3. (Lausing, 2019)
kokku edasiste arendusvõimaluste kirjelduse.
Joonis 5. Uuringu protsess vajaduse väljaselgitamisest ja probleemipüstitusest kuni
arendusvõimaluste kaardistamiseni. Suured nooled näitavad protsessi üldist tsüklit, väikeste
nooltega on tähistatud arendusuuringu etappide sisemised mõjud.
Arendustöös on silmas peetud uurimistöö 1. peatükis kirjeldatud diagnostilise hindamise
4. (Press, 2019)
e a id ja e de l bi iimi e ajad k j a d j i el 2. K ik ege i g e a id ( .a
intervjuud) toimusid 2. klassi informaatika tundide toimumise ajal. Igal klassil on informaatika
de k k d dala .
Joonis 2. Tegevusuuringu etapid.
E- h e ala eid de i I k lia me e eemade j e a a i k kk 11, mille
im gi eemi il ee imi e e i k i le i elja. E-ohutuse teemalisi ainetunde viidi
l bi ii kak ali e ala a eemali ai e di (2. a ill 2019 kahele kla ile), k
5. (Milinevitš, 2019)
Joonis 2. Magi i eo ami e keem
Magi ri e ime e e api ab kokk magi ri e imene pea kk, k kirjand e le aa e
koo ami e ka d eo a i a a ring. Selle ka d m ra le i, kellele ja mik ke kkonda
7. (Asuküla, 2019)
Joonis 2. Magistritöö uuringu ülesehitus
3.2 Valim
1. Mida tähendab 6.-9. klassi õpilase jaoks
na inf mani la i n ?
2. Milliseks hindavad õpilased enda
hakkama saamist infomanipulatsiooniga?
3. Milliseid metoodikaid kasutavad
noored ise uudiste usaldusväärsuse
väljaselgitamiseks?
4. Millisest kohast saavad õpilased abi ja
teavet infomanipulatsiooni kohta sõbrad,
kodu, kool, midagi muud?
5. Millist abi ootavad noored kodult ja
koolilt, et infomanipulatsiooni
tuvastamises paremini hakkama saada?
6. Millistes ainetundides, ainekavade
põhjal, oleks võimalik koolis korraldada
infomanipulatsiooni puudutavat
teavitustööd?
7. Millist rolli näevad lapsevanemad oma
laste harimisel infomanipulatsiooni vallas?
KÜSITLUS
TEST
INTERVJUUD
8. (Siig, 2019)
sisaldasid analüüsi, disaini, tarkvara arendamist, loodu rakendamist ja selle hindamist (vt
tööetappide kohta joonis 2).
Joonis 2. Õpisüsteemi arenduse etapid.
Esimeses faasis visandati proto-persoonad ja võimalikud kasutusstsenaariumid, mis olid
esialgu suuresti töö autori peas. Järgmise etapina loodi õpisüsteemi kasutajaliidese
olulisematest vaadetest visandlikud paberprototüübid, mille põhjal tehti üsna pea ka
9. (Siig, 2019)
üldistatavat tulemit pakkuvate meetodite poole.
Joonis 3. MVP hindamise korraldus.
Sellest tulenevalt oli hindamise esimeseks etapiks kasutajaliidese kasutatavuse analüüs.
Eesmärgiks oli tuvastada ja kõrvaldada konarused kasutajaliidese kasutatavuses, enne kui
13. (Paas, 2019)
Joo 4. U d a d aa
H da e b a e e a . E e e e a a e d e e a e e e a -produkti
14. (Varis, 2018)
Joonis 1 Uuringudisain
U esimeses etapis toimus uuringu kavandamine a e f ee e. Se e
15. (Linde, 2018)
a e a d, d b ee g aa a e .
Joonis 1. A e d i g k ig l bi viidud etapid.
K e e a e viidi uuringu esimeses etapis b a d e a a , selgita
Esimene versioon
Ki jand e anal
Arendusprotsessi
kavandamine
Rakenduse arendamine ja
ööleh ede älja öö amine
Rakend e ja ööleh ede
testimine
T lem e anal
Teine versioon
Rakend e ja ööleh ede
arendamine
Rakend e ja ööleh ede
testimine
T lem e anal
19. (Liik, 2017)
Uurimisküsimused
Õpetajate ja õpilaste
digipädevused turvalisuse
valdkonnas
Koolides kasutatavad
e keskkonnad
Keskkondade turvalisuse
ja privaatsuse sätted
Eesmärk
Anda enamkasutatavate e keskkondade turvalisuse ja privaatsuse
sätete kasutamiseks nõuandeid
uuringu osa
Kuldtaseme koolide
klasside õpilased
Kuldtaseme koolide
õpetajad
Haridustehnoloogide
võrgustikku kuuluvad
haridustehnoloogid
Kuldtaseme
tunnustusega koolide
haridustehnoloogid
Hariduse ja turvalisuse valdkondade dokumentide sisuanalüüs
Ankeetküsitlus
Keskkondade sisuanalüüs
Teada on õpetajate ja
õpilaste digipädevuste
nõuded turvalisuse
valdkonnas
Teada on koolides
enamkasutatavad
e keskkonnad ja nende
kasutamise praktikad
Teada on enamkasutatavate e
keskkondade turvalisuse ja
privaatsuse sätted ning nende
kasutamiseks on esitatud nõuandeid
uuringu osa
Valim Andmekogumise meetod ja andmeanalüüs
Kirjeldava statistika meetodid,
kombineeritud meetodid
uuringu osa
Valim Andmeanalüüs
uuringu osas selgunud
enamkasutatavad e keskkonnad
Tulemused
J 2 U e ee
De a e a e da a e a d a , e e a e e a de,
a d e e ee de d a a d ea a ee de d a e a e ea de .
20. (Treibold, 2017)
Joonis 8. Uuringu ülesehitus. Tööde planeerimise jada seoses õpimärkide rakendamisega
kujundaval hindamisel üldhariduskoolis
21. (Hallap, 2017)
Joonis 11. Tegevusuuringu struktuur
Antud magistritöö tulemuseks on digitehnoloogiat lõimivad vene keele kui võõrkeele
22. (Õitspuu, 2016)
Joonis 1. Tege i g e a id g e e e idega e- kursuse raamistiku koostamiseks.
2.1 Valim
23. (Dreier, 2016)
Joonis 7. Arendusuuringu etapid ja sisendid
E g aafi i e i e j de a a i aad d i f a i i hja ja e ade
i e j e koostati a g e e aa i i. TL Ha id eh gia keskuse
24. (Riis, 2015)
hinnatakse tegevusi ekspertide ja õppijatega.
Enne igat disainisessiooni toimub ettevalmistus ehk disainiprotsessi kavandamine,
ning peale seda viimistelmine, misjärel toimub õpiprojekti läbiviimine (vt joonis 2).
25. (Tereping, 2015)
läbiviimine (andmete kogumine, Facebooki vestluse ettevalmistamine, kodeerimine), saadud
tulemuste analüüsimine, intervjuu küsimuste koostamine, intervjueerimine (kasutades Google
Drive, Facebooki või Skype’i kirjutamisakna vahendeid), andmete analüüs, tulemuste
mõtestamine, järelduste ja ettepanekute tegemine.
Joonis 3. Magistritöö tegevuste etapid
Hindamaks sotsiaalvõrgustiku toetamist praktikakogukonna tekkimisel, praktikakogukonna
tegevusi ja jätkusuutlikkust ning kogukonnas väljajoonistuvaid mustreid, viidi läbi 8
intervjuud. Intervjuude valim on mittetõenäosuslik valim (non-probability), mis on tuntud kui
eesmärgipärane valim (purposive sample). Mittetõenäosuslikud valimid esindavad iseennast
29. (Kollom, 2014)
osade seoseid iseloomustab joonis2.
Joonis 2. Uuringudisain
Uurimisobjekti mitmekülgsemaks ja täielikumaks uurimiseks ning uurimistulemuste
31. (Rahn, 2014)
Antud magistritöö eesmärgiks on välja töötada stsenaariumid, mille abil saavad Eesti
koolid planeerida tahvelarvutite kasutuselevõttu oma koolis. Töö kavandati järgmiste
etappidena nagu on näha joonisel4.
Joonis 4. Skeem töö etappidest
Esialgu koguti sisendite jaoks informatsiooni. 2012.–2013. aastal toimusid
kohtumised nelja erineva kooli (GAG, Tallinna Reaalkooli, Tartu Erakooli ja
Lilleküla Gümnaasiumi) haridustehnoloogiga, kellega viidi läbi poolstruktureeritud
intervjuud (vt lisa 2). Neilt saadud informatsiooni põhjal tahvelarvutite hankimise,
32. (Maadvere, 2013)
Joonis 4. U ing in mendid ja anal
Tei ek ing in mendik li in e j hek a e ajaga. In e j im e aja e
g i i indi id aal el ning in e j d al e a i. In e j d and id a j gne a ele