Recommended
More Related Content
Viewers also liked
Viewers also liked (20)
Similar to Okoloogildisainid
More from Kai Pata
More from Kai Pata (20)
Okoloogildisainid
- 3. Muutused õppedisaini fookuses Olemasoleva teadmise ak>ivne taasloomine (konstrueerimine) Uue teadmise loomine (sünteesimine, abduktsioon) Olemasoleva teadmise ära õppimine (omandamine) Kontrollitud õpikeskkond Isearenev õpikeskkond Teiste poolt juhitud õppimine Üksi Koos teistega Võrgus>kud ja kogukonnad Personaalne õpikeskkond Foorumid, õpihaldussüsteemid Simulatsiooniprogrammid Drillprogrammid ja tutoorialid Enese poolt juhitud õppimine Ins>tutsionaalselt suletud õpikeskkond Kõigile avatud õpikeskkond Kohanev õppimine 1975 1990 2005 1985
- 5. Väljakutse: Õppija peab harjuma määramatusega • Õpetamisega ei saa õppimist e[e määratleda, ka konteks>l ning õppija eesmärkidel on oma roll. • Õpisüsteemid on avatud, muutuvad dünaamiliselt, õppijad kohanevad neis ja on iseorganiseeruvad, selline ülesehitus toob kaasa ilmnevate ja ennustamatute sündmuste teket. • Õpidisainid peavad määramatust ja avatust arvesse võtma, olema dünaamilised ja innova7ivsed. Rohse & Anderson: DESIGN PATTERNS FOR COMPLEX LEARNING (2006)
- 6. Teadmise tarbimiselt loomiseni Üksikuilt paljudele Mitmeilt kõigile Kõigilt kõigile Osalemine Aeg
- 13. Ökosüsteemi vaade: Digitaalse ökosüsteemi põhimõ[ed • Digitaalne ökosüsteem on: – dünaamiliselt muutuv – kasutajatest sõltuv – kasutajaid mõjutav – kasutajate tegevuse mõjul isearenev – muutustele reageeriv süsteem • Digitaalset ökosüsteemi iseloomustab: – kogukondade, teadmiste ja vahendite mitmekesisus ja paljusus – indiviidide autonoomne ennastjuh>v tegutsemine kasutades personaalseid õpikeskkondi ja võrgus>kke – autonoomne tegutsemine toetab ühise intelligentsuse ja ühistegevuste kujunemist veebis
- 14. Õppimise ökoloogia digitaalses ökosüsteemis Käitumisökoloogia Ökosüsteemi ökoloogia Populatsiooniökoloogia Assotsieerunud kogukonnad (kooslus) Isik (indiviid) kogukond/kultuur (liik) Tegevussüsteem Personaalne õpikeskkond Personaalne võrgus>k Lubavused kogukonna/kultuuri elupaik Kogukonna/kultuuri nišš Hajutatud kogni>ivne nišš Geo‐kontseptuaalnel (ontoloogiline) ruum Kogukonna/kultuuri tegevusruum Kogukonna/kultuuri lubavused Lubavuste võrgus>k Tegijate‐ar>fak>de võrgus>k Kes Kus Abstraktne ruum Hübriidne ruum Kuidas Digitaalne ökosüsteem Lubavuste võrgus>k Miks Isik kohandab oma käitumist, et sobituda nišši ja loob nišši, mis omakorda mõjutab isikute valikuid Kogukonna/kultuuri nišš muutub Ökosüsteem muutub
- 21. Personaalne lubavuste tajumise süsteem • Lubavused võivad üksteist piirata • Mitme lubavuse kooskasutamine loob sünnergiat • Mõnede lubavuste ilmnemine on võimalik vaid kaasnevate lubavuste olemasolul • Ühe lubavuse kasutamine võib aktuaalseks muuta teised lubavused
- 33. Õpidisaini sisu: 8 C mudel Jonassen konstruk>vislikuks õpidisainiks (1994) • Pakub reaalsuse mõistmiseks perspek>ivide paljusust • Mitmetüübilised representatsioonid peegeldavad maailma keerukust • Rõhutatakse teadmise loomist, mi[e selle taasesitamist • Esitatakse autentseid ülesandeid tähendust omavas konteks>s, mi[e abstraktseid konteks>väliseid juhiseid • Tegelikkusele sarnanav juhtumipõhine õppimine, mi[e eelnevalt determineeritud õpijadade läbimine • Kogemuse väljendamise, reflektsiooni toetamine • Konteks> ja ainesisu seotud konstrueerimine • Üheskoos teadmiste konstrueerimine ja ühisele seisukohale jõudmine, mi[e tunnustuse nimel võistlemine Jonassen, D. (1994, April). Thinking technology. Educa>onal Technology, 34(4), 34‐37
- 36. Ökoloogiline õppedisain ENESEJUHITUD ÕPPIMINE DIGITAALSE ÖKOSÜSTEEMIGA KOHANEV ÕPPIMINE Pata, 2010
- 40. Kes osalevad arendusuuringus? • Arendajad juhivad arendust (Professionally‐dominated design) – Arendusotsused loovad arendajad üksi, arendust tes>takse kasutajatega, et selle efek>ivsust hinnata • Kasutajakeskne arendus (User‐centered design) – Arendajad jälgivad erinevates arenduse etappides kasutajaid ja analüüsivad nende vajadusi ja mõistesüsteeme, ning see suunab arendust • Kasutajaid kaasav arendusuuring (Par7cipatory design) – Arendajad kaasavad arendusmeeskonda kasutajad, kes osalevad arenduse koosloomes • Meta‐arendusuuring Meta‐design: – Kasutajad (õpilased) ongi ise arendajad, kes loovad reaalajas koos kasutusvõimalusi
- 41. Kasutajakeskne arendus • Kes on selle “asja” kasutajad? • Mis on nende eesmärgid ja ülesanded? • Millised on kasutajate kokkupuuted ja kogemused selle “asjaga” ja sarnaste “asjadega”? • Millised iselle “asja” funktsionaalsusi kasutajad vajavad? • Mis lisainfot “asja” kasutajad võivad vajada, ning millisel viisil nad seda soovivad saada? • Kuidas see “asi” kasutajate arvates peaks töötama? • Kuidas “asja” selline disain toetab kasutajate kogni>ivseid protsesse? Aimee Truchard and Rassa Katz‐Haas:"Ten Guidelines for User‐Centered Web Design"
- 43. Kaasav arendusuuring • Uuringus on kasutajad arendustegevusse kaasatud kui kaasarendajad. • Näiteks, Okamoto (2009) on kirjeldanud arendusuuringut, milles arendaja osaleb kasutajate maailmas, et mõista nende vaatepunkte. • Palaigeorgiou jt. (2009) väidavad, et kaasamiskultuur on eri> omane uuele 2.0 veebile
- 46. Meta‐arendusuuring • Kaasamiskultuurid on meta‐arendusuuringu meetod, milles erinevad ökokultuurised nišid luuakse kasutajate poolt (Fisher, 2009). • Fisher (2009) rõhutab, et sotsiaalse loovuse tõstmiseks kaasamiskultuuride kaudu on vaja: – Et kasutajate kui arendajate perspek>ivid arenduse eesmärki erineksid – Kasutajad võiks sõltumatult ilma teiste mõjuta tegutseda, – Arendusprotsessi ajal toimuv kasutajate interaktsioon oleks detesentraliseeritud ja iga kasutajaja tema arenduse eesmärgi keskne – Toimiks agregeerimismehhanismid, mis indiviidide arendusi koguksid kollek>ivseks tulemiks ning kollek>ivset arendustulemit saaks individuaalselt evalveerida ja kommenteerida. • Kasutaja‐arendaja peab – Oskama ennast väljendada arendustegevuste kaudu (on tehnilised oskused eesmärke saavutada), – Olema mo>veeritud panustama arendamisse – Tema arvamust võetakse arvesse/kuulatakse (omab mõju ja kontrolli)
- 47. Meta‐arendusuuring: Külvamine‐ uues>külvamine mudel • Fisher (2009) soovitab kasutada kaasamiskultuurides arendamisel külvamise mudelit, mis sisaldab külvamise, evolutsioonilise arengu ja uues>külvamise etappe (Fischer & Ostwald, 2002). • Süsteemil peab olema aega ideede idanemiseks, planeerimata evolutsiooniks ja planeeritud ümberkujunemiseks, mil ideed arenened süsteemi uues> külvatakse • “seemneideed” luuakse kaasava arenduse tegevustes ja neil lastakse areneda kaasamiskultuuri panustamise kaudu.
- 49. Sihtrühma kirjeldamine • Kes? Keda kokku viia? – Õppijad – Rühmad – Kogukond, võrgus>k – Juhendajad (tuutorid) • Sihtrühma eelistused: Kuidas eelnevalt seotud? Kellega? Kuidas ära kasutada? – Võrgus>kud – Kogukonnad • Tase ja eelnevad õpikogemused? Kuidas muuta? – Tehnilised oskused personaalsete õpikeskkondade ja võrgus>kega, pilvearhitektuuriga õpikeskkionadega – Enesejuh>mise kogemus – Distantsrühmatöö ja koosloome kogemus – Kogemused avatud õpikeskkonnas töötamiseks, eelarvamused
- 52. Bioloogilised ja ökoloogilised metafoorid? • Kasvamine, Kasvatamine, Arenemine, Kohanemine, • Külvamine, idanemine • Evolutsioon • Võrgus>k, risoom • Kogukond, suktsessioon • Sülem
- 53. Õpieesmärkide formuleerimine • Sihtrühma eesmärgid: Miks? Mil määral? Mis järjekorras? – Teadmised ja oskused – Teadmiste ja oskuste kasutamine millegi loomiseks (näide eLearning kursus h[p://htk.tlu.ee/elearning/) – Teadmiste ja oskuste kasutamine probleemide lahendamisel eri situatsioonides (näide: Probleemõpe web2.0 vahenditega h[p://beta.wikiversity.org/wiki/ Probleemõpe_koolis_sotsiaalse_tarkvaraga) – Koostööoskused, meeskonnatöö oskused – Võrgus>k teadmiste loomiseks (näide Connec>vism course h[p://ltc.umanitoba.ca/connec>vism/) – Enesearengu toetamine (näide Por~ooliokogukond Koolielus vt. Koolielu.ee)
- 54. Saavutatu jälgimise ja hindamise viis • Mõõdetavate põhieesmärkide formuleerimine: – Teadmised ja oskused (taseme kriteeriumid) – Teadmiste ja oskuste kasutamine teadmusloomeks ja disainides (ar>fak> või disaini hindamise kriteeriumid) – Eri tüüpi probleemide lahenduskäigu ja lahenduse väljatöötamise kriteeriumid – Rühmatöö ja koostööoskuste kriteeriumid – Personaalse võrgus>ku olemasolu ja ak>ivne kasutamine teadmiste loomiseks – Enesearengu jälgimine prak>ka väljakujunemine (näit. reflekteerimine Por~oolio abil)
- 55. Saavutatu jälgimise ja hindamise viis • Monitoorimise võimalused – Reflekteerimine – Õpilepingud – Agregeerimine, filtreerimine, märksõnastamine • Hindaja(d) ja hindamismeetod – Teadmiste tes>mine – Loodud probleemi lahenduse või disaini hindamine – Juhendaja hindamine – Kaaslaste hindamine – Enesehindamine
- 56. Tarkvara • Sihtrühma personaalsed õpikeskkonnad – Enne õpidisaini loomist uuri, mida õppijad ise kasutavad, kuidas teenused on nende õpikeskkonnas seotud ja kuidas nad loovad oma õpikeskkonnas teadmust • Sihtrühma liikmete poolt enamtajutud õpikeskkondade lubavused teatud tegevuste sooritamiseks: – Sünteesi kogukonnale teatud tegevuste jaoks sobivaimad õpiniši karakteris>kud (tarkvara, teenused, nende seosed, meediatüübid jane.) • Ins7tutsionaalselt pakutavad õpikeskkonnad – Mis on õppijatele harjumuspärane – Mida peab kasutama (reeglid õppeasutuses)! – Millest võiks olla kasu? Kuidas need personaalsete õpikeskkondadega ühilduvad • Olemasolevate õpikeskkondade omavaheline kombineeritavus – Looge reeglid, mis võimalavad luua pilvarhitektuuriga õpikeskkonna
- 62. Lubavuste arvestamine õpidisainis • Vaja on koguda õppijatelt ja prak>kutelt nende vaateid oma õpitegevusele ja õpikeskkonnale • Õppijate/õppejõudude poolt õpitegevuse käigus määratletud lubavuste arvestamine e‐õppe planeerimisel • Eri> tasuks pöörata tähelepanu, milliseid lubavusi õppijad/teie õppejõuna ei märka, mida õpikeskkond tegelikult võimaldaks teha teie/ õppija arvates!
- 63. Õpisisu • Õpisisu loomise strateegia määratlemine – Olemasolevad ar>fak>d õppimiseks – Individuaalne teadmusloome – Ühisar>fak>de (wikid, blogid, ühsidokumendid) koosloome • Õpisisu jagamise prak7kate määratlemine – Piiratult kä[esaadav – Avatult veebis jagatav, litsentsid • Õpisisu taaskasutatavus ja avatus muutusteks – Kommenteerimine – Kaasautorlus – Kombineerimine ja miksimine – Mitmekordne kasutamine järgnevatel kursustel, teistel kursustel
- 65. Õpitegevused ja õpetamistegevused • Õpistrateegiad ja õpetamistegevused – Sõltuvus eesmärkidest ja hindamisviisidest – Sõltuvus tarkvarast ja loodud õpimaas>kest – Sõltuvus õpisisust (ar>fak>dest) • Rollide jaotus õpitegevustes – Õppija roll – Kaaslaste roll – Juhendaja roll – Kogukonna ja roll, väliskogukondade ning personaalsete võrgus>ke roll
- 69. Mustrite kasutamine arendusuuringus arenduste kirjeldamiseks • Mustrid on korduvad lahendused probleemidele, mis korduvad paljudes konteks>des. • Mustrid moodustavad mustrikeele, mille süsteem on kontseptuaalseks tööriistaks. • Mustrid suunavad, mi[e ei kirjuta e[e: mustrid on väärtuslikud komplekssete süsteemide arendamisel. Alexander, Ishikawa, & Silverstein, 1977 Rohse & Anderson: DESIGN PATTERNS FOR COMPLEX LEARNING (2006)