2. Mis on demokraatia?
Sõna pärineb vanakreeka keelsetest sõnadest δημος ('rahvas', 'hulk')
ja κρατος ('võim', 'valitsus').
Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna
osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse
ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine.
3. Demokraatia kujunemise tingimused
•Üldine kirjaoskus.
•Ajakirjanduse (jt massiteabevahendite) laialdane levik.
•Kodanikuühiskonna kujunemine, s.o laiade inimhulkade koondumine mitmesugustesse
ühendustesse (ka erakondadesse) ja nende mõju altpoolt üles.
Kodanikuühiskonna ehk tsiviilühiskonna (lad cives - kodanik) vastandiks
on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine
on keelatud ja takistatud. Lubatud on ainupartei ja poolkohustuslikud
massiorganisatsioonid.
•Tänapäevaste omavalitsuste kujunemine.
4. Demokraatia kujunemise tingimused
•Laiad inimhulgad peavad omandama avaliku elu kogemusi.
•Et riigivõim oleks erinevate huvide ja arvamuste suhtes erapooletu,
selleks peavad olema täidetud järgmised tingimused:
•Vaba ajakirjandus ei tohi koonduda ühe jõu kätte.
•Võitlus monopolidega ka mis tahes majandusharus.
•Ühingute ja ühenduste avalikustamine ning nende kohta alalise kontrolli
sisseseadmine (näit erakonna seadus).
•Lobitöö kontroll.
•Ametnikkonna sõltumatus ja asjatundlikkus.
5. Demokraatia põhimõtted
Kõrgema võimu kandja ja allikas on rahvas.
Rahvas teostab oma võimu kaudselt oma esindajate valimise teel.
Võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele.
Rahvaesindajad pole seotud konkreetsete valijatega, vaid nad tegutsevad oma
ametialal iseseisvalt.
6. Demokraatia põhimõtted
Demokraatia tähendab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusust.
Vähemusse jäänul on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda.
Erinevate jõudude, huvide ja seisukohtade vaba konkurentsi ning
vähemuse kaitseks peavad kõigile kodanikele olema tagatud
demokraatlikud vabadused (informatsiooni-, ajakirjandus-, koosolekute-,
ühingute-, ettevõtlusvabadus jne).
Demokraatlike vabaduste ja üldiste inimõiguste kaitseks peab olemas
olema sõltumatu kohtuvõim.
7. Demokraatia püsimine
Riigis tegutsevad poliitilised jõud ei tohi olla lepitamatus vastuolus ja risti
vastupidiste eesmärkidega.
Enesekaitsevõime.
Fair play (ingl aus mäng).
Riigi üldise välispoliitilise kursi suhtes peab parlamendi enamus saavutama
parlamendis teiste poliitiliste jõududega teatud kompromissi.
8. Demokraatia tugisambad tänapäeval
rahva suveräänsus;
valitsemine valitsetavate nõusolekul;
enamuse võim;
vähemuse õigused;
põhiliste inimõiguste tagamine;
vabad ja ausad valimised;
võrdsus seaduste ees;
korrakohane õigusemõistmine;
põhiseadusega piiratud riigivõim;
sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline pluralism;
sallivuse, pragmaatilisuse, koostöö ja kompromissivalmiduse väärtustamine.
9. Demokraatia vormid
Otsene ja esindusdemokraatia
Antiikaja linnriikides tunti ainult otsest ehk vahetut demokraatiat. Selle erivormiks
oli riikluseelsel perioodil hõimudemokraatia, mis seisnes selles, et kõik vabad
relvakandmisvõimelised mehed võisid koguneda rahvakoosolekule (soome-
ugri kärajad, germaani ting, slaavi veetshe). Hiljem arvati, et demokraatia on
võimalik vaid kääbusriikides.
Demokraatia idee taaselustus alles XVIII sajandi valgustusfilosoofias, kuid
antiikaegse otsese demokraatia asemel tuldi siis välja esindusdemokraatia
põhimõtetega. Nende kohaselt pole kõigil kodanikel vaja seaduste tegemisel ja
riigiasjade otsustamisel isiklikult osaleda, piisab esindajate valimisest üleriigilisse
esinduskokku. Selline seisukoht viis poleemikani, kuidas on rahva esindajad
seotud oma valijatega. Tekkis kaks teooriat.
10. Demokraatia vormid
Volitatud delegaadi teooria
Selle järgi on saadik vaid teda valinud isikute hääletoru, kellele antakse kaasa
kohustuslikud juhtnöörid ja keda võidakse rahulolematuse korral alati tagasi
kutsuda. Praktikas pole see süsteem aga läbi läinud, sest pole õnnestunud
rakendada saadikute tagasikutsumise põhimõtet. (Näiteks kui Inglise parlamendi
alamkoja saadikud veel XVII sajandi lõpul kuninga kutsel parlamendi
kokkusaamisele läksid, pidid nad oma valijate poolt volikirjad kaasa võtma, muidu
puudus neil õiguslik alus parlamendi töös osaleda.)
11. Demokraatia vormid
Diskreetse esindaja teooria
Selle järgi on saadikud rahva täievolilised esindajad, kes kuni järgmiste
valimisteni tegutsevad oma parema äratundmise kohaselt. Rahvasaadikuid ei saa
tagasi kutsuda ei valijad ega neid ülesseadnud erakond. Riigiõiguses tähendab see,
et saadik pole seotud mandaadiga.
