Kool ja kogukond Autor: Tõnu Otsason

1. Küla mudel tehtud arenduskoolitusel 2005 Ettekanne Palade arenguseminaril, 2007 Tõnu Otsason, Palade teabetuba

2. Kool ja kogukond Viimasel aasstakümnel on tihti kõne all maakoolide profiil, et muuta nad vastukajaliseks kogukondade laiematele vajadustele. Üks põhiteema selles on: koolide kasutamine kogukonna arengu ressursina. See diskussioon on pakkunud huvi maaharitlastele, kogukonna arengu praktiseerijaile ja maakogukondade /omavalitsuste liidritele.

3. Maakoolid ja kogukonna vajadused Maakoolid on traditsiooniliselt etendanud keskset rolli oma kogukondades. Põhihariduse andmise kõrval on nad sageli toiminud kogukonna kultuurikeskusena.

4. Kogukond ja kool Paljud maakogukonnad on hetkel silmitsi elukvaliteedi allakäiguga majanduse mõõnaperioodi ja maailmaturu tingimustega seotult. Ettevõtteid on suletud ja paljud noored ja hea haridusega kodanikud on lahkunud linnadesse. Täiendavalt on kulude alandamise vahendina sotsiaalteenuseid, kaasa arvatud koolid, regionaliseeritud või konsolideeritud. (väikseid koolimaju, mis ehitatud maakultuuri tarbeks, isegi müüakse)

5. Võimalusi jatkusuutlikuseks Paljud maaregioonide eestkõnelejad usuvad et taaselustumise ja kogukondade ellujäämise paljutõotav suund peitub sidemete tihendamises ja koostööpartnerluste loomises koolidega

6. Visioon muutusteks Ent tugevate partnerluste ehitamine pole kerge. See nõuab ühist visiooni kogukonna ehitamise tähtsusest ja kooli rollist kogukonna ulatusega pikaajalise muutuse toetamisel.

7. Hea praktika näiteid Koolid ja kogukonnad on hakanud mitmeis paigus koos töötama, et läbi viia õppetööd õpilastega, järgides nii hariduslikke kui ka kogukonna arengulisi eesmärke

8. Kolm tihedalt seotud varianti Uurijad toovad esile kolm selget, omavahel seotud võimalust, mis võivad luua tugevaid suhteid koolide ja kogukondade vahel. Need variandid aitavad õpilastel ja kogukonna liikmetel ületada traditsioonilisi piire, mis kogukondi ja koole seni on lahus hoidnud.

9. Kool kui kogukonna keskus Esimene lahendus käsitab kooli kui kogukonna keskust. Kool saab elukestva õppe ressursiks ja laiaulatuslike teenuste levitamisvahendiks Kool, oma ehitiste, tehnoloogiate ja hea haridusega õpetajaskonnaga saab luua ja läbi viia ulatuslikke hariduslikke ja ümberõppe võimalusi terve kogukonna jaoks. On võimalik võrgustada koole ja kogukondi ja aidata neil kasutada ressursse ühiselt ning jääda ellu.

10. Tihe side õppekava kaudu Teine lähenemisviis liidab kogukonda kooliga õppekava läbi, rakendades selles kogukonna uuringut . Õpilased genereerivad informatsiooni kogukonna arenguks, läbi viies vajaduste hindamist, uurides ja monitoorides keskkonna ja maakasutuse mudeleid ja dokumenteerides koha ajalugu intervjuude ja foto-esseede abil. Kui õpilased uurivad oma kogukonda ja on otseselt osalevad kohalike elanike tegevustes, kalduvad nad väärtustama oma kogukonda kõrgemini .

11. Underi mälestuskivi panek Süllaotsal Hagaste külas, tema isakodus (Palade kooli ja külaseltsi ühisprojekt, M.Underi 120 sünniaastapäeva seminar) Koostöölahendusi Paladelt

12. Underi kevadpäevad koos kooli ja Underi-Tuglase muuseumiga 2005

13. Mälestuskivi juurde minek Underi näituselt ja kontserdilt Värsso kabelis. Kuulati Urmas Sisaski helindatud Underi ballaade

14. Kohtumine Kaarina kooliga Soomest 2001 küla seltsimajas

15. Palade kool ja Sakla külaselts kultuuripargis Elmar Vragerit austamas25 mail 2006

16. Kohateadlik õppekava Haarab õpilasi õppima teadmisi oma kogukonna kohta läbi otseste kohtumiste tema ajalooga. Õpilased õpivad intervjueerima vanemaid elanikke ja kokku seadma lugusid mis aitavad alal hoida kogukondade ajaloolisi kontekste tulevastele põlvkondadele .

17. Kolmas lähenemisviis, koolile põhinev ettevõte ... rõhutab kooli, kui ettevõtluse võimete arendajat. Õpilased selgitavad võimalikke teenuste vajadusi ümbritsevais kogukondades, asutavad ettevõtteid nende vajaduste suunal. Maakoolide õppekava programmi REAL (Maa ettevõtlus läbi tegevusõppe).on asutanud ettevõtlusi, nagu: kingade parandus, delikatesside valmistamine ja päevahoiu keskus. REAL on laiaulatuslik programm, mis viib läbi õppekava koolitust ja toetavat võrgustikku.

18. Võidud ja kasud Koolid ja kogukonnad saavad töötada koos vastastikuseks kasuks. Kooli-kogukonna partnerlustest tulenevad pikaajalised võidud soodustavad noorte kujunemist juhiks, nende arengut, taasuuenevat kodanikuvastutust ja taaselustuvat kogukonnatunnet.

19. Partnerlus Kogukonna arendamise parnerlus saab kujuneda kohaliku uuenemise ja kasvu tugevdamiseks , tuues kooskasutusse koolipiirkonna ressurssid nagu õpilased, õpetajad, ehitised ja seadmed. Õpilaste osalemine võimaldab noortel töötada täiskasvanutega kõrvuti ja arendada võimeid ning kompetentse mis on vajalikud elus edukaks osalemiseks

20. Koha tähtsus Kodukohal on maainimeste uskumustes ja väärtustes tähtsust. Inimesed, kes valivad elu väikses maakogukonnas hindavad koha omadusi. Väärtusteks peetakse keskkonda, inimesi, isolatsiooni, võimalust olla iseseisev, väikest mõõtkava, looduslikku rahu. Mis oleks ka põhjus, koht ja see, mida antud koht hakkab tähendama, loovad viljaka pinna ühise eesmärgi ja solidaarsuse tekkeks.

21. Mudeli rakendamine Mudeli sisu: visiooni ja konsensuse rajamine kogukonna ühendamine koostegevuseks kogukonna ja kooli valmiduse väljaselgitamine kogukonna koordinaatori valik koolitamine ja kohtumised kogukonna liikmetega koostööstruktuuri loomine kogukonna ja kooli jõustamine kohaliku arengu probleemides

22. Andmed Kontekstid Varjatud teadmine Tegevus Teadmine Sotsialiseerimine = tegevus ühiskonnaliikmena Teadmise muundamine Printsiibid Protseduurid Kontseptid Tarkus Internaliseerimine = sotsiaalsete väärtuste omaksvõtt Eksternaliseerimine= / osavõtlikkus / Selge teadmine Kombinatsioonid Andmete kujunemine tarkuseks kontekstides ja kombinatsioonides

23. Hea kool on kolmnurk, mille tippudeks on õpilane, õpetaja ja lapsevanem, sees aga koostöö ja hoolivus Koostöö Hoolivus Õpilane Õpetaja Lapsevanem Hea kooli mudel Lääne Virumaa Hariduspäevalt

24. Keskkonnafilosoofia ja loodusmõte Balti kultuuriruumis Jaan Undusk Ilmunud Sirp, 21 september 2007 edastab Balti-saksa filosoofi krahv Hermann Keyserling (1880–1946)mõtet: “ Kultuur kui tervik saab tekkida ainult vaimse algatuse ja teatava loodusliku keskkonna ühismõjul, on oma loomult niisiis alati mingit tüüpi p a i g a t e a d v u s .” Siia kuuluvad loodus, inimene, inimese ettevõtmised , s.o. kohalik praktika ja mõttemaailm

25. Reg_minister p6hikoolist Õpetajate Lehes 28 09 2007 VALLO REIMAA , regionaalminister: „ Minu suurim mure on maakooli saatus – kuidas leida talle selles haridusruumis koht ?

27. Palade õpikoostöö partnerluse projekt : 2008- 2009 Võimalik sisu: õpitegevused- - sotsiaalsete võimete suurendamine - kultuurikontaktid,- sündmused - keeleõpe - ICT võimekus