Kohastumused

1. KohastumusedKohastumused
Helina ReinoHelina Reino
GAGGAG
20162016

2. …… ehkehk adaptatsioonidadaptatsioonid
… on populatsiooni, liigi või
mõne teise organismirühma
omadused, mis soodustavad
ellujäämist, paljunemist ja
püsimist oma elukeskkonnas

3. KohastumineKohastumine
… on mitmeastmeline protsess, mis
algab muutustest isendi DNA
struktuuris ja lõpeb organismirühmale
kasuliku omaduse kujunemisega..

4. Kohastumise kaks etappi:Kohastumise kaks etappi:
 Geneetiliselt määratud individuaalse
muutlikkuse tekkimine ––
kujuneb välja materjal.kujuneb välja materjal.
 Individuaalse muutlikkuse valikuline
kinnistumine organismirühmas. Suur osa
looduslikul valikul ––
kujuneb välja suundkujuneb välja suund..

5. Kohastumused avalduvadKohastumused avalduvad
organismide:organismide:
 Ehituses (kuju, värvus, mimikri jne)
 Füsioloogias (fotosünteesi eripärad, “antifriis”
putukate kehavedelikes, hapnikku talletavad
lihased vaaladel)
 Käitumises (lõimetishool, talveuni, ränded,
pulmamängud)
 Paljunemises
 Teistes eluavaldustes (eluviis)

6. Taimede kohastumine kuivusega
Hästi väljaarenenud kattekude
Sügav juurestik
Kitsa või lihaka lehelabaga lehed.
Vee säilituskude
Lehed taandarenenud
Õhulõhed avatud öösel ja fotosünteesiks vajalik
CO2 varutakse öösel.

7. EhitusEhitus
www.exploringnature.org/graphics/sphinx_moth.jpg
www.zbi.ee/satikad/images/051-100/066.jpg
Paljudel organismidel on varjekuju või –värvus:
Aastaajalised muutused karvastikus või
sulestikus,
Liivakarva värvus kõrbeloomadel,
Tume selgmine ja hele kõhtmine pool kaladel,
Sarnasus keskkonna fooniga.

8. EhitusEhitus
www.exploringnature.org/graphics/sphinx_moth.jpg
static1.nagi.ee/i/p/19/35/0210193524fb0b_m.jpg
www.zbi.ee/satikad/images/051-100/066.jpg
varjevärvus

9. EhitusEhitus
www.hot.ee/octovialoomad/ladybird.jpg
www.orhidee.ee/ooviiul/insectifera2.jpg
Hoiatusvärvus
 See annab märku ebameeldivast maitsest
või mürgisusest.

10. EhitusEhitus
www.hot.ee/octovialoomad/ladybird.jpg
www.orhidee.ee/ooviiul/insectifera2.jpg
hoiatus-
värvus

11. EhitusEhitus
www.hot.ee/octovialoomad/ladybird.jpg
www.orhidee.ee/ooviiul/insectifera2.jpg
Mimikri- sarnasus mõne teise liigiga.
herilane sirelane

12. EhitusEhitus
www.hot.ee/octovialoomad/ladybird.jpg
www.orhidee.ee/ooviiul/insectifera2.jpg
mimikri

13. FüsioloogiaFüsioloogia
news.bbc.co.uk/.../img/6.jpg
www.teara.govt.nz/.../169290/di6174enz.jpg
www.scienceclarified.com/.../uesc_01_img0009.jpg
Hemoglobiini
transport ei
toimu
punalibledega
Veeloomad kasutavad
hingamiseks vees
lahustunud hapnikku

14. FüsioloogiaFüsioloogia
news.bbc.co.uk/.../img/6.jpg
www.scienceclarified.com/.../uesc_01_img0009.jpg
Vaalade lihasvalk säilitab rohkem hapnikku kui
maismaaloomde lihasvalk.

15. FüsioloogiaFüsioloogia
news.bbc.co.uk/.../img/6.jpg
www.scienceclarified.com/.../uesc_01_img0009.jpg
FS
iseärasused
C4 taimedes toimub FS suletud õhulõhede
juures malaadist vabaneva CO2 arvel.
C4 fotosünteesi iseärasused on
kohastumus kuivade kasvukohtadele.
Valdav osa taimedest on C3 taimed

16. FüsioloogiaFüsioloogia
• “antifriis” putukate ja
polaarkalade kehavedelikes.
• Näiteks glükoproteiid, mis
takistab juba olemasoleva
jääkristalli külge uute kristallide
lisandumist ja väldib seega jää
tekkimist.

17. PaljuneminePaljunemine
www.lemmikajakiri.ee/.../koer_kutsikatega.jpg
www.passionbassin.com
www.interet-general.info
imetajad
kahepaiksed
linnud
roomajad

18. KäitumineKäitumine
www.david.element.ukgateway.net/.../image006.jpg
talveuni
Talveuni on selgroogste loomade eriline
puhkeseisund (tardumusseisund), mida
iseloomustab normaalsest madalam
kehatemperatuur ja ainevahetuskirius ning
aeglasem hingamine.
Selgrootute loomade puhkeseisundit
nimetatakse diapausiks.
Sõltuvalt talveune pikkusest ja
füsioloogilisest eripärast eristatakse:
•lühiajalist talveund
•taliuinakut
•tõelist talveund
Eestis magavad (tõelist) talveund
näiteks nahkhiired, mitmed pisiimetajad
ja roomajad. Suuremad imetajad
(näiteks karud, siilid ja kährikud) peavad
aga taliuinakut.

19. KäitumineKäitumine
www.david.element.ukgateway.net/.../image006.jpg www.zbi.ee/puhtu/looduslugu/tommuvaerad.jpg
ränne
Linnud rändavad toidupuuduse
tõttu.
Siin saavad talvel hakkama
linnud, kes:
•söövad taimede pungi ja
seemneid (siidisaba,
leevikesed)
• oskavad pragudest või puu
seest selgrootuid kätte saada
(tihased, porr, puukoristaja ja
rähnid)
•püüavad hiiri ja teisi loomi
(kakud ja hallõgija)
•söövad kõike nagu hallvares.

20. KäitumineKäitumine
www.david.element.ukgateway.net/.../image006.jpg
tedre-
mäng
Tedremängu põhimõte on lihtne –
mänguplatsil tuleb hõivata
võimalikult keskmes asuv ala.
Et pääseda platsi keskme poole,
tuleb võidelda siseringis paikneva
vastasega ja loomulikult teda võita
Võitja pärjatakse armsa tedrekana
hellitustega…
http://nagi.ee/photos/MaireKase/23300463

21. EluviisEluviis
VesikeskkondVesikeskkond
 voolujooneline kehakuju
 loibjad jäsemed
 uimed jne.
Nt veeloomad
www.htg.tartu.ee/~c5cherry/dolswimming.jpg
y.delfi.ee/norm/4122/54434_VT4ZNB.jpg

22. EluviisEluviis
ÕhkkeskkondÕhkkeskkond
 Lendamiseks tiivad
Tühjad toruluud
Veelindudel ujulestad
Mittemärguv sulestik.
Nt linnud
www.htg.tartu.ee/~c5cherry/dolswimming.jpg
y.delfi.ee/norm/4122/54434_VT4ZNB.jpg

23. Kohastumused on pärilikud.
Kohastumused on suhtelised, s.t. ei ole
täiuslikud. Näiteks ühtedes tingimustes
osutub kohastumus kasulikuks, teistes
tingimustes kahjulikuks (varjevärvus
lumevaesel talvel, mesilase mürgiastel).