3. Eelarve baasseadus – eelarvetasakaalu nõue
Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon peab olema
tasakaalus või ülejäägis (§6)
Kohustuslik korrigeerimismehhanism (§7): jooksva aasta
eelarvepositsiooni tuleb parandada kui Rahandusministeeriumi
prognoosi järgi struktuurne defitsiit või kui Euroopa Komisjon ja
EL Nõukogu leiavad eelarvepoliitikate koordineerimise
protsessis, et meie eelarvepositsioon erineb märkimisväärselt
keskpika perioodi eesmärgist (medium-term objective, MTO),
milleks Eesti puhul struktuurne ülejääk
Kompenseerimismehhanism (§8): tekkinud struktuurne
puudujääk kompenseeritakse järgmistes riigieelarvetes
eurodes samaväärse eelarve ülejäägiga (vähemalt 0,5%
SKPst aastas) 3
4. Riigi eelarvestrateegia (RES) ja Stabiilsus-
programmi (SP) koostamise lähtepunkt
Seis peale Rahandusministeeriumi kevadist
majandusprognoosi
Euroopa Komisjoni erinev hinnang majandustsüklile ja
struktuursele tasakaalule
Koalitsioonilepe
Eelarvenõukogu arvamus
6. Euroopa Komisjoni hinnangud Eesti
eelarvepoliitikale
Detsember 2014:
Overall compliance of Draft
Budgetary Plan with Stability
and Growth Pact
Veebruar 2015:
Assessment based on the
Comission 2015 winter
forecast
2014: some deviation from the
adjustment path towards the
MTO
2015: some deviation from the
adjustment path towards the
MTO
2014: some deviation from the
adjustment path towards the
MTO
2015: significant deviation
from the adjustment path
towards the MTO (deterioration
is due to changes in the
estimates of the cyclical position
of the economy)
7. Eelarvenõukogu arvamus prognoosist ja
eelarve- eesmärgist
Eelarvenõukogu arvamus 27.04.2015:
Eelarvenõukogu arvates on rahandusministeeriumi uus
majandusprognoos nii oma realistlikkuse kui ka infosisalduse poolest
sobiv alus järgmise aasta riigi eelarvestrateegia väljatöötamiseks.
Kuna Eesti majanduse arengut analüüsivate institutsioonide hinnangutes
majandustsükli seisule püsivad erimeelsused, soovitame jätkuvalt hinnata
eelarve tsüklilist komponenti mitme alternatiivse meetodiga.
Eelarvenõukogu arvates võivad valitsussektori struktuurse
eelarvepositsiooni näitajad olla prognoosis ülehinnatud, seda eriti aastatel
2015−2017.
Eelarvenõukogu soovitab valitsusel eelarvepoliitikat kavandades
eelmainitud aspekte arvestada ja koostada riigi eelarvestrateegia, mille
puhul on valitsussektori eelarvepositsioon juba alates 2016. aastast
vähemalt nominaalses tasakaalus. Rahandusministeeriumis kasutatava
metoodika järgi tähendab see märkimisväärse struktuurse ülejäägi
kavandamist. Sellisel juhul valitseb suurem kindlus, et riigieelarve on
järgnevatel aastatel kooskõlas riigieelarve seaduse nõuetega.
7
9. Valitsuskabineti arutelud
RM ettepanek oli valitsussektori positsiooni
SKPst tõsta 0,5 protsendipunkti, et täita oma
tasakaalueesmärki ka Euroopa Komisjoni
hinnangul
Seega olime eesmärgist maas 583 miljonit eurot
nelja aasta peale
Valitsuskabinetis oli peamiseks eesmärgiks leida
meetmeid võetud/võetavate kohustuste katteks
Lisaks oli vaja leida meetmeid ka juba välja
käidud majutusteenuste käibemaksu ja
kütuseaktsiisi tõusu leevendamiseks
13. Vabariigi Valitsuse prioriteedid
aastani 2019
1. Eesti julgeoleku tugevdamine.
2. Majanduskasvu edendamine ja
tööjõumaksude vähendamine.
3. Madalapalgaliste toimetuleku suurendamine.
4. Lastega perede toimetuleku parandamine,
laste sündi toetava keskkonna
edasiarendamine.
5. Riigi ja kohaliku halduse reformimine,
ääremaastumise leevendamine.
14. 1. Eesti julgeoleku tugevdamine
Sõjalise kaitse kulud säilivad tasemel 2%, millele lisandub
täiendavate Eesti kui vastuvõtja riigi kulude
finantseerimine.
Kaitseliidu ja selle eriorganisatsioonide liikmete arv
kasvab 30 tuhandeni.
Poliitikamuudatused ja reformid:
Vastuvõtva riigi tegevused liitlaste püsivaks kohalolekuks (õppused,
eelpositsioneeritud varustus, õhuturve, roteeruvate üksuste
kohalolek).
Ämari ja Tapa arendamine.
NATO kiirreageerimisjõudude arendamine.
1. ja 2. jalaväebrigaadi arendamine (jalaväe lahingumasinad,
iseliikuvad suurtükid, tankitõrje).
Idapiiri väljaehitamine, politsei ja piirivalve kiirreageerimise
võimekuste arendamine.
Elutähtsate teenuste toimepidevuse tugevdamine.
15. 2. Majanduskasvu edendamine ja
tööjõumaksude vähendamine
Tootlikkus hõivatu kohta suhtena EL keskmisest kasvab
79,1%-ni.
Tööhõive määr vanusegrupis 20-64a kasvab 75,7%-ni.
Tööjõu efektiivne maksumäär väheneb 33,1%-ni.
Poliitikamuudatused ja reformid:
Tulumaksuvaba miinimumi tõus 205 euroni.
Sotsiaalmaksumäära vähendamine 1% võrra.
Erasektori teadus- ja arendustegevust toetavad meetmed.
Ettevõtlustoetuste fokusseerimine.
16. 3. Madalapalgaliste toimetuleku
suurendamine
Absoluutse vaesuse määr langeb 5,9 %-ni
Eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute (25-64
aastased) osakaal langeb alla 26%
Poliitikamuudatused ja reformid:
Puuduses oleva pere toimetuletoetuse määr tõus130 euroni.
Madala sissetulekuga töötajate maksutagastuse süsteem.
Täiskasvanute keskhariduse omandamise ning täiend- ja
ümberõppe toetamine.
Tööturu riskirühmade konkurentsivõimelisuse tõstmine ja hõives
püsimise toetamine.
17. 4. Lastega perede toimetuleku
parandamine, laste sündi toetava
keskkonna edasiarendamine
Absoluutse vaesuse määr 0-17 aastaste laste seas
väheneb 7%-ni.
Summaarne sündimiskordaja ehk laste arv naise kohta
tõuseb 1,67-ni.
Reformid ja poliitikamuudatused:
Esimese ja teise lapse toetus tõuseb 60 euroni.
Lasterikka pere (3+) toetuse käivitamine, 200 eurot kuus.
Elatisrahafondi loomine
Lisaks rahalistele toetustele: spordi- ja huvitegevuses osalemise
võimalused, lasteaia- ja lapsehoiukohtade loomine, viljatusravi,
vanemaharidus, töö- ja pereelu ühildamise toetamine.
18. 5. Riigi ja kohaliku halduse reformimine,
ääremaastumise leevendamine
Valitsussektori töötajate osakaal tööealises elanikkonnas ei
suurene (12%).
Tööhõivemäär maapiirkonnas (vanusegrupis 15-64) kasvab
(73,2% 2014.a).
2018.a lõpuks elab vähemalt 95% elanikest kohalikes
omavalitsustes, mis vastavad valitsuses kinnitatud võimekuse ja
jätkusuutlikkuse kriteeriumitele.
Reformid ja poliitikamuudatused:
Riigihalduse ja regionaalhalduse koordineerimise ühendamine.
Haldusreformi läbiviimine (reformi ettevalmistamine 01.07.2016, KOV
uus rahastamismudel).
EL eesistumise sooritamine suurepäraselt.
Valitsussektori töötajate arv väheneb kooskõlas tööealise elanikkonna
kahanemisega (1100 in. aastas).
Bürokraatia ja dubleerimise vähendamine, koostöö ja paindlikkuse
suurendamine.
Avalike teenuste (sh e-teenuste) viimine ühtsele kvaliteedistandarditele.