. In C. Crawford, N. Davis, J. Price, R. Weber, & D. A. Willis (Eds.), Proceedings of Society for Information Technology Teacher Education International Conference (pp. 2379–2382). Chesapeake, VA. Cited by 16 Sharing patterns Sharing patterns Pattern examples compared with Alexander (INDEPENDENT REGION = STUDY PROGRAMME) Set of patterns for networked learning Identifying patterns using IMS LD Patterns deliberately leave some implementation aspects vague 4 benefits of using patterns in learning design
- 49. Pattern Languages in Design Pattern languages in interaction design Pattern languages in learning Dearden, A., Finlay, J., Allgar, E., & McManus, B. (2002). Using Pattern Languages in Participatory Design. In T. Binder, J. Gregory, & I. Wagner (Eds.), PDC Proceedings of the Participatory Design Conference (pp. 104–113). Palo Alto, CA. van Welie, M., & van der Veer, G. C. (2003). Pattern Languages in Interaction Design: Structure and Organization. In M. Rauterberg, M. Menozzi, & J. Wesson (Eds.), INTERACT '03 (pp. 527–534). Dearden, A., & Finlay, J. (2006). Pattern Languages in HCI: A Critical Review. Human-Computer Interaction, 21(1), 49– 102. http://doi.org/10.1207/ s15327051hci2101_3 Wania, C. E., & Atwood, M. E. (2009). Pattern Languages in the Wild: Exploring Pattern Languages in the Laboratory and in the Real World (pp. 1–15). Presented at the the 4th International Conference, New York, New York, USA: ACM Press. http:// doi.org/10.1145/1555619.1555635 Seffah, A. (2010). The Evolution of Design Patterns in HCI: From Pattern Languages to Pattern-Oriented Design (pp. 4–9). Presented at the the 1st International Workshop, New York, New York, USA: ACM Press. http://doi.org/ 10.1145/1824749.1824751 Pattern languages in object- oriented programming Cited by 51 Cited by 188 Cited by 187 Cited by 11 Cited by 20 Gamma, E., Helm, R., Johnson, R., & Vlissides, J. (1994). Design Patterns: Elements of Reusable Object-Oriented Software. Boston, MA: Addison-Wesley. Cited by 35015
- 56. Kodune ülesanne
- 57. Kodune ülesanne • Sõnastage magistritöö: • Probleem • Eesmärk • Uurimisküsimused • Leidke: • 3 teaduslikku allikat, mis toetavad teie probleemi
- 58. Kasutatud allikad • Lee, C. (2010, 18. november). How to Cite Something You Found on a Website in APA Style [Ajaveebipostitus]. Loetud aadressil http:// blog.apastyle.org/apastyle/2010/11/how-to-cite-something-you-found-on-a- website-in-apa-style.html
- 59. Kasutatud fotod • Agnieszka Boeske, https://unsplash.com/photos/ky0ljKGar78
- 60. See materjal on avaldatud Creative Commons Autorile viitamine–Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga tutvumiseks külastage aadressi http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Hans Põldoja hans.poldoja@tlu.ee IFI7065.DT Magistritöö seminar I Digitehnoloogiate instituut Tallinna Ülikool